Loe: Psalm 62:1-9
Jumal on ainus varjupaik
1 Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Taaveti laul.
2 Üksnes Jumala juures on mu hing vait,
tema käest tuleb mulle pääste.
3 Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik,
et ma sugugi ei kõigu.
4 Kaua te kipute ühe mehe kallale
ja lõhute kõik teda,
nagu oleks ta väljavajunud sein
või mahavarisenud müür?
5 Nemad vaid peavad nõu,
kuidas teda maha paisata tema kõrgusest;
valest on neil hea meel.
Oma suuga nad õnnistavad,
aga oma südames nad neavad.
Sela.
6 Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait,
sest temalt tuleb, mida ma ootan!
7 Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.
8 Jumala käes on mu pääste ja mu au;
mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.
9 Lootke tema peale igal ajal, rahvas;
valage välja oma südamed tema ette:
Jumal on meile pelgupaigaks! Sela.
Mõtisklus
Jeesus lõpetas oma mäejutluse, jutustades tähendamissõna tarkadest ja rumalatest ehitajatest (Matteuse 7:24-29). Üks mees ehitas oma maja liivale, teine aga kaljule. Üleujutustele ja elutormidele suutis vastu panna vaid kaljule ehitatud maja. Kui Jeesus ja tema õpetus on sinu elu aluseks, aitab see sul vastu seista kõigile raskustele ja kiusatustele, mida maailm ja kurat võivad sulle ette heita.
Kas Jeesus kasutas mõistujuttu tarkadest ja rumalatest ehitajatest jutustades oma loo ajendiks psalmi 62? Kuni me ei lähe üle igavikku ega suuda Jeesust isiklikult küsitleda, ei saa me vastust täiesti kindlalt teada. Sellegipoolest on Jeesuse kaljule ehitatud tähendamissõna ja Psalmi 62 vahel silmatorkav paralleel.
Selle psalmi järgi leidis Taavet rahu Jumalas. Jumal oli tema kalju. Tema elu puhkas kindlalt sellel igavesel alusel. Siin on Taaveti ülestunnistus: Temalt tuleb, mida ma ootan! Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu. (s 6-7).
Taaveti truuduseavalduse kaljule lisab Jeesus selle mõtte. Meie side Kaljuga tekib siis, kui me tema sõnu – Jeesuse sõnu – ellu rakendame. Millele sinu elu toetub?
Minu vastus
ISSAND Jumal, sa oled mu võimas kalju, mu pelgupaik. Rahulikus maailmas oled sa kindel alus. Mu hing leiab sinus puhkuse. Aitamul rakendada elu sõnu – Jeesuse sõnu. Aamen.
Sinu kord
Kas ISSAND on muutuvas maailmas saanud sinu stabiilsuse kaljuks? Kas sa võtad kuulda seda meie Issanda venna Jaakobuse manitsust? „Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.” (Jakoobuse 1:22).
Autor: David Kitz
