Author: johndanielkelly

Loe: Psalm 109
(salmid 16-20)

¹⁶ Sest see mees ei mõelnud teha head,
vaid kiusas viletsat ja vaest
ja meeleheitel olevat,et teda surmata.
¹⁷ Ta armastas needmist – see tabagu teda!
Temale ei meeldinud õnnistamine – see jäägu temast kaugele!
¹⁸ Ta riietas end needmisega nagu kuuega –
see tungigu nagu vesi tema sisemusse
ja nagu õli ta kontidesse!
¹⁹ Olgu see temale nagu riie,millesse ta ennast mähib,
ja nagu vöö,millega ta alati ennast vöötab!
²⁰ Niisugune olgu mu pealekaebajate palk
Issanda käest ja nende palk,
kes räägivad kurja minu hinge vastu!

Mõtisklus

Andmispühadest on möödas paar kuud. Pean muidugi silmas jõuluostlemist kui kingitused ostetakse, pakitakse ja varjatakse suureks pidustuseks ära. Paljud vaidlevad selle traditsiooni vastu kuid tegelikult on pühakirjad täidetud manitsustega, mis julgustavad meid olema helded ja teisi õnnistama. Jõulud ja aastalõpp pakuvad meile suurepäraseid võimalusi just selleks.  Hing, kes jagab õnnistust, kosub,ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse. (Õpetussõnad 11:25).

Kui me ei leia rõõmu andmisest, võivad meid vaevleda rohkem kui lihtne Scrooge-moodi  (Charles Dickens “Jõululaul” 1843a.) koonerdamise juhtum. Hing, mis imeb enesekesksust, hävitab meid seestpoolt. See õõnestab Jumalakuju, mis on meile sünnist saati peale surutud. Jumal, meie taevane Isa on helduse pilt. Ta andis meie eest oma ainsa Poja. Selle ohvri valguses on midagi kohutavalt valesti, kui me ei saa vähem õnnelikele säästa eurot või head sõna. Suuremeelsus pole kunagi moest väljas.

Tänane lugemine annab meile negatiivse kontrasti Jumala heldusele. Kirjeldatav isik hoidis oma õnnistuse kinni. Ta armastas needmist – see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine – see jäägu temast kaugele!

Kui helde olen mina julgustavate, kiitvate ja õnnistavate sõnadega? Kui helde ma olen selle maailma kaupade suhtes, mille armuline Isa mulle on rikkalikult andnud? Terve aasta ja jõulude ajal pean kontrollima oma südant ja pangakontot aga eelkõige südant. Pidage seda meeles:  kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti,  ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. (2. Korintlastele 9: 6).

Minu vastus:

Kas ma olen helde kiitus- ja tänusõnade eest enda ümber – kaubanduskeskuse ametniku või minu voodit jagava elukaaslasega? Kas ma peegeldan või rüvetan jumalakuju?

Sinu kord:

Kas oled oma andmisega liiga kitsas või rikkalik? Alustame täna andmist.

Autor: David Kitz

Psalm 107
(salmid 23-32)

Nad sõitsid laevadega merel ja toimetasid asju suurtel vetel.
Nad nägid Issanda tegusid ja tema imetöid meresügavustes.
Sest ta ütles sõna ning laskis tõusta marutuule ja tõstis merelained kõrgele.
Need tõusid üles taeva poole ja vajusid alla sügavikesse, nende julgus
hääbus hädaohus.
Nad taarusid ja tuikusid nagu joobnud ja kogu nende tarkus oli ära neelatud.
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad
nende kitsikustest.
Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka.
Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud
sadamasse.Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest
inimlastele ning ülistagu teda rahvakogus ja kiitku vanemate koosolekul!

MÕTISKLUS

Meie arusaamas Jumalast ja tormidest on midagi väga ürgset ja elementaarset. Me teame, et me ei suuda kontrollida ilmastikku. Tormid ja üleujutused on Jumala teod, mis on üle meie piiratud jõu. Kõik, mida me saame teha, on kutsuda appi Jumala halastust, täpselt nii nagu tegid mehed psalmis 107. Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.

