Author: johndanielkelly

Psalm 33: 10-15

Issand ajab nurja paganate nõu,

Ta teeb tühjaks rahvaste mõtted.

Issanda nõu püsib igavesti,

Tema südame mõtted põlvest põlve.

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,

rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.

Issand vaatab taevast, ta näeb kõiki inimlapsi.

Oma elamu paigast ta vaatleb kõiki ilmamaa elanikke,

tema, kes valmistab nende südamed,

paneb tähele kõiki nende tegusid.

 

MÕTISKLUS

Tunnistan, et olen natuke ajaloohuviline. Loen praegu Margaret MacMillani raamatut „The War that Ended Peace“. Alapealkiri on Teekond aastasse 1914. Nagu arvata võis, toob see esile I maailmasõja põhjused. Autor juhib läbivalt tähelepanu sellele, et sõda ei olnud vältimatu. Kurimuutus mõne võtmeisiku poolt aastatel 1914 võis seda monumentaalset katastroofi ära hoida. Igal rahval olid plaanid ja eesmärgid, mida nad pidasid oma huvides. Üsna loomulikult viis nende plaanide järgimine konflikti vastandlike eesmärkidega naaberriikidega.

Mida ütleb laulukirjutaja rahvuslike eesmärkide kohta? ISSAND ajab nurja paganate nõu, ta teeb tühjaks rahvaste mõtted. ISSANDA nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.

Rahvad järgivad oma tajutud rahvuslikke huve. Vaatamata retoorikale, mida mõnikord kuuleme, ei järgi nad ISSANDA plaane ja eesmärke. Poliitiliste juhtide jaoks ületab rahvuslik omakasu Jumala eesmärgid. Tegelikult mõeldakse Jumala eesmärkidele harva. Aga ISSANDA nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.

Kas see oli Jumala plaan ja eesmärk panna miljonid kristlikud usklikud I maailmasõja ajal tapma? Paljud ateistid väidavad, et see on see, mida me usume. Miski ei saa olla tõest kaugemal. Vastutame oma tegude eest ise. Jumal ei põhjusta sõda. Inimesed põhjustavad sõda ja viivad selle läbi. Miks peaksime järsku süüdistama Jumalat selles, mida oleme oma visa rumaluse läbi loonud? Jumala süüdistamine enda üleolevas idiootsuses on vastutustundetuse tipp, ometi teeme seda kogu aeg nii riiklikul kui ka isiklikul tasandil. Enamasti oleme oma katastroofi autorid. Me ei suuda tagasi tõmmata ja kurssi muuta, enne kui on liiga hilja.

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.

Vastus: ISSAND Jumal, tänan sind, et valisid mind oma rahva hulka kuuluma. Aita mul elada elu, mis sulle meeldib, mu Isa. Sa valvad mind. Sina, Issand, oled mu pärand. Aamen.

Sinu kord: kuidas isiklikud konfliktid eskaleeruvad? Kas sa süüdistad pigem Jumalat kui iseennast?

Loe Psalm 33: 6-9

6 Issanda sõnaga on tehtud taevad ja tema suu hingusega kõik nende väed.
7 Ta kogub mere veed nagu paisu taha, ta paneb ürgveed varaaitadesse.
8 Kartku Issandat kogu ilmamaa, tema ees värisegu kõik maailma elanikud!
9 Sest tema ütles, ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile.

MÕTISKLUS

Kas oled kunagi mõelnud sõnade loovale jõule? Sõnad muudavad maailma. Nad toovad kaosest välja korra. Sõnad kiirgavad päevavalgust selle maailma pimedusse. Sõnad on algusest peale olnud läbi imbunud jumaliku jõuga. Psalmist tuletab meile meelde, “ISSANDA sõnaga on tehtud taevad ja tema suu hingusega kõik nende väed.”

Kuid see tohutu jõud ei ole ainult Jumala sõnadel. Meie sõnadel – inimlikel sõnadel, olgu öeldud, kirjutatud või mõeldes, on samuti tohutu jõud. Aadama esimene tööülesanne oli sõnade rääkimine – loomadele nimede panemine. Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema. Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele (1Moosese 2:19-20). 

