Ps 44:18-23
See kõik on tulnud meie peale,
ehkki me ei ole sind unustanud
ega sinu lepingut rikkunud.
Meie süda ei ole sinust loobunud
ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt,
et sa meid nii oled maha rõhunud šaakalite asupaigas
ning oled meid katnud surmavarjuga.
Kui me oleksime unustanud oma Jumala nime
ning laotanud oma käed võõra jumala poole,
eks Jumal oleks märganud seda?
Sest tema tunneb ju südame saladusi.
Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev,
meid arvatakse tapalambaiks.
MÕTISKLUS
Nagu eelnevalt märgitud, algab Psalm 44 väga positiivselt, sest laulukirjutaja meenutab ISSANDA headust ja suuri võite, mille Iisrael on ISSANDA abiga saavutanud. Kuid see pole praegune reaalsus. Praegune reaalsus on täis lüüasaamist, surma ja hävingut. Laulukirjutaja liigub mineviku võitude üle rõõmustamisest tänapäevaste katsumuste üle hädaldamisele. Kuulake tema ahastavaid sõnu: „Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks.“
Mida sa teed keset lüüasaamist? Kas teed julge näo ja teed näo, et kõik läheb hästi? Võib juhtuda, et julge näo ette panemine on õigustatud, isegi vajalik – aga sisimas, kui oleme oma mõtetega üksi, kahtleme, miks Jumal lubab selliseid asju. Miks lubab Jumal lapsel surra? Miks peaks Ta lubama looduskatastroofil nagu maavärin nõuda lugematul hulgal süütuid inimelusid? Tavaliselt ei kaasne nende elu raputavate asjadega pai vastuseid. Oleme jäänud leina ja hämmelduse seisundisse.
Sageli näevad usklikud selliseid sündmusi kui kättemaksu püha Jumala vastu tehtud pattude eest. Kuid pange tähele laulukirjutaja kaebust: „See kõik on tulnud meie peale, ehkki me ei ole sind unustanud ega sinu lepingut rikkunud. Meie süda ei ole sinust loobunud ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt.“
Julm tõde on see, et heade inimestega juhtub halbu asju. Mõnikord langevad kristlased Liibüa rannas märtrisurma. Mõnikord ümbritseb meid igalt poolt julm haigus ja peale surma ja taevaukse pole pääsu. Mõnikord ei saa me muud teha, kui valada oma kaebused vankumatu armastuse Jumala ette.
Vastus: ISSAND jumal, kui elu on raske, aita mul meeles pidada, et pean oma kaebused ja kannatused sinuni toimetama. Sa oled suurem kui ükski piin või lein, millega ma silmitsi võin. Ma hüüan sind, mu Päästja ja mu Jumal. Aamen.
Sinu kord: Kas sulle tundub, et Jumal on sinu suhtes ebaõiglane? Kuidas oled vastanud?