Jeesuse jüngrid sattusid ühel päeval samasse olukorda. Hirm uppumise ees on üks neist hirmudest, mis meid kõiki painab.

Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest. Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: “Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?” Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: “Jää vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks ( Mk 4: 37-39)

Jüngrite jaoks oli see üks neist kogemustest, mis kinnitas Jeesuse jumalust. Nad ei järginud tavalist meest, vaid pigem inimlihasse riietatud Jumalat.

VASTUS

Issand Jumal, ma tahan näha Jeesust ja kogeda Teda oma elus. Ava mu silmad, et ma näeksin, kes Sa tegelikult oled. Jeesus, vaigista tormid sellel mässaval merel, millel ma purjetan. Ma vajan kuulda sinu rahustavat häält, mis räägib minu ellu. Aamen.

SINU KORD

Kas sind on tabanud elutormid? Kas oled oma hädaajal pöördunud Jumala poole?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 107
(salmid 17-22)

Nad olid meeletud oma üleastumise tee tõttu
ja nad said näha vaeva oma pahategude pärast.
Iga toit oli neile jäle
ja nad olid juba surmaväravate lähedal.
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole
ja tema päästis nad nende kitsikustest.
Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad
ning päästis nad haua veerelt.
Tänagu nad Issandat ta helduse eest
ja tema imeliste tegude eest inimlastele
ja ohverdagu tänuohvreid
ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega!

MÕTISKLUS

Psalmis 107 on salm, millel on sügav tähendus kogu igaviku- mineviku, oleviku ja tuleviku jaoks. Siin on salm: Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad ning päästis nad haua veerelt (Psalm 107:20).

Seda imelist salmi tutvustati mulle emapoolse vanaisa matustel. Laulu 107:20 oli jutluse tekst. See piiblisalm võib tunduda veider valik matustel kasutamiseks. Lõppude lõpuks ei saanud surnu terveks. Minu vanaisa jõudis küpsesse vanadusse, 92 aastani, kuid surm võidutses lõpuks.

Pastor juhtis tähelepanu sellele, et terve elu jooksul, lugematutel puhkudel, saatis Jumal oma sõna ja tegi mu vanaisa terveks, ja Jumal, kes on ustav, teeks seda uuesti. Aga järgmisel korral ärataks ISSAND mu vanaisa surnuist üles.

See on suur lootus kõigi jaoks, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse. Ta on meie eelkäija. Ta kannatas meie nimel surma, kuid koges ka ülestõusmist- samasugust ülestõusmist, mida kogeb iga usklik.

Jumal, kes minevikus rääkis galaktikaid eksisteerima, võib saata oma sõna ja äratada üles minu vanaisa ja kõik, kes on uskunud ülestõusnud Päästjasse. Iga päevaga see vinge hetk läheneb. See on ülim paranemine ja see toimub Jumala sõna väe kaudu. 

Sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses,  pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu, ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga (1 Tessaloonika 4:16-17).

VASTUS

Jumal Isa, saada oma sõna. Saada oma sõna ja tervenda need , kes on haiged. Saada oma sõna ja päästa ning muuda neid, kes on Sinu suhtes vaenulikud. Saada oma sõna ja ärata üles need, kes on oma üleastumistes ja pattudes vaimselt surnud. Jumal Isa, saada oma elav sõna. Amen.

SINU KORD

Kes tuleb sulle meelde, kui sa palud, et Jumal oma sõna saadaks? Võta mõni hetk, et palvetada tema eest.

