Author: johndanielkelly

Loe: Psalm 78:65-72

⁶⁵ Aga Issand ärkas otsekui unest,
nagu sangar, kes veiniuimast virgub,
⁶⁶ ja lõi oma vaenlased põgenema;
ta pani nad igaveseks teotuseks.
⁶⁷ Ta hülgas ka Joosepi telgi
ega valinud Efraimi suguharu.
⁶⁸ Ent Juuda suguharu ta valis enesele,
Siioni mäe, mida ta armastab.
⁶⁹ Ja tema ehitas oma pühamu
nagu taeva kõrguse,
nagu ilmamaa,
mille ta on rajanud igaveseks.
⁷⁰ Ja ta valis oma sulase Taaveti,
võttes tema ära lambataradest.
⁷¹ Imetajate lammaste järelt ta tõi tema,
et ta karjataks ta rahvast Jaakobit
ja ta pärisosa Iisraeli.
⁷² Ja Taavet karjatas neid südame laitmatuses
ning juhtis neid osava käega.

Mõtisklus

Seni on Psalm 78 loetlenud pika nimekirja Iisraeli üleastumistest. Nad on olnud kangekaelne ja mässumeelne rahvas, kes on olnud ISSANDALE truudusetu. Nad on olnud truudusetud, hoolimata Tema halastusest ja imedest, mida Ta nende heaks tegi. Nüüd kujutab see psalmi viimane osa pöördepunkti rahva ajaloos.

Taas sekkus ISSAND Iisraeli asjadesse. Ta valis oma sulase Taaveti, võttes tema ära lambataradest. Imetajate lammaste järelt ta tõi tema, et ta karjataks ta rahvast Jaakobit ja ta pärisosa Iisraeli.

Jumal valis mehe; Ta valis juhi. Sageli valib ISSAND juhiks kõige ebatõenäolisemad kandidaadid. Ta ei läinud paleesse; Ta läks lambaaedikusse. Ta ei pööranud tähelepanu Joonatanile, Sauli julgele kuninglikule pojale, ja selle asemel kutsus Taaveti, Iisai noorima poja – mehe, kes oli Jumala südame järgi.

Millega arvestab Jumal juhti otsides? Järgmise kuninga valimisel öeldi prohvet Saamuelile:
“Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.” (1. Saamueli 16:7). ISSAND ei otsi füüsilist jõudu ega ilusat nägu, vaid ta otsib südame terviklikkust.

See peaks andma lootust igaühele meist. Ma ei saa muuta oma kasvu ega oluliselt muuta oma välimust, kuid meeleparanduse ja usu kaudu saan muuta oma südame seisundit.

Minu vastus:

ISSAND Jumal, ma tahan ausat südant – südant, mis on sulle meelepärane. Aita mul saada instrumendiks, mida kasutad oma hea eesmärgi nimel selles tülist räsitud maailmas. Aamen.

Sinu kord:

kas me saame muuta oma südant või on see Jumala töö? Millist rolli me mängime?

Autor: David Kitz

Ps 77:17-21
Veed nägid sind, Jumal;
veed nägid sind ja vabisesid,
ka ürgveed värisesid
Paksud pilved kallasid vette,
ülemad pilved tegid häält;
ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.
Su müristamise hääl kostis tuulepöörises;
välgud valgustasid maailma;
maa värises ja vabises.
Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes,
aga su jälgi ei olnud tunda.
Sa ühtisid nagu lammaste karja oma rahvas
Moosese ja Aaroni käega.

MÕTISKLUS
Psalm 77 algas sellega, et laulukirjutaja oli ahastuses ja lähenes meeleheitele. Tal oli täis küsimusi ISSANDALE – küsimusi, kuid mitte vastuseid. Sellele järgnes laulukirjutaja otsus tuletada meelde ISSANDA imesid tegevat väge. Ta mõtiskleb Iisraeli vabanemise üle Egiptuse orjusest ja kirjeldab tänases lugemises nende põgenemist läbi Punase mere. Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.