Kummalisel kombel ei teinud Jumal seda, mida kõik vanemad teevad. Ta ei öelnud Aadamile, kuidas neid loomi kutsutakse. Aadam ütles Jumalale nende nimed. Seda tehes andis Jumal inimkonnale keelejõu. Elu on see, kuidas me seda nimetame. Meie sõnad kirjeldavad maailma ja annavad sellele tähenduse. 

Läbi oma sõnade loome korda ja mõtestame meid ümbritsevat maailma. Kirjanikuna töötlen ja püüan pidevalt mõista seda kaootilist asja, mida nimetatakse eluks. Ma teen seda sõnadega. Aegade algusest on meid jumaliku käsu järgi kutsutud seda tegema. Peame rääkima kaosesse korda– kõnelema selle maailma segase reaalsuse kohta täpsust ja selgust. 

Oma sõnadega toome olukorrale tõe valgust. Sõnadega kirjutame seadusi, mõistame õiglust ja kujundame valitsust. Sõnadega nutame ja romantiseerime ning tõotame üksteisele armastust. Meie sõnad loovad kujuteldavaid valdkondi, kuhu saame reisida – sõnu, mis veavad. Oma sõnadega on meil võim tõsta inimvaimu või muserdada kedagi enesetapuni.

Lõpuks on meie sõnades midagi sünnipäraselt prohvetlikku. 

See, mida me mõtleme, räägime ja kirjutame, on võimas. Selle sees on varjatud võime saada reaalsuseks. Seetõttu peame oma huuli valvama. Vaata Jakoobuse 3:1-12. Psalmist ei tuleta meile meelde mitte ainult ISSANDA sõna väge, vaid ka meie endi sõnu. Sest ta rääkis ja see sündis;  käskis ta ja see püsis kindlalt.

VASTUS

ISSAND Jumal, aita mul oma sõnu hoolikalt läbi mõelda. Las mu sõnadel täna, olgu kirjutatud või räägitud, oleks hea ja loov jõud, Jeesuse nimel! Aamen.

SINU KORD

Kuidas on Jumal viimasel ajal kasutanud sinu sõnu, et teha head? Kas sinu sõnad toovad kaosest välja korra?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 32: 8-11

8 Sina ütled: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.”
9 Ärge olge nagu hobused, nagu muulad ilma aruta; neid tuleb suuliste ja valjastega taltsaks teha, muidu nad ei tule su ligi.
10 Õelal on palju valu, aga kes loodab Issanda peale, seda ümbritseb heldus.
11 Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt!

MÕTISKLUS

Psalmis 32 räägib Jumal vastu. Taavet alustab seda psalmi pöördudes meie poole, rääkides selgelt, kui imeline on andeks saada. Seejärel räägib ta oma võitlusest tunnistamata patuga. Lõpetuseks räägib ta meile suurest kergendusest, mida ta koges, kui ta sai armu ja naasis ISSANDAGA lähedasse osaduskohta. Kuid siis äkitselt kaheksandas salmis kuuleme teistsugust häält. Jumal räägib. ISSAND vastab sellele, mida Taavet on öelnud. Selle psalmi kaudu modelleerib Taavet tõelist palvet. See psalm on kahepoolne suhtlus.

Oleme kuulnud Taaveti sõnu; kuulakem nüüd Jumala sõnu. “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.”

On selge, et see ei ole Taaveti hääl. Taavet ei kavatse meile nõu anda, ega meie üle valvata. See on ISSANDA töö. ISSAND õpetab ja juhatab meid. Tema ülesanne on karjatada oma karjamaa karja.

Need sõnad kaheksandast salmist kuni selle psalmi lõpuni on pärit ISSANDALT. Taavet on kuulnud Jumalat rääkimas ja nüüd edastab ta selle ISSANDA sõnumi otse meile. Selles suhtes täidab Taavet prohveti rolli. Ta tegutseb Jumala eestkõnelejana. Tegelikult, Apostlite tegude 2:30, Peetrus kinnitab, et Taavet oli prohvet. Ja mis on prohvet? Lihtsamalt öeldes on see keegi, kes kuuleb Jumalat ja edastab seejärel Jumala sõnumi teistele.