Autor: David Kitz

Loe psalm 107
(salmid 1-9)

_¹ Tänage Issandat, sest tema on hea,
sest tema heldus kestab igavesti!
² Nõnda öelgu Issanda lunastatud,
keda tema on lunastanud kitsikusest
³ ja on kogunud võõrailt mailt,
hommiku poolt ja õhtu poolt,
põhja poolt ja lõuna poolt.
⁴ Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal,
ega leidnud teed linna, kuhu asuda.
⁵ Neil oli nälg ja janu,
nende hing nõrkes nende sees.
⁶ Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole
ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest
⁷ ning saatis nad minema õiget teed,
et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.
⁸ Tänagu nad Issandat ta helduse eest
ja tema imeliste tegude eest inimlastele,
⁹ et ta kosutas janunevat hinge
ja täitis nälgiva hinge heaga.

Mõtisklus

See psalm on erinev. See on Piiblis 150 psalmi hulgast ainulaadne, sest see pakub meile mitmesuguseid lunastuse vinjete – lühikesi lugusid või stseene, kus ISSAND kallab välja oma armu päästab väänikuid ja langenuid

Teises salmis kuulutab psalmist: „Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest.“ Seejärel kirjeldab ta psalmi edenedes viit lunastustseeni või lugu. Kõrbes luhtunud rändur päästetakse; vang vabastatakse, mässulistele pakutakse tervendamist ja julgustust, tormiga merre eksinud leiavad turvalise sadama ja jõukus naaseb kuivanud tühermaa elanike juurde. Igas olukorras kuuleb Suur Taeva Jumal oma rahva hüüdeid ja näitab neile oma suurt halastust.

Kui head Jumalat me teenime! Psalmistiga hüüame: “Tema armastus kestab igavesti!”

Kui oled Jeesuse järgija, on sinulgi rääkida oma lunastuse lugu. Ta päästis sind allapoole suunatud põrgulisest spiraalist, mis on sama tõeline kui selles psalmis kirjeldatud. Mõned päästmised tulevad täpselt õigeks ajaks; teised tulevad varakult, enne kui vajume sügavalt hätta. Võiksime neid nimetada ennetavateks päästetöödeks. Mis iganes su isiklik lugu ka poleks, on see ütlemist väärt teistega jagamist. Jumal sekkus sinu ellu ja hea uudis on see, et Ta on valmis uuesti sekkuma just sel hetkel, kui sa Tema poole hüüad.

Ta armastab oma rahvast lunastada. See on Tema loomuses. Kas oled vaimselt kõrbes? Hüüa teda.

Minu vastus

Isa Jumal, olen tänulik, et mul on lugu lunastusest. Sekkusid minu ellu. Täna tänan, et Ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga. Aamen.

Sinu kord

Kas sinul on rääkida oma lunastamise lugu? Kas see oli ennetatav või täpselt õigeks ajaks?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 107
(salmid 10-16)

¹⁰ Nad istusid pimeduses ja surmavarjus,
olid vangis viletsuses ja raudus,
¹¹ sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele
ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.
¹² Siis ta alandas nende südant vaevadega;
nad komistasid, ja ei olnud aitajat.
¹³ Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole
ja tema päästis nad nende kitsikustest.
¹⁴ Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust
ning rebis katki nende köidikud.
¹⁵ Tänagu nad Issandat ta helduse eest
ja tema imeliste tegude eest inimlastele!
¹⁶ Sest tema on katki murdnud vaskuksed
ja puruks raiunud raudriivid.

Mõtisklus

Pimedusel on erinevaid vorme. Pimedus on muidugi loomuliku või kunstliku valguse puudumine. Teatud hulgal pimedust võib tegelikult olla väga meeldiv. Kas oled kunagi proovinud magada eredalt valgustatud toas? Hiljutisel reisil sõitsin Ontario põhjaosa kõrbes täiskuuga – super kuu paistmas alla. Sellistel puhkudel hindad pimeduse rahustavaid eeliseid.

Kuid vaimne pimedus on teine ​​asi. Tänases vinjetis või hetkepildis Psalmist 107 näeme pilti vangidest, kes istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus. See pimedus on aga ise põhjustatud, sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.

