Ps 27:7-14
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan;
ole mulle armuline ja vasta mulle!
Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb:
„Otsige mu palet!“
Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
Ära peida oma palet minu eest,
ära tõuka enesest vihas oma sulast!
Sina olid mu abi, ära lükka mind ära,
ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!
Sest mu isa ja ema hülgasid minu,
aga Issand võib võtab mu üles.
Õpeta mind, Issand, oma teele
ja juhata mind mu rõhujate meelevalda;
sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad,
kes turtsuvad vägivallast!
Ometi ma usun,
et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat, ole vahva,
ja su süda olgu kindel!
Oh, oota Issandat.
MÕTISKLUS
Kas Jumal kuulab? Kas mul on Tema täielik tähelepanu? Kas Ta on isegi seal? Isegi suure usuga inimesed esitavad selliseid küsimusi. Kuula Taaveti palvet: “Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan“.
Taaveti psalmid on täis üleskutseid Jumalale kuulata ja seejärel kiiresti vastata tema appi hüüdele. Neid palveid kuuldavale kõrvale esinevad kogu Psalmide raamatus nii sageli, et võib andeks küsida, kas Jumal on kurt. Meie meelest teame, et see on absurdne ettepanek. See, kes lõi kõrva, kuuleb kindlasti ka kõige nõrgemat sosistatavat palvet või hääletut mõtet. Kuid hoolimata sellest, mida meie intellekt teab, palume me ikkagi Tema kuulavat kõrva. Koos Taavetiga hüüame me: „Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!“
Ma kahtlustan, et palves ei ole probleem selles, et me räägime kurdi Jumalaga, vaid pigem oleme meie, palve esitajad, kurdid Jumala vastuste suhtes. Vana aja patriarhid ja prohvetid kuulsid Jumala häält. Nad vestlesid Kõigeväelise Jehoovaga. Paljud neist vestlustest on Vanas Testamendis sõna-sõnalt salvestatud. Hea näide selle kohta on 2. Moosese raamatus, kui Mooses räägib ISSANDAGA põleva põõsa juures.
Kas oleme kaotanud võime Jumalat kuulda? Kas suur kollektiivne kurtus on levinud kogu inimkonnale?
Külmas maailmas, mis on täis tagasilükkamist, on Jumal. On olemas halastuse Jumal, kelle poole üksildane hing võib pöörduda. On üks, kes mõistab. On üks, kes kuulab meie ahastavaid palveid. Taavet avastas ja teadis selle reaalsuse. Me võime ühineda Taavetiga ja öelda: “Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võib võtab mu üles.”
Vastus: Issand Jumal, see on minu tunnistus: “Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.” Ma ütlen: “Oota Issandat.” Ma tahan: “Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel!” Aamen.
Sinu kord: Kas on aegu, mil kahtled, kas Jumal kuulab sinu palveid? Kuidas sa tead, et Ta on seal? Kas ISSAND on rääkinud su südamega?
