Psalm 147:8-12
Kes katab taeva paksude pilvedega,
kes valmistab maale vihma,
kes laseb tärgata rohu mägedele,
ta annab loomadele nende toidu
ja kaarnapoegadele, kes teda hüüavad.
Temale ei meelde hobusevägi
Ega ole tal head meelt jalameeste säärtest.
Issandal on hea meel neist, kes teda kardavad,
Kes loodavad tema helduse peale.
Ülista Jeruusalemm, Issandat!
Siion, kiida oma Jumalat!
MÕTISKLUS
Kasvasin üles preeriate talus. Kuumal suvel ei olnud ebatavaline, et vihma napib, kuid vihm on igasuguste põllukultuuride kasvatamiseks hädavajalik.
Lapsepõlves oli üks minu lemmik aiaprojekte arbuuside kasvatamine. Arbuuside kasvatamiseks on vaja kahte peamist koostisosa: palju otsest päikesevalgust ja rikkalikult vett. Võisin loota, et taevast valgub päikesevalgus, kuid vihm oli vähem tõenäolisem. Pärastlõunal või õhtul võib esineda äikest, kuid need olid sageli, kas võit või kaotuse valik. Liiga sageli äikesevihma tulemustabelil viskasime mööda. Sellistes tingimustes oli igapäevane kastmine hädavajalik.
Iga mu arbuusitaim võis arvestada igapäevase gallonivee varustamisega. Kui suur paduvihm ära jätta, olin nende varustaja. Tõin ämbritega oma taimedele kaevust vett. Septembriks hakkas kogu suve raske töö vilja kandma. Aias kasvatatud arbuusid olid võrreldamatult maitsvad ja mahlased.
Tänase psalmi 147 lugemine tuletab meile meelde, et ISSAND on meie varustaja. Ta katab taeva pilvedega; ta varustab maad vihmaga ja paneb rohu mäkke kasvama.
ISSAND on kõigi asjade, vihma ja päikesepaiste ning elu lõplik varustaja. Ta palub vaid, et me kardaksime Teda – austaksime Teda austusega, mida Ta väärib. ISSAND valgustab neid, kes teda kardavad, kes loodavad tema jäägitule armastusele. Milline lohutav mõte! ISSAND rõõmustab minus. Vau!
Mul on vaja igapäevast varustajat. Mul on vaja igapäevast leiba – neid vajalikke asju, mis säilitavad elu. Aga peale selle, vajan ma ka vähem käegakatsutavaid asju nagu armastus, julgustus ja meelerahu. Mõnikord kukuvad need asjad taevast. Kuid on ka teisi aegu, kui mul on vaja minna kaevu juurde – oma päästeallika juurde. Seal on mulle kättesaadavaks tehtud armu pakkumine. „ISSAND, ISSAND, on minu tugevus ja kaitse; temast on saanud minu päästja. ” Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist (Jesaja 12: 2-3).
Vastus: ISSAND, Jumal, ma olen tänulik, et sa oled minu varustaja. Sa rahuldad kõik minu vajadused ja ka paljud minu soovid. Sinu arm on külluslik. Sa oled mu pääste ja rõõmu allikas. Aamen.
Sinu kord: kas teil on kindel varustaja? Kas teil on juurdepääs päästekaevule?