Kas sa kuuled Jumalat? See ei ole tühine retooriline küsimus. Meie kristliku usu jaoks on oluline, et me usklikena kuuleksime Jumala häält. Ma läheks nii kaugele, et öelda, sa ei saa kogeda päästmist, kui sa ei kuule esmalt Jumalat. Jeesus ütles:” Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.” Johannese 10:27-28

Lühidalt, me peame suutma kuulda Jeesust, et Teda järgida, ja just Teda järgides saame igavese elu. Jumala hääle kuulmine on ülimalt tähtis.

VASTUS

Issand Jumal, anna mulle kõrvad, et ma kuuleksin, mida sul on mulle öelda. Palun juhata ja õpeta mulle teed, mida ma pean käima. Siis anna mulle armu kuuletuda. Ma usaldan sind, Issand. Aamen.

SINU KORD

Kas sa kuuled Jumala häält? Kuidas Ta sinuga räägib? Kas oled hiljuti kuulnud Issanda häält? Kuidas eristad Jumala häält kõigist teistest häältest, mida kuuled?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 32:1-5

Pattude andekssaamisest
¹ Taaveti õpetuslaul.
Õnnis on see,
kelle üleastumine on andeks antud,
kelle patt on kinni kaetud.
² Õnnis on inimene,
kellele Issand pahategu ei arvesta
ja kelle vaimus ei ole kavalust.
³ Kui ma vaikisin,
nõrkesid mu luud-liikmed
mu päevasest oigamisest.
⁴ Sest päevad ja ööd
oli su käsi raskesti mu peal;
mu üdi on ära kuivanud
nagu suvekuumuses. Sela.
⁵ Oma patu ma andsin sulle teada
ja oma pahategu ma ei katnud kinni;
ma ütlesin: „Ma tunnistan Issandale
oma üleastumised.”
Siis andsid sina mu patu süüteo andeks.
Sela.

Mõtisklus

Õige suhe Jumalaga on nagu voolav oja. Sellises suhtes on andmine loomulik Jumalale, mis hõlmab palvet, jumalateenistust, Tema sõnas veedetud aega ja vaikse osaduse perioode. Jumal omakorda valab Püha Vaimu läbi oma rahu, armastuse ja rõõmu meie ellu. Ja nii nagu puud looduslikult ääristavad jõekallast, tekib usklikul haljendav viljakus, kui sellel värskendaval voolul lastakse voolata.

Patt toimib nagu kivirahn, mis takistab Jumala Vaimu voolu meie elus. Üha enam kahetsemata pattude kuhjudes tekib tamm. Järsku palve peatub. Ülistus ja tänamine, mis kunagi meie huulilt nii vabalt voolasid, peatub. Jumala sõna muutub igavaks ja me leiame teisi huvisid. Vaikse osaduse ajad meie Tegijaga asendatakse muu otsimisega, nagu pidev meelelahutus.

See on Taaveti hingeseisund selle psalmi alguses. Vool on peatunud. Kuhu jäi kahekümne kolmanda psalmi ülevoolav karikakogemus? Sel hetkel seisab Taaveti karikas – tema hing – paigal. Looduses muutub segamata jäetud vedelik aja jooksul määrdunuks. Taaveti vaimne elu oli ülestunnistamata patu tõttu muutumas rabaks.

Kuid Taaveti jaoks oli pöördepunkt: Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni;ma ütlesin: „Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.”

Ülestunnistus murrab tammi. Taavet tõi oma patu verbaalselt Jumala ees välja. Ta tunnistas seda, mida Jumal teadis kogu aeg. Näete, et Taaveti patt ja minu patt pole kunagi Jumala eest varjatud. Meie patt on alati ISSANDA silmis. Aga kiitus Jumalale! Ta andestab meie patu süü, kui murrame ülestunnistuse kaudu vaimse tammi. Meeleparandus taastab voolu.

Minu vastus:

Issand Jumal, halasta minu peale. Ma tunnistan Issandale oma üleastumised. Ma vajan sinu andestust. Ma panen oma usalduse Sinu Poja Jeesuse lunastusohvrile. Aamen.

