Ps 71:1-8
Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika,
ära lase mind iialgi jääda häbisse!
Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest
ja vabasta mind;
Pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!
Ole mulle kaitsjaks kaljuks,
kuhu ma aina saan minna!
Sina oled käskinud mind päästa,
sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
Mu Jumal, vabasta mind õela käest
ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal.
Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
Sinule ma olen toetunud sündimisest,
sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates,
sinule kõlab aina mu kiitus.
Ma olen saanud paljudele imeasjaks,
kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.
MÕTISKLUS
Pean tunnistama, et mul on kividega armastuse/vihkamise suhe. Kasvasin üles Kanadas preerias asuvas farmis ja igal aastal andis rikkalik pinnas kahte saaki – teravilja ja kivisaagi. Teraviljad, nagu nisu, oder ja kaer, olid teretulnud – kivid mitte nii väga.
Ainuüksi kevadel pinnase töötlemine toob kivid pinnale. Meie ülesanne oli lapsena aidata isal neid kive korjata ja põldudelt ära vedada. Enamasti oli see tüütu töö. See on minu kivide suhe ebameeldiv osa. Aga mis puutub kividesse endisse, siis need mulle enamjaolt meeldisid. Neid oli väga erineva kuju, värvi, suuruse ja tekstuuriga. Minu arvates olid need põnevad.
Laulukirjutaja jaoks oli ISSAND tema kindel alus – tema varjupaiga kalju muutuvas maailmas. Kuula tema palvet: Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
Elu muutuvates oludes on oluline, et meil oleks need asjad, mis püsiksid kindlad ja vankumatud. Alates lapsepõlvest vajame elutormide eest varjupaika – kalju, mille juurde saame alati minna nii headel kui ka halbadel aegadel.
On imeline, kui saame koos laulukirjutajaga öelda: „Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.“
Vastus: ISSAND Jumal, tänan Sind, et oled mu kindel kalju. Sinu ustavus on mind tormilistel aegadel toetanud. Sa oled olnud minu abi ja tugevus, mu varjupaik ja kindlus. Aamen.
Sinu kord: kuidas on Issand olnud sinu jaoks kindel kalju? Mil moel on Jumal olnud sinu kindlus?