Author: johndanielkelly

Loe Psalm 34:5-19

Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib.
Kartke Issandat, teie, tema pühad! Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust.
Noored lõvidki väsivad ja on näljas; aga kes Issandat otsivad, neil ei puudu mingit head.
Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Issanda kartust!
Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid ja armastad elupäevi, et näha head põlve,
hoia oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast;
hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga!

MÕTISKLUS

Milline kummaline käsk! Taavet alustab Psalmi 34, õhutades meid:“Maitske ja vaadake, et Issand on hea!”

Võib loogiliselt väita, et viiest meelest on maitse kõige intiimsem. Ma näen, kuulen ja isegi haistan kedagi eemalt. Puudutamine eeldab muidugi otsest kontakti, aga kellegi või millegi maitsmine,  selleks pean ma need suhu võtma. See on intiimne. 

Kuidas ma siis, “Maitsen ja vaatan, et Issand on hea?” Kui ma ei näe, kuule, ei haista ega puuduta ISSANDAT, siis kuidas ma saan Teda maitsta? Taavet ütleb edasi:“Õnnis on mees, kes tema [ISSANDA] juures pelgupaika otsib.” Pane tähele, me peame leidma varjupaiga Tema juures. See nõuab kõrgemat intiimsuse taset – abielulist intiimsust.

Kas ma maitsen ja näen, et ISSAND on hea? Kas ma leian varjupaiga Tema juures? Kas ma otsin aktiivselt Jumalat? John Ortberg räägib oma raamatus “Know Doubt” (“Tea Kahtlust”), et C.S. Lewis ütles, et inimese Jumala otsingutest rääkimine kõlas talle alati nagu hiire ja kassi mäng. Hiir peidab end kassi eest, sest ta kardab, et kass võib tema elu nõuda. Me väldime Jumalat samal põhjusel. Kui leiad Jumala, võib Ta paluda sinu elu. Kas oled nõus selle Temale loovutama?

Kuid Jeesus oli valmis sinu eest oma elu andma. Ta kannatas vabatahtlikult, valas verd ja suri ristil, et sul oleks igavene elu. Suur kass – Juuda hõimu lõvi – andis oma elu hiire eest, isegi minusuguse näruse hiire eest. See on tõeline armastus. Nüüd kutsub Jeesus meid sööma. Jeesus ütles:” Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval, sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook. Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.” (Johannese 6:54-56).

VASTUS

Taevane Isa, tänan Sind, et saatsid Jeesuse. Aitäh, Jeesus, et andsid oma elu minu eest. Sinu ihu ja vere ohverdamise kaudu võin ma tõeliselt maitsta ja näha, et ISSAND on hea. Aamen.

SINU KORD

Kas sa otsid Jumalat või väldid Teda? Miks?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 34:1-8

Taaveti laul, kui ta teeskles hullumeelsust Abimeleki ees, nii et see tema ära ajas ja ta läks oma teed.
Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus.
Issandast kiitleb mu hing. Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.
Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.
Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad.

MÕTISKLUS

Taavet oli paljude talentidega mees. Ta oli andekas muusik ja luuletaja – paljude psalmide autor. Ta oli lahingutes karastunud sõdalane ja meeste juht. Pärast pikki aastaid kestnud võitlust sai temast kogu Iisraeli kuningas ning selles rollis valitses ta targasti, õigluse ja võrratu eduga rahutut rahvast. Taavet oli ka prohvet. Paljud tema psalmid on läbi imbunud prohvetliku tähendusega, kuna need osutavad tulevale Messiale – Jeesusele Kristusele.

Lisaks sellele pikale nimekirjale Taaveti oskustest ja saavutustest peaksime lisama ka näitleja. Taaveti põgenemise esimeses episoodis põgenes ta kuningas Sauli eest vilistite linna Gati. Kuid mõned inimesed tundsid ta ära, kes ütlesid:“Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: “Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!”?” (1.Saamueli 21:12)

Et pääseda kindlast surmast, teeskles Taavet, et on täiesti raevukas. Ta pidi olema veenev näitleja, sest Gati kuningas lasi ta vabaks öeldes:“Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde? Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema minu kotta?” (1.Saamueli 21:15-16)

Vastuseks vabastamisele kuningas Aakise käest lõi Taavet 34. psalmi, mis on kõigist psalmidest üks rõõmustavamaid. Miski ei inspireeri kiitust nii palju kui vastatud palve, ajal, kui  teie elul on kriips peal. Taavet ei võtnud oma näitlejaoskuste eest au. Ta ei võtnud au ka selle nutika pettuse idee väljamõtlemise eest. Ta andis kogu au Jumalale ja kutsub meid ühinema tema ülistusega. Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!  Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.