Mõnikord viib elu meid rasketesse või isegi võimatutesse olukordadesse. Me ei näe teed edasi ja tagasi pöörata on võimatu. Just sellisesse olukorda sattus Iisraeli rahvas, kui nad asusid Egiptusest põgenema. Meri blokeeris tee nende ees ja Egiptuse armee jälitas neid tagant. Neil polnud kuhugi pöörduda peale ISSANDA poole.
Mida ISSAND tegi? Ta ei võtnud Iisraeli probleemi ümber ega sellest üle. Ta viis nad sellest läbi. Loeme neid sõnu: Meres on sinu tee….
Teise maailmasõja pimedatel päevadel andis Winston Churchill oma rahvale nõu: “Kui te läbite põrgut, jätkake.“

Ära lõpeta. Ära anna alla ja langeta meeleheites pead. Sa ei tea hetke, millal ISSAND sinu nimel sekkub. Sa ei tea, millal meri lahku läheb. Sa ei tea, millal sind kutsutakse järgima ISSANDA nähtamatuid jalajälgi merepõhja. See nõuab usku – usu samme. Ja ärge tehke seda mööda teed. Kui sa läbid põrgut, siis jätka. Kui elate läbi isikliku Punase mere kogemuse, jätkake. Sa ei taha vahele jääda. Nii juhtus Egiptuse armeega. Uskuge, et ISSAND viib teid läbi ja jätkake igal juhul. Jää kindlaks.

Vastus: ISSAND jumal, ma seisan silmitsi raskete väljakutsetega. Anna mulle usku ja julgust jätkata. Usun, et viid mind Jeesuse väega läbi põrgu ja kõrge vee. Aamen.
Sinu kord: kas sul on ees rasked ajad? Kuidas on ISSAND sind minevikus läbi viinud?

Loe Psalm 76

Iisraeli võidulaul oma Jumalale
Keelpillil mängijale laulujuhatajale: Aasafi lugu ja laul.
Jumal on Juuda seas tuttav, Iisraelis on tema nimi suur.
Saalemis on tema elamu ja tema eluase on Siionis.
Seal ta murdis katki välkuvad ammud, kilbi ja mõõga ja sõja. Sela.
Sina oled hiilgav, ülevam igavestest mägedest.
Südidelt kangelastelt riisuti relvad; nad suikusid unne, ja ühegi vahva mehe kätel ei leidunud jõudu.
Sinu sõitlemise pärast, Jaakobi Jumal, olid uimaselt maas nii hobused kui ratsanikud.
Sina, sina oled kardetav; ja kes suudab seista sinu palge ees, kui sa vihastad?
Sina andsid taevast kuulda kohtuotsuse; ilmamaa lõi kartma ning jäi vait,
sest Jumal tõusis kohut mõistma, et päästa kõik hädalised maa peal. Sela.
Sest inimeste vihaleek peab sulle andma tänu; viimsegi vihaleegi jätte sa paned oma vööle.
Tehke tõotusi ja tasuge need Issandale, oma Jumalale; kõik, kes on tema ümber, toogu ande kardetavale!
Tema kärbib vürstide vaimu, tema on kardetav ilmamaa kuningaile.

MÕTISKLUS

Kas kirik on hüljanud jumalakartuse? Kas meie sõnumid on keskendunud nii eranditult armastuse ja andestuse Jumalale, et juba mõte Jumala ees hirmu tunda on meile täiesti võõras? Kas hirm üldisemalt öeldes on halb – emotsioon, mida peaksime alati vältima? Kas meie suhtes Jumalaga on midagi valesti, kui me Teda kardame? 