Sinu kord:

Kas tunnistamata patt on pärssinud palve ja jumalateenistuse voogu sinu elus?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 31:15-19

¹⁵ Aga mina loodan sinu peale, Issand!
Ma ütlen: „Sina oled mu Jumal!”
_¹⁶ Sinu käes on kõik mu ajad;
tõmba mind ära mu vaenlaste
ja mu tagaajajate käest!
¹⁷ Lase oma pale paista oma sulase peale,
päästa mind oma helduses!
¹⁸ Issand, ärgu ma jäägu häbisse,
sest ma hüüan sind appi!
Jäägu õelad häbisse,
jäägu nad vait
ning vajugu surmavalda!
¹⁹ Jäägu tummaks valetajad huuled,
kes jultunult räägivad õige vastu,
kõrgilt ja põlgavalt!

Mõtisklus

Eile tegin reisi haiglasse, et külastada oma tänava naabrit, kes sureb ajukasvaja tõttu. Täna tulin just külastuselt tagasi teise naabrinaise juurest, kes on suremas südamepuudulikkuse tõttu. Umbes kümme aastat tagasi siirdati sellele meditsiinimisjonärile süda. Nüüd lükatakse see süda tagasi ja tal on jäänud elada vähem kui aasta. Asja teeb hullemaks see, et tal on kolmeteistaastane poeg ja kümneaastane tütar.

Taavet rääkis tõtt, kui ta kuulutas: “Minu ajad on sinu kätes.” Meil pole aimugi – pole kindlust, mis homne päev toob. Kas see toob elu või surma, rõõmu või kurbust, valu või ekstaasi, põnevust või tüdimust? Meie ajad on Tema kätes. Meie koostame oma plaanid kuid lõpuks määrab ISSAND tulemuse. Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks. (Õpetussõnad 19:21).

Justkui oma väite tõestamiseks avastasin Internetis ülaltoodud Õpetussõnade lõiku otsides, et Kanada endine rahandusminister Jim Flaherty suri ootamatult südamerabandusse. Kui mitte-Kanada lugejatele ei pruugi nimi Jim Flaherty midagi tähendada, siis tõelises põhjas elavatele inimestele oli hr Flaherty tuntud ja lugupeetud juht, kes juhtis Kanadat suure majanduslanguse ajal täiuslike oskustega. Ta läks pensionile vaid üks kuu enne oma ootamatut surma. Hr Flaherty ajad olid Tema käes – see on Jumala kätes.

Kuid me võime kergesti unustada, et meie ajad on Jumala kätes. Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist, vaid Jumal on, kes mõistab kohut (Psalm 75:7). Tema määrab meie päevade pikkuse. Sellepärast on selle psalmiosa algussõnad nii olulised. Taavet kinnitab: „Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: „Sina oled mu Jumal!”

Elus ja surmas on Ta Issand. Pane oma usaldus Tema peale täna, homme ja kogu igaviku eest.

Minu vastus:

ISSAND jumal, ma ei tea, mis tulevik minu jaoks toob, aga nagu Taavet, usaldan ma selle Sulle. Juhenda mind oma teedel. Minu elu on Sinu kätes. Aamen.

Sinu kord:

kui kaua sa arvad, et sul on siin maa peal aega? Kas oled igavikuks valmis?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 27:4-6

Ühte ma olen palunud Issandalt;
seda ma üksnes nõuan,
et ma saaksin asuda Issanda kojas
kogu oma eluaja ning tähele panna
Issanda leebust
ja mõtiskleda tema templis.
Sest ta peidab mind oma majasse
kurjal ajal,
ta peab mind salajas
oma telgi pelgupaigas,
ta tõstab mu üles kaljule.
Nüüd kerkib mu pea
üle mu vaenlaste, kes mu ümber on,
ja ma tahan tema telgis
ohverdada hõiskamisohvreid,
ma tahan laulda ja mängida Issandale!

MÕTISKLUS

Pole tähtis, kuhu me reisime või kui meeldiv teekond on, meie kõigi sees on igatsus olla kodus. Sama igatsust kodu turvalisuse ja mugavuse järele võib leida ka sellest Taaveti psalmist, kuid Taaveti jaoks tähendas kodus olemine Jumala juuresolekut. ISSAND Jumal oli Taaveti varjupaik ja lohutus. ISSANDA lähedal viibimine tähendas turvalisust, puhkust ja täielikku rahu. Jumala lähedus oli Taaveti südame kõige suurem soov.