Maailmas on palju iseenda põhjustatud pimedust ja kannatusi. Võib väita, et Aadama ja Eeva ajast alates on kõik kannatused ja vaimne pimedus mõnes mõttes iseenda põhjustatud. Oma pimedusest ja enda loodud tarkusest kahjustame me iseennast, selle asemel et kutsuda Issandat.

Kas oled pimedal rajal kõndides endale kahju teinud? Kas oled põlanud Kõigekõrgema nõuannet? Mina olen. Oma rumalas mässus arvasin, et mu plaanid on paremad kui Jumala plaanid kuid Jumala teed on kõrgemad kui minu teed ja ta teab parimat viisi, sest Tema valgustab teed.

Mõnikord nõuame oma enda valgust – kunstliku valguse genereerimist. Selle maailma religioonid ja filosoofiad on kunstlik valgus. Näeme, et need on kahvatud jäljendused sellest päevast, kui õiguse päike tõuseb oma tervendavate kiirtega (Malaki 4: 2). Mitte miski ega keegi ei sära nagu Jeesus. Johannes tunnistab sellest tõest. Tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses ja pimedus ei ole seda omaks võtnud. (Johannese 1: 4-5).

Jaakobi sugu, tulge, käigem Issanda valguses! (Jesaja 2:5).

Minu vastus

Isa Jumal, täna ma tahan käia Sinu valguses. Tänan Sind pääste valguse eest, mille me saame oma Päästjalt Kristuselt. Palun näita mulle oma teed edasi. Sa valgustad mu elu. Aamen.

Sinu kord

Kas oled olnud süüdi oma valguse genereerimises, selle asemel et kutsuda Issandat? Kuidas sa kõnnid tõelises valguses?

Autor: David Kitz

• 

Psalm 106:6-15

Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad,

me oleme teinud paha ja olnud õelad.

Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest

ega pidanud meeles su suurt heldust,

vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.

Aga tema päästis nad oma nime pärast,

et ilmutada oma vägevust.

Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks,

ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.

Nõnda ta päästis nad vihamehe käest

ja lunastas nad vaenlaste käest.

Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.

Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.

Kuid varsti nad unustasid tema teod

ega jäänud ootama tema nõuandmist.

Suur himu süttis neil kõrbes ja nad kiusasid Jumalat tühjal maal.

Siis andis tema neile, mida nad palusid,

aga läkitas tõve nende sekka.

MÕTISKLUS

Psalm 106 algab sellega, et laulukirjutaja palub Jumala soosingut. Ta ihkab kuuluda õnnistatute hulka, kes on päästetud ja loetud ISSANDA valituteks. Kuid tänases lugemises avastasime kohutava tõe. Jumala rahva seas on levinud patune käitumine; seepärast teeb laulukirjutaja selle ülestunnistuse. Oleme pattu teinud, nii nagu esiisadki; oleme teinud valesti ja käitunud õelalt.

Selle psalmi edenedes, laulukirjutaja kategoriseerib üleastumiste kasvavat nimekirja. Kuid see, mis paneb selle allapoole liikumise liikuma, on unustamine. Laulukirjutaja hädaldab, nad ei mäletanud sinu paljusid lahkusi ja nad mässasid mere, Kõrkjamere ääres. Hiljem kommenteerib ta: Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.

Tavaliselt ei pea me unustamist patuks. Kuid on olemas selline tahtlik unustamine. Me mäletame neid asju, mida peame oluliseks. Me unustame tühise – need asjad, mida peame vähetähtsaks. Iisraeli lunastatud inimesed kogesid Jumala imetöötavat jõudu, kuid siiski suhtusid nad sellesse sündmustesse nii, nagu oleks nendel vähe tähtsust. Neil ei õnnestunud aru saada nende sündmuste esmatähtsast tähendusest ning tulemuseks nad nurisesid ja olid sõnakuulmatud. Kas me mõistame Jumala suhtluse tähtsust meiega? Suur Looja pöördub meie poole. Selles pole midagi tähtsusetut. See on oluline meile selles elus.