Esiteks peame tunnistama, et hirmul võivad olla nii head kui ka halvad tagajärjed. Tervislik hirm töötava muruniiduki terava tera ees ei lase mul käsi kaane alla pista. Sellises hirmus on tarkust ja turvalisust. Kuid pidev hirm vägivaldse ja kuritahtliku abikaasa ees võib inimese tervisele ja õnnele laastavalt mõjuda. Lühidalt öeldes on hirm enese säilitamiseks hädavajalik, kuid liiga suurel osal sellest on kohutavad tagajärjed. Sellel on halvav mõju, põhjustades inimvaimu halvatust.

Täielikul hirmu puudumisel võivad olla ka kohutavad tagajärjed. Mul on endiselt alles nii käed kui sõrmed, sest kardan terade keerlemist. Me kõik vajame tervet jumalakartust. Laulukirjutaja nendib, “Sina, sina oled kardetav”. 

Jeesus ütles sisuliselt sama asja:”Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata”! (Matteuse 10:28).

VASTUS

ISSAND Jumal, sina oled see, keda ma pean kartma. Anna mulle terve annus hirmu. Ma tahan sind armastada ja karta, seepärast käin täies kuulekuses sinu käskudele. Aamen.

SINU KORD

Kuidas tasakaalustada oma suhtes Jumalaga armastust ja tervet hirmu? Kas oled mõnikord kohelnud Jumalat nagu sõpra või kaaslast?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 74:18-23

Mõtle sellele! Vaenlane teotab Issandat ja jõle rahvas laimab su nime.
Ära anna oma tuvikese hinge kiskjate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt!
Vaata oma lepingule! Sest pimedad maanurgad on täis vägivalda.
Ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku sinu nime!
Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt!
Ära unusta oma vastaste kisa, nende möll, kes sulle vastu hakkavad, kohub suuremaks alatasa!

MÕTISKLUS

Psalm 74 sündis katastroofi ja ahastuse ajal. Jumala rahva vaenlased olid võidutsenud. Pühakoda oli hävitatud ja Jumalat mõnitati avalikult. Kui ISSAND oli kõikvõimas, siis miks Ta ei hoidnud seda katastroofi ära? Miks Ta ei kaitsnud oma rahvast selle ägeda tormi eest? Sellistele küsimustele pole kiireid ja lihtsaid vastuseid.

Tänapäeval elavad paljud Jumala rahvast Psalmi 74 tegelikkuses. Kogu Lähis-Idas, kristluse sünnikohas, on kirikuid hävitatud. Noored kristlased on märtrisurma langenud.  Naisi ja tüdrukuid on vägistatud ja orjusesse müüdud. Hiljuti toimus sama jõhker tagakiusamine Indias Manipuris. Selles psalmis väljendatud palved on kiireloomulised. Ära anna oma tuvikese hinge kiskjate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt!

Kuid me ei pea elama džihadistide poolt laastatud maal, et tunda ISSANDA vaenlaste nõelamist. Meie ülikoolides ja erinevate meediakanalite kaudu pilatakse kristlikku usku iga päev. Usklikke koheldakse kui rumalaid ja neid, kes seisavad õiguse eest, naeruvääristatakse. Meid ei heideta lõvide hulka, vaid aegade tarkust loobitakse sõnnikuhunnikusse, et jumalakartmatud saaksid oma pattu taga ajada, ilma et südametunnistuse hääl taustaks kostaks. 

Üldiselt hüüab see ebakõla- psalmisti hääl – märtri hääl – uskliku hääl: Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt! Ära unusta oma vastaste kisa, nende möll, kes sulle vastu hakkavad, kohub suuremaks alatasa!

Inimese abi, kuigi sellel on väärtus, jääb puudu. Me vajame Jumala abi. Jumala sosistaval häälel on rohkem jõudu kui kõige kõnekamal sõnavõtjal. Tunne seda Jumala last: See päev tuleb.  ISSAND tõuseb.

VASTUS

Issand Jumal, kaitse abituid. Tõuse üles ja päästa oma rahvas siin meie riigis ja välismaal. Näita end tugevana, pöörates tagasi risti vaenlased. Meie lootus on Sinus.  Aamen.

