Ps 102:24-29
Tema on teel nõrgestanud mu rammu,
lühendanud mu päevi.
Ma ütlen:
„Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga;
sinu aastad kestavad põlvest põlve!
Muiste sa panid maale aluse
ja taevas on su kätetöö.
Need hävivad, aga sina püsid;
nad kõik kuluvad nagu kuub;
sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.
Aga sina oled seesama
ja sinu aastad ei lõpe.
Su sulaste lapsed leiavad eluaseme
ja nende sugu on kinnitatud su ees.“
MÕTISKLUS
Meile meeldib mõelda, et oleme oma saatuse kaptenid – oma tuleviku peremehed – ja mingil määral ka oleme. Saame määrata oma suhtumise ja reageerimise paljudes olukordades. Kuid lõpuks tabab tõde koju. Meie lõplik saatus on Jumala kätes. Me ei saa kindlaks teha, kui pikaks me kasvame ega oma silmade või naha värvi. Need on asjad, mis on väljaspool meie kontrolli.
Jumal on meie päevade arvu siin maa peal ette määranud. Jeesus ütles: “Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud” (Mt 10:30). Seega eeldan ka, et Jumal teab täpset hingetõmmete arvu, mida sina ja mina hingame.
Tänases Psalmi 102 lugemises hakkab laulukirjutaja aru saama omaenda surelikkusest. Ta kurdab: Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi. Nii ma ütlesin: „Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!”
ISSAND on suur igavene konstant. Meie päevad võivad olla loetud, kuid Jumala omad mitte. Ta on igavene, kellel pole päevade algust ega elu lõppu. Isegi maa ise võib kuluda, kuid Ta jääb alles. „Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö. Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad. Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.”
Kui isegi maa hävib ja kulub, siis mis lootust meil on? Kuid järgmises hingetõmbes annab laulukirjutaja meile lootust. „Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud su ees.”
Vastus: Isa Jumal, ma tahan elada sinu juuresolekul nüüd ja igavikus. Sean mu lapsed sinu ette. Nemad on kingitused sinu käest. Sa oled pidev ja ma tahan elada sinu pideva kiituse saatel. Aamen.
Sinu kord: kas sina juhid oma elu või juhib seda Jumal? Kas oled Talle järele andnud ja valmis täitma Tema tahet?
