Loe: Psalm 35:11-16
11 Ülekohtused tunnistajad astuvad ette.
Mida ma ei tea, seda nad küsivad minult.
12 Nad tasuvad head kurjaga;
mu hing on maha jäetud.
13 Aga minul, kui nemad olid haiged,
oli kotiriie kuueks;
ma kurnasin oma hinge paastumisega;
siis tulgu nüüd mu palve nende eest
tagasi mu põue!
14 Nagu sõbra, nagu venna pärast
ma käisin kurvalt,
ja nagu see, kes oma ema leinab,
olin ma nukralt kummargil.
15 Aga kui mina vääratasin,
rõõmutsesid nad ja tulid kokku;
nad tulid kokku minu vastu,
need lööjad, keda ma ei tundnud;
nad laimasid ega lõpetanud;
16 nad pilkasid mind ega jäänud vait,
nad kiristasid hambaid mu peale.
Mõtisklus
Tänases Psalmi 35 lugemises on prohvetlik, messialik element. See psalm on omistatud Taavetile ja ajalooliselt on lähedased sõbrad mitmel korral Taaveti vastu kurjalt pöördunud. Absalomi mässu ajal ei reetnud Taavetit mitte ainult tema poeg, vaid ka tema usaldusisikud, kes tasusid tema lahkuse vastu kurjaga. Gera poeg Shimei pilkas ja piinas teda avalikult, kui ta Jeruusalemmast põgenes. Vaata 2. Saamueli 16:5–14. Kuigi see on osa Taaveti kogemusest, täitub see psalmiosa prohvetlikult ka Kristuse laimavas reetmises.
Matteus kirjutab, et „Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata, ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette.” (Matteuse 26:59-60).
Pärast seda, kui tema enda jünger Juudas ta reetis, lasid Roomasõdurid Jeesust mõnitada, koorida ja peksa (Matteuse 27:27–31). “Risti külge lööduna loopis rahvahulk teda solvavate sõnadega. Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjate ja vanematega: „Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa. On ta Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla ja me usume
temasse! Ta on lootnud Jumala peale, eks tema päästku ta, kui ta teda tahab, ta ju ütleb, et ta on Jumala Poeg.” Just niisamuti teotasid teda ka koos temaga ristilöödud teeröövlid.” (Matteuse 27:41-44)
Põrgu karjuvad rahvahulgad kuhjasid meie Päästjat solvangutega. Need samad deemonlikud rahvahulgad on valmis meile oma süüdistusi loopima, kui me komistame. Saatan, meie süüdistaja, naudib meid piinades, tuues esile meie mineviku patte. Ta pilkab meie jõupingutusi muutuste nimel, kinnitades, et seda ei saa teha. Kuid ta eksib – täiesti vale. „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.” (Filiplastele 4:13).
Süüdistajal on meie üle võim ainult siis, kui me kuulame tema valesid. Meie võit on ülestõusnud Kristuses!
Minu vastus
Jeesus, sa oled minu võit, kui vaenlane mind süüdistab. Ma usaldan sinu lunastavat verd. Aidake mul seista kindlalt vaenlase mõnituste vastu. Aamen.
Sinu kord
Sinu kord: kas sa oled usaldanud Jeesust? Ta suudab muuta eksinud südant.
Autor: David Kitz