SINU KORD

Kas oled kindel, et Jumal tõuseb ja kaitseb oma rahvast?  Miks on meie lootus Temale kindel?

Autor:David Kitz

Loe: Psalm 74:1-8

Abipalve Jumala rahva vaenlaste vastu
_¹ Aasafi õpetuslaul.
Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt?
Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu?
² Mõtle oma kogudusele,
mille sa muiste oled enesele asutanud
ja oma pärandi jaoks lunastanud,
Siioni mäele, kus sina asud!
³ Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele,
vaenlane on kõik rikkunud pühamus!
⁴ Su vastased möirgasid su kohtumishoones,
nad on oma tähised pannud tähisteks.
⁵ Näis, nagu oleksid nad kirveid
kõrgele tõstnud metsarägastikus.
⁶ Nii lõid nad puruks kiinide ja haamritega
kõik selle nikerdused.
⁷ Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema,
su nime eluaseme on nad reostanud maani.
⁸ Nad ütlesid oma südames:
„Hävitagem need täielikult!”
Nad põletasid maha
kõik Jumala kogudusekojad kogu maal.

Mõtisklus

See on psalm, mis sündis katastroofi ja hädade ajal. Jumala rahva vaenlased olid võidutsenud. Laul 74 algab nutulauluna, kui psalmist hüüab nende sõnadega Jumala poole. Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus!

Maale tungisid võõrväed. Nad mitte ainult ei rünnanud Jumala rahvast, vaid rüvetasid ka Jumala pühamu. Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani.

Paljudel meist võib olla raske ette kujutada sõja hävitamist ja võõrvägede sissetungi oma riiki. Kuid vaimsel tasandil on meie maa juba vallutatud ja rünnakud Jumala pühamutele on lakkamatud.

Jalutage või sõitke mööda mõnda Kanada suurt linna ja näete mahajäetud kirikuhooneid. Mõned neist on muudetud kontserdisaalideks või ööklubideks. Täna kirjeldab see väide meie praegust tegelikkust. Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks.

Kahjuks on paljudes kohtades risti etalon asendunud hedonismi ja inimliku uhkuse standarditega. Seda oleks lihtsam mõista, kui see oleks mõne pahaendelise võõrvõimu töö, kuid meie oma rahvas on Jumalale selja pööranud ja selle asemel omaks võtnud selle maailma jumalad. Jumal halasta meie maale.

Minu vastus

ISSAND jumal, aita meil saada muutuste esilekutsujateks oma maal. Soovime, et inimesed kogu selles riigis pöörduksid sinu poole meeleparanduse ja usuga. Ava nende silmad nende vajadustele ja sinu tegelikkusele. Aamen.

Sinu kord

mida on vaja, et äratada oma rahvas Jumalale? Millised tingimused toovad kaasa uuendamise?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 73:1-11

Õelate saatus
¹ Aasafi laul.
Jumal on tõesti hea Iisraelile,
nendele, kes on puhtad südamelt.
^₂ Aga mina –
minu jalad oleksid peaaegu komistanud,
mu sammud oleksid kohe libisenud.
³ Sest ma kadestasin hooplejaid,
kui ma nägin õelate head käekäiku.
⁴ Sest neil ei ole piinu surmani
ja nende keha on lihav.
⁵ Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud
ja neid ei lööda nagu muid inimesi.
⁶ Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks,
vägivald katab neid nagu ülikond.
⁷ Nende silmad on pungis lihavusest
ja süda keeb üle kurjadest mõtetest.
⁸ Oma kurjuses nad irvitavad
ja kõnelevad valet,
nad räägivad kõrgilt.
⁹ Nad tõstavad oma suu taevani
ja nende keel käib üle maa.
¹⁰ Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole
ja nad rüüpavad nende sõnavalingut.
¹¹ Ja nad ütlevad:
„Kuidas Jumal võib seda tunda
ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?”