Koos Taavetiga on meil põhjust rõõmustada;  meil on Jumal, kes meid päästab. “Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.”

VASTUS

Need, kes vaatavad Tema poole, säravad rõõmust. ISSAND, me vaatame sinu poole. Las ma täna säran sinu jaoks, Jeesus, mu ülestõusnud Issand. Aamen.

SINU KORD

Milliste annete eest saad Jumalat tänada?  Kuidas ta on sinu palvetele vastanud?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 33:10-15

Issand ajab nurja paganate nõu, ta teeb tühjaks rahvaste mõtted.
Issanda nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.
Issand vaatab taevast, ta näeb kõiki inimlapsi.
Oma elamu paigast ta vaatleb kõiki ilmamaa elanikke,
tema, kes valmistab nende südamed, paneb tähele kõiki nende tegusid.

MÕTISKLUS

Tunnistan, et olen natuke ajaloohuviline. Loen praegu Margaret MacMillani raamatut “The War that Ended Peace.” (“Sõda, mis lõpetas rahu”). Alapealkiri on Tee 1914. aastani. Nagu võid arvata, toob see esile I Maailmasõja põhjused. Autor juhib läbivalt tähelepanu sellele, et sõda ei olnud vältimatu. Suunamuutus mistahes võtmemängija poolt 1914. aastale eelnenud aastatel oleks võinud seda monumentaalset katastroofi ära hoida. Igal rahval olid plaanid ja eesmärgid, mida nad pidasid oma huvides. Üsna loomulikult viis nende plaanide järgimine konflikti naaberriikidega, kellel on vastupidised eesmärgid. 

Mida ütleb psalmist riiklike eesmärkide kohta? Issand ajab nurja paganate nõu, ta teeb tühjaks rahvaste mõtted. Issanda nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.

Rahvad järgivad oma rahvuslikke huve. Vaatamata retoorikale, mida me mõnikord kuuleme, ei järgi nad ISSANDA plaane ja eesmärke. Sest poliitiliste juhtide rahvuslik omakasu ületab Jumala eesmärgid. Tegelikult mõeldakse Jumala eesmärkidele harva. Issanda nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.

Kas see oli Jumala plaan ja eesmärk panna miljonid kristlikud usklikud minema tapma Esimeses maailmasõjas? Paljud ateistid väidavad, et see on see, mida me usume. Miski ei saa olla tõest kaugemal. Vastutame oma tegude eest ise. Jumal ei põhjusta sõda. Inimesed põhjustavad sõda ja viivad selle läbi. Miks peaksime järsku süüdistama Jumalat selles, mida oleme oma visa rumaluse läbi loonud? Jumala süüdistamine enda üleolevas idiootsuses on vastutustundetuse tipp, ometi teeme seda kogu aeg nii riiklikul kui ka isiklikul tasandil. Enamasti oleme oma katastroofi autorid. Me ei suuda kangekaelselt tagasi tõmbuda ja kurssi muuta, enne kui on liiga hilja. 

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.

VASTUS

Issand Jumal, tänan sind, et valisid mind kuuluma oma rahva hulka. Aita mul elada elu, mis sulle meeldib, mu Isa. Sa valvad mu üle. Sina, ISSAND, oled mu pärand ja ennekõike olen ma sinu igavese kuningriigi kodanik. Aamen.

SINU KORD

Kuidas isiklikud konfliktid eskaleeruvad?  Kas sa süüdistad pigem Jumalat, kui uurid enda sõnu ja tegusid?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 33:6-9

Issanda sõnaga on tehtud taevad ja tema suu hingusega kõik nende väed.
Ta kogub mere veed nagu paisu taha, ta paneb ürgveed varaaitadesse.
Kartku Issandat kogu ilmamaa, tema ees värisegu kõik maailma elanikud!
Sest tema ütles, ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile.

MÕTISKLUS

Kas oled kunagi mõelnud sõnade loovale jõule? Sõnad muudavad maailma. Nad toovad korra kaosesse. Sõnad kiirgavad valgust selle maailma pimedusse. Sõnad on algusest peale olnud läbi imbunud jumaliku väega. Psalmist tuletab meile meelde, “Issanda sõnaga on tehtud taevad ja tema suu hingusega kõik nende väed.”

