Loe Psalm 18: 7-16
Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat
ja kisendasin oma Jumala poole.
Ta kuulis mu häält oma templist
ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.
Siis värises ja vabises maa,
mägede alused kõikusid ja põrusid üksteise vastu,
sest ta viha süttis.
Suits tõusis ta sõõrmeist
ja tuli ta suust oli neelamas,
tulised söed lõõmasid tema seest.
Ta vajutas taeva ja tuli maha,
ja ta jalge all oli tume pilv.
Ta sõitis keerubi peal ja lendas
ning ta hõljus tuule tiibadel.
Ta pani enesele katteks pimeduse,
majaks enda ümber mustavad veed, paksud pilved.
Kumast lõhkesid pilved ta ees,
sadas rahet ja tuliseid süsi.
Issand müristas taevast
ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält
rahe ja tuliste sütega.
Ta heitis oma nooli ja pillutas neid,
lõi kangesti välku, ja pani need sähvima.
Siis said nähtavaks vete sügavused
ja maailma alused paljastusid
sinu sõitluse läbi, Issand,
sinu sõõrmete tuule puhangust.
MÕTISKLUS
Võibolla oled nagu mina? Ma armastan äikesetorme. Kuid linnas äikesetormi vaatamine on nagu jõuluvalguse vaatamine päevavalges. Midagi on puudu. Pole tunda laiaulatuslikku ja täiuslikku suursugusust.
Ma kasvasin üles preerias ja puhta aukartuse pärast pole midagi sellist, mis sarnaneb lääne taevasse aeglaselt kerkiva äikesetormi vaatamisega. Sa oled seal aeglaselt liikuval traktori peal, mis töötab põllul. Seal oled sina, seal on miil tasast maad ja seal on taevas. Ja kõige aktiivsem on taevas. Mõnikord võivad tormipilved seal tundide kaupa keedes ja haududes rippuda – kauguses sähvimas välgud. Siis äkki muutub õhk, tuul tõuseb ja vaata ette! Välk! Müristus! Tugevad tuuleiilid. Vihm. Rahe. See kõik tuleb sinu peale- tuleb su peale kättemaksuna.
Ma armastan äikesetormi. See paneb mind oma kohale. See võimaldab mul näha, kes ma olen. Olen väike mees suures maailmas – maailmas, mida ma ei saa kontrollida. Olen mees, kes on Jumala meelevallas. Olen alati Jumala armu all, olenemata sellest, kas ma näen tormi pilvi tekkimas või mitte.
Selles psalmis kujutab Taavet ISSANDAT tuule tiibadel ratsutamas, taevast müristamas, mitte selleks, et teda kahjustada, vaid tormab teda päästma vastuseks tema appi hüüdele. See on minu Jumal. See on pilt Jumalast, mille pean oma meeltesse söövitama. Tema on Jumal, kes kuuleb ja vastab, Jumal, kes aitab hädaajal. Suures maailmas kuuleb Ta väikese, tühise minu nuttu. Ma armastan äikesetormi. See võimaldab mul näha ISSANDA armastust ja armu.
VASTUS
Taevane Isa, las ma näen sind alati oma abistajana. Sõida mulle appi, kui on rasked ajad ja ma olen hädas. Sa oled minu abi ja kaitsja. Oled minu kiitust väärt. Aamen.
SINU KORD
Kas elutormid aitavad sul näha Jumalat enda ümber tegutsemas? Võta aega, et mõtiskleda selle üle, kuidas Jumal sind ühest neist tormidest läbi viis.
Autor: David Kitz