Vastus: Isa Jumal, ma tahan kalliks pidada neid kogemusi, mis mul on Sinuga. Igaüks neist on märkimisväärne, kui juhatad mind oma teel. Aita mul olla tähelepanelik Sinu häälele, Sinu sõnale ja Sinu vaimule. Aamen.

Sinu kord: kas oled olnud süüdi unustades need ajad, kui Jumal on sinuga rääkinud?

Psalm 106: 1-5

Halleluuja!

Tänage Issandat, sest tema on hea,

sest tema heldus kestab igavesti!

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid

ja kuulutada kõike tema kiitust?

Õndsad on need, kes peavad tema seadusi

ja kes teevad õigust igal ajal.

Mõtle minule, Issand,

su head meelt mööda oma rahva vastu,

tule mind katsuma oma abiga,

et ma näeksin su valitud rahva head põlve

ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga,

kiitleksin koos sinu pärisosaga!

MÕTISKLUS
Olgem tõe ees. Me kõik tahame elada õnnistatud elu. Me soovime Jumala õnnistust, olenemata sellest, kas me ütleme selle selgelt välja või mitte. Tänases lugemises alustab laulukirjutaja Psalmi 106 kiitusega Issanda poole. Ning siis teeb ta selle avalduse: Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.

Tunnistan, et mul on selle väitega probleeme. Olen kindel, et õiglasel tegutsemisel ja õigesti toimimisel on suur õnn. Mul on probleem sõnaga igal ajal. Ma pole alati selline tüüp. Mul oleks palju mugavam, kui salmi saaks lugeda nii: Õndsad on need, kes tegutsevad õiglaselt, kes ‘tavaliselt’ teevad seda, mis on õige. Ma arvan, et suudan saavutada ‘tavaliselt’, kuid ‘igal ajal’ seab lati kõrgemale, kui ma suudan saavutada. Ma tahaksin väikest vingerdamise ruumi, ISSAND.

Näib, et laulukirjutajal oli samasugune veenmine, sest järgmises salmis palub ta ISSANDA armu. Me vajame hädasti ISSANDA soosingut, sest me ei suuda alati saavutada Jumala õiguse ja õigluse kõrget märki. Me jääme alla.

Mõelge laulukirjutaja palvele: Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga, et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!

Tegelikult on see kaasamise palve. Laulukirjutaja soovib olla kaasatud kõigi nendega, kes kogevad ISSANDA päästmist ja õnnistamist. Ta tahab olla üks valitutest. Mulle tulevad meelde selle vana evangeeliumi vaimsed sõnad: „Kui pühad marsivad sisse.” Issand, tahan olla nende hulgas, kui pühad marsivad sisse!

Meie puudused või patud välistavad meid, kuid just Jumala arm – Tema soovimatu soositus – hõlmab meid. See on alati olnud nii. Me oleme inimesed – rahvas – kes vajab Jumala soosingut. Meie pingutused ja head kavatsused jäävad tegemata. Peame lootma Jumala soosingut. Ta on tõeline õnnistuse allikas.

Vastus: Isa Jumal, ma kutsun Sind. Vaata mind soosinguga. Ma tean, et ma jään Sinu standardile alla. Vajan Su halastust. Ma sõltun Sinust. Ma tean, et minu pingutused on puudulikud. Ma loodan Sinu armule. Aamen.

Sinu kord: kas oled alati, tavaliselt või mõnikord selline inimene, kes teeb asju õigesti?

Loe: Psalm 103
(salmid 7-12)

Tema andis Moosesele teada oma teed,
Iisraeli lastele oma teod.
Halastaja ja armuline on Issand,
pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei riidle lõpmata
ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda
ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel,
nõnda on tema heldus võimas nende vastu,
kes teda kardavad.
Nii kaugel kui ida on läänest,
nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.

MÕTISKLUS

Siin on väike saladus, mis ei ole enam saladus: Kõikidest Psalmidest on minu lemmik Psalm 103.