Kuula nüüd Taaveti südant nutmas,” Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis.”

Taaveti avaldus määratleb siin selge prioriteedi. Taaveti jaoks oli ISSANDA koda esmatähtis. Kuid ma ei usu, et see oli füüsiline struktuur või maja, mis Taavetit meelitas ja köitis. Selle koja ISSAND vallutas Taaveti südame. Ta tahtis Temaga koos olla. Ta igatses Teda näha ja Tema majas kodus olla. 

Nagu paljudel eelkooliealistel lastel, oli ka minu noorimal pojal Joshual t-h heli hääldamisel mõningaid raskusi, nii sai tema nelja-aastases sõnavaras sõna „koos” ( ingl.k “with”) asemel hoopis sõna “haisema” ( ingl.k “whiff”). Ta esitaks selliseid veidralt kõlavaid avaldusi “Daddy, I want to come whiff you,”(Issi, ma tahan nuusutada sind) või “I want to do that whiff you.”( “Ma tahan seda teha sind nuusutades”). Kui olete koos  kellelegi midagi tegemas, siis tuleb meelde mõte, et olete nii lähedal, et tunnete üksteise lõhna. See on lähedal – tõesti lähedal; luu minu luust ja liha minu lihast- isa ja poja lähedus- perekondlikult intiimne. 

Kui Taavet hoidis  lambakarja Juuda mäenõlvadel, toimus midagi sügavat ja hinge muutvat Taavet kohtus nooruses Jumalaga. ISSAND oli koos (whiff ingl.k) Taavetiga, nii lähedal, et nad tundsid üksteise lõhna. Taavet maitses ja nägi nooruses, et ISSAND on hea. Nii et isegi nüüd, täiskasvanueas, ihkab ta seda lähedust. Ta igatseb ISSANDA koda. Ta on täis igatsust kodu järele.

VASTUS

ISSAND Jeesus, ma tahan olla koos sinuga. Ma tahan elada sinu lähedal nüüd ja igavesti. Näita mulle, kuidas seda teha. Ole minu lähedal, Issand Jeesus. Ma palun, jää minu lähedale ja armasta mind igavesti. Aamen.

SINU KORD

Kas oled praegu ISSANDA kodus? Kui koduselt tunneme end koos temaga igavikus, kui me pole praegu koos temaga kodus?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 27:1-3

Jumal on valgus ja pääste.
Taaveti laul. Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.

MÕTISKLUS

Kas sa kardad pimedust? See võib tunduda üsna rumala küsimusena. Enamik täiskasvanuid on oma pimeduse kartusest juba ammu üle saanud, lapsepõlve pimedal ajal. Kuid kas oled tõesti üle saanud hirmust pimedate kohtade ees? 

Tahaksin pakkuda, et me pole oma põhilisest elementaarsest hirmust üle saanud. Oleme õppinud ainult oma hirme maskeerima ja neid tumedaid tundmatuid nišše mugavalt vältima. Meie hirm pimeduse ees on hirm tundmatu ees. Seal pimedates tundmatutes piirkondades on peidus terve pataljon varjatud riske- varitsevad poissmehed- kes hoiavad meid kodu lähedal, kes hoiavad meid hästi tehtud teel, hästi tähistatud rajal, riskivabal ja vähima vastupanuga teel. Kui tihti julged minna sinna, kuhu teised pole kunagi läinud? Kas oled ikka kindel, et sa ei karda pimedust? 

Selles psalmis paljastab kartmatu sõdalane Taavet oma võiduka elu saladuse – elu, mis kulus ületamatute takistuste ületamiseks. Hoolimatu enesekindlusega võttis see tähtsusetu, auastmeteta karjapoiss omal ajal Koljati enda ette ja ta võttis aeg-ajalt kogu oma ajaloolise karjääri jooksul vastu kõik väljakutsed. 

Mis siis oli Taaveti edu saladus? See seisnes tema tohutus usalduses ISSANDA vastu. Kindlasti dikteeriks terve mõistus märja kõrvatagusega karjapoisi kogenud sõdalasele sobimatuks, nagu oli kõrguv Koljat. 

Kuid Taavetist õhkus enesekindlust: Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema? 