Kuid see tohutu jõud ei ole ainult Jumala sõnadel. Meie sõnadel – inimlikel sõnadel, olgu öeldud, kirjutatud või mõeldes, on samuti tohutu jõud. Aadama esimene tööülesanne oli sõnade rääkimine – loomadele nimede panemine. Issand Jumal oli loonud maast kõik metsloomad ja kõik linnud taevas. Ta tõi need mehe juurde, et näha, mis ta neile nimeks paneb;  ja kuidas inimene igat olendit nimetas, see oli selle nimi.

Ja mees pani nimed kõigile kariloomadele, lindudele taevas ja kõigile metsloomadele (2Moosese 2:19-20).

Kummalisel kombel ei teinud Jumal seda, mida kõik vanemad teevad. Ta ei öelnud Aadamale, kuidas neid loomi kutsutakse. Aadam ütles Jumalale nende nimed. Seda tehes andis Jumal inimkonnale keelejõu. Elu on see, mida me seda nimetame. Meie sõnad kirjeldavad maailma ja annavad sellele tähenduse. 

Läbi oma sõnade loome korda ja mõtestame meid ümbritsevat maailma. Kirjanikuna töötlen ja püüan pidevalt mõista seda kaootilist asja, mida nimetatakse eluks. Ma teen seda sõnadega. Aegade algusest on seda jumaliku käsu alusel kutsutud meid tegema. Me peame kõnelema kaosesse korda– peame kõnelema selle maailma segase reaalsuse kohta täpsust ja selgust. 

Oma sõnadega valgustame olukorrale tõe valgust. Sõnadega kirjutame seadusi, mõistame õigust ja kujundame valitsust. Sõnadega nutame ja romantiseerime ning tõotame üksteisele armastust. Meie sõnad loovad kujuteldavaid valdkondi, kuhu saame reisida – sõnu, mis transpordivad. Oma sõnadega on meil võim tõsta inimvaimu või purustada kedagi enesetapuni. 

Lõpuks on meie sõnades midagi sünnipäraselt prohvetlikku. See, mida me mõtleme, räägime ja kirjutame, on võimas.  Selles on varjatud võime reaalsuseks saada. Seetõttu peame oma huuli valvama. Vaata (Jakoobuse 3:1-12)

Psalmist ei tuleta meile meelde mitte ainult ISSANDA sõna väge, vaid ka meie endi sõnu. Sest tema ütles, ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile.

VASTUS

Issand Jumal, aita mul oma sõnu hoolikalt läbi mõelda. Las mu sõnadel täna, olgu need kirjutatud või öeldud hea ja loov jõud, Jeesuse nimel! Aamen.

SINU KORD

Kuidas on Jumal sinu sõnu viimasel ajal heaks otstarbeks kasutanud? Kas sinu sõnad toovad rahutusse maailma korda, armastust ja rahu?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 32:6-7

⁶ Sellepärast palugu sind kõik vagad
sel ajal, kui sa oled leitav;
tõepoolest, suurte vete tulv
ei ulatu nende ligi.
⁷ Sina oled mulle peidupaigaks,
sa hoiad mind õnnetuse eest;
sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega.

Mõtisklus

Selle psalmi eelmises stroofis sai Taavet Jumala hämmastava tammi lõhkumise andestuse. Ta oli just kogenud imelise vabanemise süükoormast. Aga nüüd oma järgmises hingetõmbes on tal meile mõned nõuanded ja siin see on. “Sellepärast palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav.“

Me peame palvetama Jumala poole, kuni Ta on leitav. See tõstatab mõned huvitavad küsimused. Kas Jumal pole mõnikord kättesaadav? Kui Jumalat ei leita, kas ta peidab end? Veelgi enam, kui Jumal end peidab, siis kuhu ta peidab?

Sel hetkel tunnen, et tahaksin püsti hüpata, nagu advokaat, kes esitab kohtuasja ja karjub: “Ma olen vastu! Kõik, mida Taavet meile Jumalast on rääkinud, paneb meid uskuma, et Jumal on alati käepärast. Kas Taavet ei tunnistanud seda varem kahekümne kolmandas psalmis? Ta ütles ISSANDA, oma karjase kohta järgmised sõnad: Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga. Ja nüüd tundub, et Taavet ütleb meile, et on aegu, mil Jumalat pole võimalik leida. Mis see siis on, Taavet? See ei saa olla mõlemat.”

