Ps 46:2-8
Jumal on meie varjupaik ja tugevus,
meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.
Sellepärast me ei karda,
kui maa liiguks asemelt
ja mäed kõiguksid merede põhjas.
Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!
Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna
ja Kõigekõrgema pühi elamuid.
Jumal on tema keskel, ei ta kõigu;
Jumal aitab teda hommiku koites.
Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid.
Kui ta tegi häält, siis vabises maa.
Vägede Issand on meiega,
Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks.
MÕTISKLUS
Miks sa enesekindel oled? Usaldus on iga Jumala lapse elu põhikomponent. Kui meil puudub enesekindlus, puudub meil usk. Tegelikult on sõna usaldus juured usus. Usaldus on tuletatud ladinakeelsest sõnast fide, mis tähendab usku. See on etümoloogiliselt seotud sõnadega nagu truudus ja usaldus – sõnad, mis tähistavad usaldust ja tõelist ustavust. Kuid see ustavus, truudus ja enesekindlus tulevad suhte tulemusena.
Kui meil pole kellegagi suhet, kuidas saame teda usaldada? Kuidas saame nendesse või nende tegudesse uskuda, kui me neid ei tunne?
Psalmis 46 väljendab laulukirjutaja oma täielikku usaldust Jumala vastu. Ta väljendab enesekindlust hoolimata teda ümbritsevatest tõenditest. Kuulake tema enesekindlat väidet: „Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!“
Miski pole nii hirmutav kui maavärin. Tean seda isiklikust kogemusest. Kui kindel maapind jalge all järsku järele annab ning veereb ja luhtub, hakkavad närvid kärisema. Kuid laulukirjutaja jääb enesekindlaks, sest ta tunneb Teda, kes juhib – Teda, kes jääb liikumatuks ja kõikumatuks. Rasketel aegadel võime Tema poole pöörduda.
Kuid me ei peaks pöörduma Jumala poole lihtsalt viimase abinõuna. Tema on Jumal, kes on meiega. Meie enesekindlus kasvab, kui elame koos Temaga päevast päeva, nii headel kui halbadel aegadel. Meie enesekindlus kasvab, kui kogeme Teda oma varjupaigana ja varjupaigana tormis. Siis võime öelda: „Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks.”
Vastus: Issand Jumal, ma usaldan sind. Rasketel aegadel oled olnud minu abiks ja tugevuseks. Pöördun sinu poole usalduslikult, sest oled minuga. Sa oled mu Päästja ja mu Jumal. Aamen.
Sinu kord: kas sinu enesekindlus on viimasel ajal kõikuma löönud? Kuhu oled abi saamiseks pöördunud?