Miks mul on nii sügav armastus selle Psalmi vastu? Vastus peitub selles, mida psalm ütleb meile Jumala kohta. Halastaja ja armuline on ISSAND, pikameelne ja rikas heldusest.

See lause peaks sööbima meie südamesse ja mõtetesse. Nendes joontes ilmneb Jumala iseloom. Mul on vaja Jumalat, kellel on need omadused, sest oma olemuselt olen ma polaarne vastand. Erinevates olukordades on mul puudunud kaastunne. Olen põhjendanud, et need, kes kannatavad, saavad seda, mida nad väärivad. Suurema armu asemel, on mul kalduvus olla hinnanguline. Kui asjad ei käi minu moodi, võin ma olla pigem tujukas, kui pikameelne. Mulle meeldib arvata, et olen armastav, kuid ma pole kindel, et teised sellega nõustuvad.

Hämmastav tõde on see, et kõigist meie puudustest hoolimata, armastab Jumal endiselt sind ja mind.  Tema ei riidle lõpmata, ega pea igavesti viha. Tema[ISSAND] ei tee meile meie pattu mööda, ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.

Saatan on süüdistaja; Jumal on armuline andestaja. Mõnikord mõtlen oma mõtetes, et oleme need rollid ümber pööranud. Sellepärast toimib see psalm nii tugeva vastumürgina valele mõtlemisele. Kas arvad, et Jumal ei saa sulle mõne varasema üleastumise tõttu andeks anda? Mõtle uuesti! Psalm 103 ütleb, et peaksime Jumalat erinevalt vaatama. Ta on kaastundlikum, kui arvata oskame, armastavam, kui suudame mõista, kannatlikum, kui aru saame.

Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad. Nii kaugel, kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.

Lõpmatu- meie Jumala armastus ja kaastunne on lõpmatu. See on piisavalt öeldud.

VASTUS

Isa Jumal, tahan sind teenida sinu halastuse , armastuse ja armu pärast. Palun lepi minu nõrkade katsetustega sind tagasi armastada. Sinu andestus jätab mulle armastuse võla, mida ma ei saa maksta. Aamen.

SINU KORD

Mis on sinu lemmik Psalm? Miks?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 103
(salmid 1-6)

Jumala heategude ülistus
Taaveti laul.
Kiida, mu hing, Issandat,
ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
Kiida, mu hing, Issandat,
ja ära unusta ainsatki tema heategu!
Tema annab andeks kõik su ülekohtu,
tema parandab kõik su tõved.
Tema lunastab su elu hukatusest
ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
Tema täidab su suu heaga,
et su iga saab uueks nagu kotkal.
Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut
kõigile, kellele liiga tehakse.

MÕTISKLUS

Psalm 103 algab sellega, et Taavet kutsub oma hinge kiitma ISSANDAT. Paljud peavad kiitust ja ülistust katartiliseks vastuseks Jumala headusele. Meiega juhtub midagi head. Ootamatult saame postiga tuhande dollari tšeki. Loomulikult on meie vastus kiitus Jumalale. 

Paljude inimeste jaoks ei lähe Jumala kiitus sellest loomulikust, katartilisest levelist kaugemale. Kui Jumal ei õnnista, siis kiitust ei tule. Meie kiitus ISSANDA ees sõltub meie olukorrast. Kuid Taavetiga see nii ei olnud. Tema kiitus ulatus üle lihtsa katarsise. Ta õpetas oma hinge kiitma  ISSANDAT igas olukorras. Tõeline piibellik kiitus ja ülistus on lõppude lõpuks vaimne harjutus, distsipliin, milles kasvame, täpselt nii, nagu kasvame palve distsipliinis. 

ISSAND, meie kiituse objekt, ei muutu meie oludega. Ta on igavesti seesama. Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti (Heebrealastele 13:8). Ta on püsiv, seega peaks meie kiitus ja ülistus Temale olema püsiv, ilmast, maailma sündmustest, aktsiaturu kallinemisest, meie tujude muutumisest ja isiklikust olukorrast mõjutamata. 