Ah, aga see on mõlemat. See on üks neist suurtest jumalikest paradoksidest. Jumal, kes on lähedal, isegi minu südames, võib olla ka kauge – valgusaastate kaugusel, nii ajas kui ruumis. Meie vahel on tajutav distants, mis võib varieeruda olenevalt minu südameseisundist – olenevalt minu suhetest Jumalaga.

Fakt on see, et me ei näe Jumalat, kuigi näeme kõikjal enda ümber tõendeid Tema kätetööst. Meie lõpmatult keerukad inimkehad ja peenhäälestatud meeled on iseenesest Tema olemasolu tõendid, kuid ometi ei näe me Teda. Ta on varjatud Jumal ja kui me kõnnime Tema kõrval, siis me käime usus, mitte nägemises.

Pühakirjades on meil korduvalt kästud otsida ISSANDAT. Minu arvates on see üsna uudishimulik väljend. Me ei näe Jumalat, kuid meil on käsk Teda otsida, justkui ilmuks Ta ootamatult üle järgmise mäe või järgmise teekäänaku tagant. Järsku, ootamatul viisil võime kohata Jumalat. Psalmid räägivad kohtumisest Jumalaga. Psalm üheksateist algas nii. Järsku hakkasid tähesajud Taavetiga Jumalast rääkima, kuulutades Tema au. Me võime kätte võtta Piibli ja ühtäkki kõneleb see meie sügavaimast vajadusest – hetkevajadusest, ja me teame, et see on Jumala hääl, mille sõna on mõeldud just meile tänapäeval. Isegi selle maailma jumalakartmatud inimesed tunnevad ära, et inimesed kohtuvad Jumalaga. Nad kasutavad väljendeid nagu „Ta leidis Jumala”, et kirjeldada kellegi pöördumist usku Kristusesse. ISSAND kutsub meid mängima kõige hämmastavamat mängu: peida ja otsi koos Jumalaga.

Minu vastus:

ISSAND jumal, ma tahan Sind otsida. Näita ennast mulle täna selles suurejoonelises seikluses nimega elu. Ma tahan Sinuga kohtuda. Ma tahan teada, mida tähendab olla Sinu poolt leitud. Aamen.

Sinu kord:

Kas sul on hiljuti olnud kohtumine Jumalaga? Kas tunned Tema lähedust või kaugust?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 31:22-25

²² Tänu olgu Issandale,
et ta kitsikuses on minule
imeliselt osutanud oma heldust!
²³ Mina ütlesin oma hädas:
„Ma olen ära lõigatud su silma eest!”
Siiski kuulsid sa mu anumiste häält,
kui ma sind appi hüüdsin.
²⁴ Armastage Issandat,
kõik tema vagad!
Issand varjab ustavaid,
aga ta tasub rohkesti kätte neile,
kes ülbesti toimivad.
²⁵ Olge kindlad,
ja saagu tugevaks südamed teil kõigil,
kes ootate Issandat!

Mõtisklus

Taavet lõpetab 31. psalmi tunnistusega Jumala suurest armastusest ja halastusest. Kuulake tema ütlust: “Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! Mina ütlesin oma hädas: „Ma olen ära lõigatud su silma eest!” Siiski kuulsid sa mu anumiste häält, kui ma sind appi hüüdsin.”

Kas elate linna piiramisrõngas? Minu kiire ja lihtne vastus on ei. Minu linna ei ümbritse vaenlase väed, kes löövad mu naabruskonnale suurtükimürske.

Kui füüsilises mõttes võib see tõsi olla, siis vaimses vallas on minu linn haaratud aktiivsesse sõtta. Deemonlikud jõud tulistavad oma rakette minu linna. Eetrid ja sotsiaalmeedia kanalid on täis sodi ja pornograafiat. Avalikul väljakul kristlikku usku pilatakse ja rünnatakse regulaarselt. Ateistid pasundavad oma eesmärki enimmüüdud raamatutega ja ajavad mürki kõigile, kes julgevad usku omaks võtta.

