Psalm 94:8-15
Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid!
Millal te saate targaks?
Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma?
Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?
Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema,
tema, kes õpetab inimesele teadmist?
Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.
Õnnis on mees, keda sina, Issand,
karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,
et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.
Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,
vaid kohus taotleb jälle õigust
ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.
MÕTISKLUS
Kas mulle meeldib distsipliin? Vaevalt. Kas mulle meeldib enesedistsipliin? Mitte päris. Distsipliin kõlab raskelt või ebameeldivalt. Enesedistsipliin ja enesesalgamine on kaksikvennad. Mulle ei meeldi kumbki neist. Nad on kaks karmi klienti, kes nõuavad, et ma muutuksin, kuid mulle muutused ei meeldi. Minu liha – mu kangekaelne patune loomus – seisab muutustele vastu.

Teisest küljest, kas mulle meeldivad enesedistsipliini viljad? Absoluutselt. Enesedistsipliin maksab palju dividente. Mis tahes tegevusvaldkonnas toob enesedistsipliin õigel ajal tasu. Sportlased saavad hakkama tänu enesedistsipliinile. Varandusi kogutakse enesedistsipliini kaudu. Kuid need samad varandused võivad distsipliini puudumise tõttu minema lüüa. Iseloomu tugevus ei arene loomulikult; see areneb ebaõnne ja enesedistsipliini kaudu.
Distsipliin esineb kahel kujul, sisemiselt või väliselt. Mõlemat on vaja, kui tahame saada ristiinimeseks. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad (Hb 5:8-9). Kui Jeesus õppis kuulekust kannatuste distsipliini kaudu, kas me ei peaks siis eeldama, et kogeme sama?
Psalmist 94 saame teada, et ISSAND distsiplineerib rahvaid. Järgmine manitsus tuletab meile meelde distsipliini olulist rolli uskliku elus: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.“ Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata? Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad (Hb 12:5–8).
Vastus: ISSAND jumal, ma tunnistan, et vajan sinu distsipliini. Ma tahan saada sinu poja Jeesuse sarnaseks. Aita mul elu rasketest kogemustest õppida. Ma tahan elada oma elu sinu kuuleka lapsena. Aamen.
Sinu kord: kas sa hindad Jumala distsipliini?