Muidugi püsivus kiituses on miski, millele loomulik inimene lihtsalt vastu mässab. Meie maailm peab olema õige, et saaksime Jumalat kiita, nii me arvame. Selle loogika ainus probleem on see, et maailm pole pärast langemist olnud kunagi õige. Surm, haigused, sõda ja viletsus on alla sadanud Aadama laste peale, kuna tahtlik sõnakuulmatus Jumala vastu juurdus meie seas. See on üks  ilmateade kogu inimkonnale, mis ei muutu- enne, kui Kristus tagasi tuleb.

Kui ootame täiuslikku maailma enne, kui tõstame oma hääle kiituseks Jumalale, siis me ei kiida Teda kunagi. Tegelikult, kui meie pilk on suunatud maailmale või iseendale, on alati põhjust hoiduda kiitusest. Aga siis on kogu kiituse ja ülistuse eesmärk meie silmad üles tõsta. Me peame hädasti pilgu eemaldama endast ja maailmast ja panema need Jumala, oma Looja peale.

VASTUS:

Isa, Jumal, ma tõesti tahan õppida Sind kiitma igas olukorras. Sa oled alati hea, armastav ja kiitust väärt. Koos Taavetiga ma kuulutan:” Kiida, mu hing, ISSANDAT!” Aamen.

SINU KORD:

Kas oled õppinud Jumalat kiitma ka rasketel aegadel? Miks on see sinu jaoks praegu õige vastus?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 102
(salmid 24-29)

²⁴ Tema on teel nõrgestanud mu rammu,
lühendanud mu päevi.
²⁵ Ma ütlen:
„Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga;
sinu aastad kestavad põlvest põlve!
²⁶ Muiste sa panid maale aluse
ja taevas on su kätetöö.
²⁷ Need hävivad, aga sina püsid;
nad kõik kuluvad nagu kuub;
sa vahetad neid nagu riideid
ja nad muutuvad.
²⁸ Aga sina oled seesama
ja sinu aastad ei lõpe.
²⁹ Su sulaste lapsed leiavad eluaseme
ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.”

Mõtisklus

Meile meeldib mõelda, et me oleme oma saatuse kaptenid – omaenda tuleviku peremehed – ja mingil määral me ka seda oleme. Saame määrata oma suhtumise ja reageerimise paljudele olukordadele. Kuid lõpuks jõuab tõde koju. Meie lõplik saatus on Jumala kätes. Me ei saa kindlaks teha, kui pikaks me kasvame ega oma silmade või naha värvi. Need on küsimused, mis pole meie kontrolli all.

Jumal on ette määranud meie päevade arvu siin maa peal. Jeesus ütles: “Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud” (Matteuse 10:30). Nii, et ma eeldan, et ka Jumal teab sinu ja minu hingetõmmete täpset arvu.

Tänases lugemises psalmist 102 on psalmi kirjuta võtnud haardesse oma surelikkuse. Ta hädaldab: Tema [Issand] on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi. Ma ütlen: „Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!

ISSAND on suur igavene, püsiv. Meie päevad võivad olla loetud, kuid Jumala omad pole. Ta on ajatu, ilma päevade alguseta või elu lõputa. Isegi see maa võib kuluda kuid Tema jääb. “Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö. Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad. Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.”

Kui isegi maa hävib ja kulub siis mis lootust on meil? Aga järgmises hingetõmbes annab psalmist meile lootust. “Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.”

Minu vastus:

Isa Jumal, ma tahan elada Sinu ligiolus nüüd ja igavesti. Kinnita mu lapsed endas. Nad on kingitused Sinu käest. Sa oled püsiv ja ma tahan elada sinu pidevas kiituses. Aamen.

Sinu kord:

Kas sina kontrollid oma elu või kontrollib seda Jumal? Kas oled Talle alistunud ja valmis täitma Tema tahet?

Autor: David Kitz