Samal ajal sukeldub popkultuur ülepeakaela gooti õudusesse, vampiirivere himu ja zombie eneseidentifitseerimise sügavusse. Siis seisame hämmastunult taganedes, kui need samad noored lahmivad mõrvarlikus hulluses, nagu juhtus siis, kui viis noort inimest pussitati surnuks Calgarys või minu kodulinnas, kui kaheksateistkümneaastane tappis oma ema.

Kui sa väldid Jumalat ja heidad voodisse kuradiga, saavad paljud haiget. Minu linn on piiramisrõngas, kuid Jumala abiga ja armuga, ei alistu ma vaenlase rünnakule. Ma tulen välja võidukalt. Taavet tegi nii. Ja siin on tema nõuanne sulle ja mulle: armastage Issandat, kõik tema vagad!

Taaveti nõuanne on vastuoluline. Eemaldage oma silmad vaenlaselt. Ärge laske saatana vahenditest ja salasepitsustest olla lummatud. Sinu pääste tuleb ISSANDALT. Sea oma süda ja kiindumus Temale. Issand varjab ustavaid, aga ta tasub rohkesti kätte neile, kes ülbesti toimivad. Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Issandat!

Minu vastus:

Issand Jumal, halasta minu peale. Ma armastan sind, ISSAND. Hoia mind oma Poja Jeesuse lakkamatu armastuse kaudu. Olen kindel ja tugev südamelt, sest ma panen oma lootuse sinu peale. Aamen.

Sinu kord:

kas tunned, et su usk on rünnaku all? Kuidas sa vastad? Millised on mõned viisid rünnakute vastu võitlemiseks? Kas sa koperdad või liigud edasi?

Autor: David Kitz

Ps 31:7-9
Ma vihkan neid,
kes enesele peavad tühje ebajumalaid,
ja loodan Issanda peale.
Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest,
et sa oled vaadanud mu viletsuse peale
ja oled tundnud mu hinge kitsikust.
Sa ei andnud mind vaenlaste kätte,
vaid sa asetasid mu jalad avarasse kohta.

MÕTISKLUS
Taavetil puudus selgelt poliitilise korrektsuse tunne. Selle psalmi osa algusrea tekitab minus tahtmise tagasi tõmbuda. Ma vihkan neid, kes enesele peavad tühje ebajumalaid. Milline sütitav märkus! Vihal ei ole kohta meie kristliku usu väljenduses. Kas Taavet ei teadnud, et me vihkame pattu, aga armastame patustajat? Võib-olla peaksime Taaveti saatma tundlikkustreeningu kursusele.

Kuidagi piibellik Taavet pääses sellise väitega ja siin on see kirja pandud Pühakirja lehekülgedele, et kõik saaksid lugeda. Vihkamine on vähem kui soovitav emotsioon. Kuid kas see on teatud juhtudel õigustatud? Minu kristlik armastus vägistajate mõrvamise vastu muutub kohati väga nõrgaks ja ma räägin eemalt. Kui mu elu mõjutaks otseselt ebajumalakummardaja, mõrvar vägistaja, pole ma kindel, kuidas ma reageeriksin. Kristusekeskne andestamine on õige vastus, kuid kõhedust tekitav vihkamine võib ellu ärgata. Minu võime andestada rasketes olukordades on testimata. Ma ei julge oma teoreetilise andestamisvõimega kiidelda.

Taaveti avasõna teine osa on ülioluline. Ma vihkan neid, kes enesele peavad tühje ebajumalaid, ja loodan Issanda peale.

Ainult usaldus ISSANDA vastu võib murda patu ja vihkamise sandistavast orjusest. Kättemaks kuulub ISSANDALE, mitte kihavale südamele, keda piinab ja mõnitab viha. Ilmalik autor Malcolm Gladwell uurib andestuse erakordset jõudu oma viimases raamatus “Taavet ja Koljat“. Gladwelli mõtted ja selle teemalised uurimused pakuvad põhjalikku lugemist. Ta järeldab, et andestusel on jõud maailma tagurpidi pöörata. See on jõud, mille leiame evangeeliumist. Selle asemel, et sattuda hävitava vihkamise lõksu, on meil Kristuse väe kaudu võime astuda andestuse vabadusse.