Taavet ei kartnud pimedust ega hiiglast ega vilistite armeed tema vastu. Ta kartis ainult ISSANDAT. ISSAND oli tema valgus pimedas kohas.  ISSAND oli tema päästja igas lahingus ja tema päästmine igas vaenulikus olukorras. Taavet kartis ISSANDAT. Ta kummardas lugupidavas aukartuses Tema ees.  Ta liitus Issanda, oma Loojaga. See on ületamatu kombinatsioon.

VASTUS

Issand Jeesus, aita mul tõesti kõndida enesekindlas usus. Ma olen sinuga liitlane. Sina oled mu valgus ja pääste. Aita mul nüüd oma päevale ja tulevikule vastu vaadata enesekindlusega, mis tuleb sinu käest, mu Päästja. Aamen.

SINU KORD

Kui tihti sa sukeldud tundmatusse? Kas Jumal palub sul astuda ususammu?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 25: 8-15

Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpetab patustele õiget teed.
Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.
Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile, kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.
Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!
Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida.
Selle hing viibib heas põlves ja ta sugu pärib maa.
Issanda osadus on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu.
Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja.

MÕTISKLUS

Mõned tõed on iseenesestmõistetavad: Vesi voolab allamäge, on seda alati teinud ja jääb ka tegema. Pimedus on valguse puudumine. Tänase psalmi esimene rida on samuti üks neist iseenesestmõistetavatest tõdedest. Hea ja õiglane on ISSAND. ISSAND on alati hea ja ta on alati õiglane kõigil oma teedel. Temas pole midagi kõverat ega ebaausat. See on lihtsalt meie Jumala loomus. 

Kuna ISSAND on hea ja õiglane, voolab Tema aujärjelt õigus ja arm. Sellepärast ta õpetab patustele õiget teed. Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele. Jumala armastuse üleküllus langeb nende peale, kes on südamelt alandlikud. Jeesus näitas oma maises teenistuses Jumala olemust, sest ta tuli ISSANDANA inimlihas. Ta ütles:” Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.” (Matteuse 11: 27-29)

Kas sa õpid Jeesuselt? Kas oled end positsioneerinud teda kuulama ja järgima? ISSAND on meie õpetaja, kuid ta juhendab ainult neid, kes teda alandlikult kardavad ja austavad. Kangekaelne patune on sulgenud oma kõrvad Jumala hääle eest. Tema jaoks pole juhiseid taevast, ega otsi seda, sest mässus on ta valinud oma tee. 

Kas soovid, et ISSAND juhataks sind otsuste langetamisel? Ole julge. Kui sa kardad ISSANDAT, juhendab ta sind viisil, mida peaksid valima. Tunnista Talle oma pattu, tunnista oma vajadust Tema järele, ja siis ava oma vaim, et kuulda Jumalat. Meil on selline tõotus: ISSANDA osadus on neil, kes teda kardavad. 

VASTUS

ISSAND, alandlikkuses tulen su ette. Vajan sinu abi ja juhendamist iga päev. Õpeta mulle oma teed igas olukorras ja tingimustes, millega ma silmitsi seisan. 

Aamen.

SINU KORD

Kas küsid regulaarselt ISSANDA juhtnööre? Kuidas Ta on vastanud? Kas saad tunnistada olukordadest, kus ISSAND on sinu samme juhtinud?

Head tänupüha kõigile minu Kanada lugejatele.

Autor: David Kitz

Loe Psalm 25:1-7

Palve juhatuse, andestuse ja kaitse pärast
Taaveti laul. Issand, sinu poole ma tõstan oma hinge.
Mu Jumal, sinu peale ma loodan, ärgu ma jäägu häbisse; ära lase mu vaenlasi rõõmust hõisata minu pärast!
Ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind ootavad; häbisse jäävad need, kes kerglaselt sinust loobuvad.
Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!
Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!
Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!
Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand!

MÕTISKLUS

Häbi peetakse sageli väga negatiivseks tundeks ja nii see on. Mõned pop psühholoogid on arvamusel, et see emotsionaalne reaktsioon tuleks meie elust täielikult eemaldada. Nad väidavad, et sellel pole kasulikku funktsiooni, kuna see sageli takistab meid ümbritseva maailma uute käitumisviiside ja tegevuste uurimisel ja katsetamisel. 