Mõtisklus

Viimane kümnest käsust hoiatab meid ahnuse patu eest. Ühe olulise aspekti poolest erineb see käsk ülejäänud üheksast. Ahnus või kadedus on mõistuse patt. See on vargus idu kujul. See on abielurikkumise algmõte. Kadedus on patuse teo eeltingimus, mitte tegu ise.

Psalmis 73 tabab psalmist end libedal kallakul, mis viib tõsisema patuni. Aga mina – minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud. Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku.

Kindlasti suudan samastuda psalmistiga. Ma arvan, et meil kõigil on olnud hetki, mil oleme oma südames mõelnud, et Jumal pole õiglane. Miks see inimene õitseb, kui mina mitte? Oma võimaluste piires teen kõike õigesti – raamatu järgi –, kuid tee on raske ja kasu on kasin. Samal ajal õitsevad ülbed uskmatud – näiliselt Jumala poolt õnnistatud. Kus on selles õiglus?

Põhiprobleem on siin kadedus – meie kadedus. Jumal ei vastuta meie ees; me vastutame Tema ees. Hooldust vajab meie süda, mitte Jumala süda. Jumal tegeleb omal ajal ja omal viisil ülbe ja kurja inimesega. Minu kohustus on tegeleda oma mõtete ja oma südamehoiakuga.

Minu vastus

Issand Jumal, aita mul oma südameaeda hooldada. Kui kadedus tõstab pead, aita mul see mõte maha võtta. Ma kinnitan oma kiindumust sulle, mitte selle maailma asjadele. Aamen.

Sinu kord

Kas sul on kadedushetki? Mis aitab sul selliste mõtete vastu võitlemisel?

Autor: David Kitz

Ps 71:19-24
Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal,
kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?
Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi
ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks
ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.
Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!
Ma tahan sind tänada ka
naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal!
Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt,
sa Iisraeli Püha!
Mu huuled hõiskavad,
kui ma sulle lauldes mängin,
samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.
Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest,
sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust.

MÕTISKLUS
Tavaliselt peavad kristlased ülestõusmist Uue Testamendi kontseptsiooniks, kuid siin, Psalmi 71 lõpus, näeme, et Vana Testamendi laulukirjutaja oli ülestõusmise tõdedest kindel. Mõelge tema sõnadele. Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavusest.

See kõlab minu jaoks ülestõusmisena. Jeesus täitis laulukirjutajat prohvetlike sõnadega, kui ta ülestõusmise hommikul hauast välja astus. Mujal rääkis Taavet prohvetlikult Kristusest ja tema ülestõusmisest, kui ta kirjutas: „Mina olen Sinu valitud. Sa ei jäta mind hauda ega lase mu kehal laguneda” (Psalm 16:10).

Peetrus paigutas selle psalmi Jeesuse ülestõusmise tõestuseks, kui ta nelipühipäeval kogunenud rahvahulgale jutlustas. Vaata Apostlite teod 2:22-36.

Ülestõusmise tõotus täitis laulukirjutaja lootusega ja see peaks tegema sama ka meie jaoks. Kuna Jeesus on praegu elus, äratatakse ka meid ellu. See mõte peaks meid rasketel päevadel õhutama. Kui kaotame lähedase, kelle usk oli juurdunud Jumala lunastavas armastuses, võime olla kindlad, et meie hüvastijätt ei ole igavene. Me näeme neid uuesti ülestõusmisel. Sel suurel päeval võime ühineda laulukirjutajaga ja kuulutada: „Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud”

Vastus: ISSAND Jumal, tänan sind ülestõusmise tõotuse eest. Tänan sind lootuse eest, mis meil on Jeesuses. Jeesuse valatud vere läbi on meil lunastus ja andestus, mis teeb ülestõusmise võimalikuks. Halleluuja! Aamen.
Sinu kord: miks on ülestõusmine sinu jaoks tähendusrikas? Mida sa igavikule mõeldes loodad?