Armulise Püha Vaimu kaudu on meil võime valida armastuse vihkamise asemel. Taaveti ülestunnistus võib sel juhul saada meie omaks: „Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest, et sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust.“

Kui valime armastuse vihkamise asemel, andestuse kättemaksu asemel, usaldame Jumalat oma võimete asemel, alistame Saatana, meie hinge tõelise vaenlase. Siis vabastab ISSAND meid avaras kohas. Taavetiga võime kuulutada: “Sa ei andnud mind vaenlaste kätte, vaid sa asetasid mu jalad avarasse kohta.“

Vastus: Issand Jumal, tänan sind andestuse eest. Aita mul seda iga päev harjutada. Anna mulle andestav vaim nagu sinu Poeg Jeesus, kes andestas neile, kes ta risti lõid (Lk 23:34). Aamen.
Sinu kord: Kas on keegi, kellele sa pead andestama? Tee seda täna.

Ps 30:1-5
Sind, Issand ma ülistan,
sest sa oled mind toonud välja hädast
ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.
Issand, mu Jumal,
ma kisendan su poole ja sa tegid mu terveks.
Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast,
sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.
Laulge kiitust Issandale, teie,
tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!
Sest tema viha kestab silmapilgu,
aga ta lahkus kogu eluaja;
õhtul jääb nutt varaks,
kuid hommikul on hõiskamine.

 

MÕTISKLUS
Kui soovite kunagi ettekäänet kiita, lugege lihtsalt Psalmi 30 algusridu. Jumala kiitmiseks on palju suurepäraseid põhjuseid ja Taavet annab meile siinsamas mitu neist. Sind, Issand ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.

ISSAND on mind rohkem kui ühel korral tõstnud välja patu sügavusest ja masendusest. Lisaks pakub ISSAND rohkem kui lihtsalt andestust. Ta annab ka võidu patu ja meid lõksu jääva heidutuse üle. Jeesuse surma ja ülestõusmise kaudu on Ta võitnud põrgu käsilased. Kiitke ISSANDAT!

Issand, mu Jumal, ma kisendan su poole ja sa tegid mu terveks. Kui sul on hea tervis, siis kiida ISSANDAT. Ta on sinu tervendaja. Kas imeliste vahendite või loomuliku protsessi kaudu on Jumal meie tervendaja ja me saame Teda tänada jõu, energia ja noorenduse eest, mida Ta meie ellu toob. Kiitke ISSANDAT!

Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. Efeslastele teises peatükis ütleb Paulus, et me olime üleastumistesse ja pattudes surnud. Aga Jumal, kes on rikas halastuselt, on meid koos Kristusega teinud elavaks oma suure armastuse pärast, millega ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud ülesastumistes- armu läbi te olete päästetud!- ning on meid koos temaga üles äratanud ja asetanud taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses, et näidata tulevastel aegadel oma armu võrratut rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses (Ef 2: 4-7). Kiitke ISSANDAT!

Me teenime halastuse, lunastuse ja pöörde Jumalat. Ta muudab meie leina tantsuks. Vaata Psalm 30:6. Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine. Kiitke ISSANDAT!

Vastus: Issand Jumal, ma tänan sind halastuse ja armu eest. Kiidan sind, et oled minu tervendaja. Oled minu vastu hea rohkemal moel, kui ma loota suudan. Aitäh. Oled väärt pidevat kiitust. Aamen.
Sinu kord: Mille eest saad sa täna Jumalat kiita? Kui palju oled sa õnnistatud?
 

Ps 29
Andke Issandale, te jumalalapsed,
andke Issandale au ja võimus!
Andke Issandale tema nime au,
pühas ehtes kummardage Issandat!
Issanda hääl on vete peal;
auhiilguse Jumal müristab;
Issand on suurte vete peal.
Issand hääl kostab võimsasti; Issanda hääl kostab toredasti.
Issanda hääl murrab seedreid, Issand murrab katki Liibanoni seedrid.
Ta paneb Liibanoni karglema nagu vasika
ja Sirjoni nagu noore metshärja.
Issanda mürina hääl purskab tuleleeke.
Issanda mürina hääl paneb kõrbe värisema;
Issanda paneb Kaadesi kõrbe värisema.
Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks.
Ent tema templis ütlevad kõik: „Oh seda auhiilgust!“
Issanda istus aujärjel veeuputuse tulles,
ja Issand jääb kuningaks igavesti!
Issand annab tugevuse oma rahvale;
Issanda õnnistab oma rahvast rahuga.