Ilma häbitundeta elatud elu on aga elu ilma aktiivse südametunnistuseta. Need, kellel puudub häbitunne, leiavad end varsti end hävitava käitumise lõksus, mis väljub kontrolli alt. Häbitunne, kui oleme teinud valesti, võib toimida Jumala sõnumitoojana, kes kutsub meid meelt parandama ja meelt muutma.

Selles psalmis siin palub Taavet ISSANDAT, et ta ei jääks häbisse. See peaks olema ka meie palve. Ja kuidas saaksime vältida häbi? Taavet annab meile vastuse. Ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind [ISSAND] ootavad; häbisse jäävad need, kes kerglaselt sinust loobuvad. 

Kui sinu lootus on Issandal, siis kaitseb ta sind häbi ja põlguse eest. Usaldus Jumalasse, mitte iseendale, on koht, kus algab vabadus häbist. Alandlik ja  õpetatav vaim on see, mida Jumal soovib. Oma suure halastuse ja armastuse tõttu annab Ta andeks meie nooruse patud ja meie mässumeelsed teed. Kiida ISSANDAT! 

VASTUS

ISSAND, see on minu palve: “ISSAND, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!  Juhi mind oma tõe teel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!” Aamen.

SINU KORD

Kuidas lootus Jumala peale kaitseb sind häbi kogemuse eest? Millist rolli mängib alandlikkus?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 22:23-27

²³ Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele,
keset kogudust ma tahan kiita sind.
²⁴ Teie, kes Issandat kardate, kiitke teda,
kõik Jaakobi sugu, austage teda!
Ja värisege tema ees, kõik Iisraeli sugu!
²⁵ Sest ta ei pannud halvaks
ega põlanud viletsa häda
ega varjanud oma palet tema eest,
vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole.
²⁶ Sinu kohta käib mu kiituslaul
suures koguduses,
ma tasun oma tõotused nende ees,
kes teda kardavad.
²⁷ Vaesed saavad süüa
ning saavad kõhud täis;
Issandat kiidavad, kes teda otsivad.
Teie südamed elagu igavesti!

Mõtisklus

Psalmi 22. arutelul jõudsime eilse pühakirja lugemisega kriitilise pöördepunktini. Alandatud, läbistatud ja piinatud Kristus palvetab: “Aga sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi! Tõmba mu hing ära mõõga eest, koera käest mu ainuke! Päästa mind lõvi suust ja metshärgade sarvede eest!” (Laul 22: 19–22).

Issand Jumal vastas oma kannatava Poja palvele mitte kohe, vaid kolm päeva hiljem, kui Jeesus tõusis surnuist üles. Nüüd valitseb Ta võidukalt surma, põrgu ja haua üle. Pslami avasõnad on ülestõusnud Kristuse salvestatud võidulaul: “Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan kiita sind. Teie, kes Issandat kardate, kiitke teda, kõik Jaakobi sugu, austage teda! Ja värisege tema ees, kõik Iisraeli sugu!”

Ja miks peaksime kiitma ISSANDAT? Siin on vastus: “Sest ta ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole.“

Selle psalmi kontekstis on Kristus hädas. Prohvet Jesaja kuulutab: „Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. ”(Jesaja 53:5).

Jah, kiida Teda! Meil on Päästja, kes suudab täielikult samastuda meie inimkonna kõigi aspektidega, sest ta oli täielikult inimene. Ta kannatas täpselt samamoodi nagu meie ja oma kehaga kogeb Ta tõsist kaotust ja valu. Kehastunud Jumal teab kõike inimese seisundist, sest Ta elas inimesena. Kuid kõiges selles on Jeesus võitja. Issandat kiidavad, kes teda otsivad. Teie südamed elagu igavesti!

Minu vastus:

Isa, tänan Sind, et võidutsesid surma, põrgu ja haua eest oma Poja Jeesuse kaudu. Usu läbi saab Tema võidust minu võit. Halleluuja! Ma kiidan Sind, mu Issand ja Päästja. Aamen.

Sinu kord:

Kas teadmine Kristuse kannatustest aitab sind isikliku valu või kaotuse ajal?

Autor: David Kitz