Ps 71:1-8
Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika,
ära lase mind iialgi jääda häbisse!
Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest
ja vabasta mind;
Pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!
Ole mulle kaitsjaks kaljuks,
kuhu ma aina saan minna!
Sina oled käskinud mind päästa,
sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
Mu Jumal, vabasta mind õela käest
ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal.
Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
Sinule ma olen toetunud sündimisest,
sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates,
sinule kõlab aina mu kiitus.
Ma olen saanud paljudele imeasjaks,
kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.

 

MÕTISKLUS
Pean tunnistama, et mul on kividega armastuse/vihkamise suhe. Kasvasin üles Kanadas preerias asuvas farmis ja igal aastal andis rikkalik pinnas kahte saaki – teravilja ja kivisaagi. Teraviljad, nagu nisu, oder ja kaer, olid teretulnud – kivid mitte nii väga.

Ainuüksi kevadel pinnase töötlemine toob kivid pinnale. Meie ülesanne oli lapsena aidata isal neid kive korjata ja põldudelt ära vedada. Enamasti oli see tüütu töö. See on minu kivide suhe ebameeldiv osa. Aga mis puutub kividesse endisse, siis need mulle enamjaolt meeldisid. Neid oli väga erineva kuju, värvi, suuruse ja tekstuuriga. Minu arvates olid need põnevad.

Laulukirjutaja jaoks oli ISSAND tema kindel alus – tema varjupaiga kalju muutuvas maailmas. Kuula tema palvet: Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
Elu muutuvates oludes on oluline, et meil oleks need asjad, mis püsiksid kindlad ja vankumatud. Alates lapsepõlvest vajame elutormide eest varjupaika – kalju, mille juurde saame alati minna nii headel kui ka halbadel aegadel.

On imeline, kui saame koos laulukirjutajaga öelda: „Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.“

Vastus: ISSAND Jumal, tänan Sind, et oled mu kindel kalju. Sinu ustavus on mind tormilistel aegadel toetanud. Sa oled olnud minu abi ja tugevus, mu varjupaik ja kindlus. Aamen.
Sinu kord: kuidas on Issand olnud sinu jaoks kindel kalju? Mil moel on Jumal olnud sinu kindlus?

Loe: Psalm 69:7-13

⁷ Ärgu sattugu minu pärast häbisse need,
kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot;
ärgu laimatagu minu pärast neid,
kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!
⁸ Sest sinu pärast ma kannatan teotust,
mu palet katab häbistus.
⁹ Olen saanud oma vendadele võhivõõraks
ja tundmatuks oma ema lastele.
¹⁰ Sest püha viha su koja pärast
on mind ära söönud,
ja nende teotamised, kes sind teotavad,
on langenud minu peale.
¹¹ Ma olen nutnud
ja mu hing on paastunud,
kuid see on saanud mulle teotuseks.
¹² Ma riietusin kotiriidesse,
kuid ma sain neile pilkesõnaks.
¹³ Väravasuus istujad lobisevad minust
ja pillil laulavad minust õllejoojad.

Mõtisklus

Uue kuu algus on aeg, mil paljud meist seavad eesmärke ja kaaluvad oma viimase kuu edusamme. Meie isiklikud eesmärgid tulenevad asjadest, mida me väärtustame ja peame kalliks. Mida hindas ja pidas kalliks selle psalmi autor Taavet? Tema enda sõnul ajendas Taavetit tema innukus Jumala koja vastu. Ta igatses olla Jumala juures ja otsida Tema palet. Ta seadis oma armastuse Jumala vastu ettepoole armastusest isegi oma perekonna vastu.

“Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele. Sest püha viha su koja pärast…”

Paljud meist nimetaksid seda eksinud innukuseks, isegi fanatismiks. Kuid Jeesus kutsus oma jüngritelt just sellist innukust. Ta kutsub üles oma järgijate elusi radikaalselt muutma. Kas olete jünger või järgite eemalt? Tema sõnad on avatud väljakutseks kõigile.

„Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt. Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.” (Matteuse 10:37-39).

Pärast seda, kui Jeesus templi puhastas, tuletasid tema jüngrid meelde selle psalmi sõnad. Tema jüngritele tuli meelde, et on kirjutatud: „Kiivus sinu koja pärast neelab mu ära.” (Johannese 2:17).

Minu vastus:

Issand Jumal, anna mulle innukust oma kojas ja oma kohaloleku pärast. Kuude ja aastate möödudes tahan, et minu väärtused kajastuksid minu tegudes ja minu kires sinu vastu. Asenda mu leige süda põleva sooviga sind tunda ja armastada. Aamen.

Sinu kord:

Kus hindab Jumala koda sinu innukusemõõturit? Kas hindad usukogukonda, kuhu kuulute?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 69:1-6

Ahastushüüd Jumala poole
¹ Laulujuhatajale: viisil „Liiliad”; Taaveti laul.
² Päästa mind, Jumal,
sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
³ Ma olen vajunud sügavasse,
põhjatusse mutta,
mul pole jalgealust.
Ma olen sattunud vee sügavusse
ning voolas vesi uputab mu.
⁴ Ma olen väsinud hüüdmast,
mu kurk on kähe,
mu silmad on väsinud,
oodates oma Jumalat.
⁵ Neid, kes mind asjata vihkavad,
on enam kui juuksekarvu mu peas;
vägevaks on saanud mu hävitajad,
kes on ilmaaegu mu vaenlased.
Mida ma pole riisunud,
pean ma tasuma.
⁶ Sina, Jumal, tunned mu meeletust,
ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.

Mõtisklus

Eelkõige on psalm 69 abipalve. Päästa mind, Jumal, sest veed on jõudnud mu kaelani.

Kas oled kunagi olnud kaelas hädas? Olen seal käinud ja see pole päris meeldiv kogemus. Mäletan, kuidas rippusin tagurpidi oma autos, mis oli katuse peal lumega kaetud kraavis. Mu naine rippus tagurpidi minu kõrval juhiistmel.

Pärast kiiret jäist libisemist ootamatult end tagurpidi avastamine võib olla häiriv. Mäletan, et vabastasin oma turvavöö, et saaksin oma asendit muuta ja istuda püsti auto katusel. Auto uste avamine oli välisküljele kinni jäänud lume tõttu võimatu. Seal me istusime, lõksus, autokummid õhus, kui päike hakkas loojuma.

Meil oli kaks päästerõngast: mobiiltelefon ja otseliin Jeesusele. Mõlemad töötasid laitmatult. Mõne minuti pärast aitas noorpaar meid autost välja. Hiljem samal õhtul sõitsime oma ümberpaiskunud autoga vigastamatult linna tagasi. Miski ei viitanud, et oleksime ümberminekul, isegi mitte kriimustus auto kerel.

See tõeline lugu tuletab mulle meelde, et Jumal kuuleb meid, kui me palvetame. Kui oleme üle pea – kui oleme kuklasse ja kaugemalgi –, saame hüüda Jumala poole.

Jumal ei päästnud meid sellepärast, et me oleme veatud. Nagu psalmist ütleb: „Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.” Jumal päästab meid oma suure halastuse tõttu.

Minu vastus:

ISSAND Jumal, tänan sind, et osutasid meile halastust, kuigi me seda ei vääri. Aitäh, et tulid minusuguseid päästma. Selle halastuse ja tuhande muu eest tänan sind. Aamen.

Sinu kord:

kuidas on Issand sind aidanud, kui sa olid kaelani hädas? Võta aega, et meenutada, mil ta aitas sind sellest üle saada.

Autor: David Kitz