MÕTISKLUS
Psalmis 29 näeme ja kuuleme Issandat, tormi Jumalat. Sellel psalmil on esilekutsuv poeetiline stiil, mis aitab lugejal ette kujutada läheneva tormide raevu. Kuid me mitte ainult ei näe välgusähvatusi ja tuule jõudu, vaid kuuleme ka kõrbe raputavat äikest. Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks. Ent tema templis ütlevad kõik: „Oh seda auhiilgust!“

Üheksa korda kordab psalmist fraasi ISSANDA hääl. Selles psalmis on ISSANDA häälel väga aktiivne jõud. ISSANDA hääl müriseb, murrab, lööb, väriseb, keerleb ja laasib. ISSANDA hääl kostab võimsasti; ISSANDA hääl kostab majesteetlikult.

ISSANDA hääl kõnetas maailma, pani planeedid nende orbiidile ja hajutas tähevägesid mööda taevast. Liibanonist alla pühiv äikesetorm on Tema jaoks tühiasi.

Kuid tormi ISSAND on ka rahu ISSAND. Ühel päeval Galilea merel tõi Jeesus, meie Issand, rahu tormile. Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest. Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?“

Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää vakka, ole vait!“ Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks (Mk 4:37-39).

Vastus: Sina oled tormi ISSAND ja rahu ISSAND. Kui mu elus tormid tõusevad, aita mul sind täielikult usaldada. Issand Jeesus, anna mulle rahu keset tormi. Aamen.
Sinu kord: Jeesus ütleb meile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?” (Mk 4:40). Kas sa kuuled teda?

Ps 27: 7-14
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan;
ole mulle armuline ja vasta mulle!
Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb:
„Otsige mu palet!“
Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
Ära peida oma palet minu eest,
ära tõuka enesest vihas oma sulast!
Sina olid mu abi, ära lükka mind ära,
ja ära hülga mind, mu pääse Jumal!
Sest mu ema ja isa hülgasid minu,
aga Issand võtab mu üles.
Õpeta mind, Issand, oma teele
ja juhata mind tasasel teerajale mu vaenlaste pärast!
Ära anna mind mu rõhujate meelevalda;
sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad,
kes turtsuvad vägivallast!
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!

 

MÕTISKLUS
Kas Jumal kuulab? Kas mul on Tema täielik tähelepanu? Kas Ta on isegi seal? Isegi suure usuga inimesed esitavad selliseid küsimusi. Kuulake Taaveti palvet: “Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan“

Taaveti psalmid on täis üleskutseid Jumalale kuulata ja seejärel kiiresti vastata tema appi hüüdele. Neid palveid kuuldavale kõrvale esinevad kogu Psalmide raamatus nii sageli, et võib küsida, kas Jumal on kurt. Meie teame, et see on absurdne väide. See, kes moodustas kõrva, kuuleb kindlasti ka kõige nõrgemat sosistatud palvet või hääletut mõtet. Kuid hoolimata sellest, mida meie mõistus teab, palume me ikkagi Tema kuulavat kõrva. Koos Taavetiga hüüame me: „Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!”

Ma kahtlustan, et palves ei ole probleem selles, et me räägime kurdi Jumalaga, vaid pigem oleme meie, palve esitajad, kurdid Jumala vastuste suhtes. Vana aja patriarhid ja prohvetid kuulsid Jumala häält. Nad vestlesid Kõigeväelise Jehoovaga. Paljud neist vestlustest on Vanas Testamendis sõna-sõnalt salvestatud. Hea näide selle kohta on 2. Moosese raamatus, kui Mooses räägib ISSANDAGA põleva põõsa juures.

Kas oleme kaotanud võime Jumalat kuulda? Kas suur kollektiivne kurtus on levinud kogu inimkonnale?

Külmas maailmas, mis on täis tagasilükkamist, on siin Jumal. On olemas halastuse Jumal, kelle poole üksildane hing võib pöörduda. On üks, kes mõistab. On üks, kes kuulab meie ahastavaid palveid. Taavet avastas ja teadis selle reaalsuse. Me võime ühineda Taavetiga ja öelda: “Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles.”

Vastus: ISSAND Jumal, see on minu tunnistus: “Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.” Ma ütlen: “Oota Issandat.” Ma ütlen: “Ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!” Aamen.
Sinu kord: Kas on aegu, mil kahtled, kas Jumal kuulab sinu palveid? Kuidas sa tead, et Ta on seal? Kas ISSAND on rääkinud su südamega?