Loe: Psalm 146:1-6
Kogu maailm kiitku Issandat
1 Halleluuja!
Kiitke Issandat taevastest,
kiitke teda ülal kõrgustes!
2 Kiitke teda, kõik tema inglid!
Kiitke teda, kõik tema väehulgad!
3 Kiitke teda, päike ja kuu!
Kiitke teda, kõik valguse tähed!
4 Kiitke teda, taevaste taevad,
ja kõik veed taevaste peal!
5 Kiitku nad Issanda nime,
sest kui tema käskis, siis nad loodi!
6 Ja ta püstitas nad alatiseks ja igaveseks;
tema andis määruse, ja sellest nad ei astu üle.
Mõtisklus
Psalmide raamatu lõppu jõudes liigume aeglaselt crescendo poole. See on ISSANDA kiituse crescendo. Tänane lugemine psalmist 148 on järjekordne hüppelaud tõusvas ülistuse crescendos.
Selles psalmi kuuest salmiosas esineb sõna kiitus üheksa korda. Laulukirjutaja kutsub korduvalt üles kogu loodut ülistama ISSANDAT – teda ülistama. Tänases lugemises on üleskutse kiitusele keskendunud taevasele valdkonnale. Võiks arvata, et inglid ja taevaväed ei vaja ISSANDA ülistamiseks meeldetuletust, kuid sellegipoolest kutsub psalmist neid üles kiitma oma Loojat. Kiitke teda, kõik tema inglid! Kiitke teda, kõik tema väehulgad! Kiitke teda, päike ja kuu! Kiitke teda, kõik valguse tähed!
Kui inglid vajavad kiituse meeledetuletust, siis ma tean, et seda kindlasti vajan ka mina. On päevi, mil kaldun rohkem kurtma kui kiitma. Kui ma tunnen end veidi endast väljas või tunnen ebamugavust, ei ole vaja palju, et komistada mu täispuhutud nurisemise režiimile, mille kõrval on hea enesehaletsus. ISSANDA kiitus on siis kauge mõte või nõrk mälestus.
Aga kas Jumal on muutunud? Kas Tema halastus on vähenenud seetõttu, et mul on tõre kõht või kaela vääratus? Muidugi mitte. ISSAND on pidevalt kiitust väärt – isegi rasketel aegadel – eriti rasketel aegadel. Rasketel aegadel pean oma fookust muutma. Ma pean oma silmad taeva poole tõstma. Ma pean pigem nägema suurt pilti, kui jääma oma elu tühistesse üksikasjadesse. Jumal on endiselt oma troonil, isegi kui ma röstsaia põletan või selle klaasi piima maha pillan. Kiitusel on sellistel aegadel suurem tähtsus, sest see pärineb murelikust südamest, mis on muutunud tänulikuks võitnud südameks.
Keset oma suuri kannatusi ütles Iiob oma ustavuse kohta ISSANDALE: „Vaata, ta tapab mu! Ma ei looda enam! Ma tahan tema ees ainult õigustada oma teed.” (Iiob 13:15). Kas see on teie tunnistus? Kõigis neis asjades jääb ISSAND, meie suur Looja, vankumatuks ja kiitust väärt.
Minu vastus
ISSAND jumal, anna mulle süda, mis soovib Sind kiita – isegi rasketel aegadel, eriti rasketel aegadel. Sinu pidev hoolitsus meie eest ei muutu. Olgu minu kiitus sinule sama pidevalt. Aamen.
Sinu kord
Kas sul on suurem kalduvus nuriseda või kiita? Kuidas saad seda tendentsi muuta?
Autor: David Kitz
