Loe: Psalm 32:1-5
Pattude andekssaamisest
1 Taaveti õpetuslaul.
Õnnis on see,
kelle üleastumine on andeks antud,
kelle patt on kinni kaetud.
2 Õnnis on inimene,
kellele Issand pahategu ei arvesta
ja kelle vaimus ei ole kavalust.
3 Kui ma vaikisin,
nõrkesid mu luud-liikmed
mu päevasest oigamisest.
4 Sest päevad ja ööd
oli su käsi raskesti mu peal;
mu üdi on ära kuivanud
nagu suvekuumuses. Sela.
5 Oma patu ma andsin sulle teada
ja oma pahategu ma ei katnud kinni;
ma ütlesin: „Ma tunnistan Issandale
oma üleastumised.”
Siis andsid sina mu patu süüteo andeks.
Sela.
Mõtisklus
Õige suhe Jumalaga on nagu voolav oja. Sellises suhtes on andmine loomulik Jumalale, mis hõlmab palvet, jumalateenistust, Tema sõnas veedetud aega ja vaikse osaduse perioode. Jumal omakorda valab Püha Vaimu läbi oma rahu, armastuse ja rõõmu meie ellu. Ja nii nagu puud looduslikult ääristavad jõekallast, tekib usklikul haljendav viljakus, kui sellel värskendaval voolul lastakse voolata.
Patt toimib nagu kivirahn, mis takistab Jumala Vaimu voolu meie elus. Üha enam kahetsemata pattude kuhjudes tekib tamm. Järsku palve peatub. Ülistus ja tänamine, mis kunagi meie huulilt nii vabalt voolasid, peatub. Jumala sõna muutub igavaks ja me leiame teisi huvisid. Vaikse osaduse ajad meie Tegijaga asendatakse muu otsimisega, nagu pidev meelelahutus.
See on Taaveti hingeseisund selle psalmi alguses. Vool on peatunud. Kuhu jäi kahekümne kolmanda psalmi ülevoolav karikakogemus? Sel hetkel seisab Taaveti karikas – tema hing – paigal. Looduses muutub segamata jäetud vedelik aja jooksul määrdunuks. Taaveti vaimne elu oli ülestunnistamata patu tõttu muutumas rabaks.
Kuid Taaveti jaoks oli pöördepunkt: Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni;ma ütlesin: „Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.”
Ülestunnistus murrab tammi. Taavet tõi oma patu verbaalselt Jumala ees välja. Ta tunnistas seda, mida Jumal teadis kogu aeg. Näete, et Taaveti patt ja minu patt pole kunagi Jumala eest varjatud. Meie patt on alati ISSANDA silmis. Aga kiitus Jumalale! Ta andestab meie patu süü, kui murrame ülestunnistuse kaudu vaimse tammi. Meeleparandus taastab voolu.
Minu vastus:
Issand Jumal, halasta minu peale. Ma tunnistan Issandale oma üleastumised. Ma vajan sinu andestust. Ma panen oma usalduse Sinu Poja Jeesuse lunastusohvrile. Aamen.
Sinu kord:
Kas tunnistamata patt on pärssinud palve ja jumalateenistuse voogu sinu elus?
Autor: David Kitz
