Loe: Psalm 27:1-3
Jumal on valgus ja pääste.
Taaveti laul. Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.
MÕTISKLUS
Kas sa kardad pimedust? See võib tunduda üsna rumala küsimusena. Enamik täiskasvanuid on oma pimeduse kartusest juba ammu üle saanud, lapsepõlve pimedal ajal. Kuid kas oled tõesti üle saanud hirmust pimedate kohtade ees?
Tahaksin pakkuda, et me pole oma põhilisest elementaarsest hirmust üle saanud. Oleme õppinud ainult oma hirme maskeerima ja neid tumedaid tundmatuid nišše mugavalt vältima. Meie hirm pimeduse ees on hirm tundmatu ees. Seal pimedates tundmatutes piirkondades on peidus terve pataljon varjatud riske- varitsevad poissmehed- kes hoiavad meid kodu lähedal, kes hoiavad meid hästi tehtud teel, hästi tähistatud rajal, riskivabal ja vähima vastupanuga teel. Kui tihti julged minna sinna, kuhu teised pole kunagi läinud? Kas oled ikka kindel, et sa ei karda pimedust?
Selles psalmis paljastab kartmatu sõdalane Taavet oma võiduka elu saladuse – elu, mis kulus ületamatute takistuste ületamiseks. Hoolimatu enesekindlusega võttis see tähtsusetu, auastmeteta karjapoiss omal ajal Koljati enda ette ja ta võttis aeg-ajalt kogu oma ajaloolise karjääri jooksul vastu kõik väljakutsed.
Mis siis oli Taaveti edu saladus? See seisnes tema tohutus usalduses ISSANDA vastu. Kindlasti dikteeriks terve mõistus märja kõrvatagusega karjapoisi kogenud sõdalasele sobimatuks, nagu oli kõrguv Koljat.
Kuid Taavetist õhkus enesekindlust: Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
Taavet ei kartnud pimedust ega hiiglast ega vilistite armeed tema vastu. Ta kartis ainult ISSANDAT. ISSAND oli tema valgus pimedas kohas. ISSAND oli tema päästja igas lahingus ja tema päästmine igas vaenulikus olukorras. Taavet kartis ISSANDAT. Ta kummardas lugupidavas aukartuses Tema ees. Ta liitus Issanda, oma Loojaga. See on ületamatu kombinatsioon.
VASTUS
Issand Jeesus, aita mul tõesti kõndida enesekindlas usus. Ma olen sinuga liitlane. Sina oled mu valgus ja pääste. Aita mul nüüd oma päevale ja tulevikule vastu vaadata enesekindlusega, mis tuleb sinu käest, mu Päästja. Aamen.
SINU KORD
Kui tihti sa sukeldud tundmatusse? Kas Jumal palub sul astuda ususammu?
Autor: David Kitz
