
Psalm 34:8-14
Issanda ingel on leerina nende ümber,
kes teda kardavad, ja ta vabastab nad.
Maitske ja vaadake, et Issand on hea!
Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib.
Kartke Issandat, teie, tema pühad!
Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust.
Noored lõvidki väsivad ja on näljas;
aga kes Issandat otsivad, neil ei puudu mingit head.
Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Issanda kartust!
Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid ja armastad elupäevi,
et näha head põlve, hoia oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast;
hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga!
MÕTISKLUS
Milline imelik käsk! Taavet alustab seda osa Psalmist 34, kutsudes meid üles „maitske ja vaadake, et ISSAND on hea”.
Võib loogiliselt väita, et viiest meelest on maitse kõige intiimsem. Ma näen, kuulen ja isegi haistan kedagi eemalt. Puudutamine eeldab muidugi otsest kontakti, aga selleks, et kedagi või midagi maitsta, pean selle või need suhu võtma. See on intiimne.
Kuidas siis ma ütlen: “Maitske ja näen, et ISSAND on hea?” Kui ma ei näe, kuule, ei haista ega puuduta ISSANDAT, siis kuidas ma saan Teda maitsta? Taavet jätkab: „Õnnis on mees, kes tema [ISSANDA] juures pelgupaika otsib. Pane tähele, Taavet ei öelnud, et oleme õnnistatud, kui otsime varjupaika ISSANDA juurde. Me peame leidma varjupaiga Tema juures. See nõuab kõrgemat intiimsuse taset – abielulist intiimsust.
Kas ma maitsen ja näen, et ISSAND on hea? Kas ma leian varjupaiga Tema juures? Kas ma otsin aktiivselt Jumalat? John Ortberg räägib oma raamatus „Know Doubt“, et C.S. Lewis ütles, et inimese Jumalaotsingutest rääkimine kõlas talle alati nagu rääkimine hiire otsimisest kassi järele. Hiir peidab end kassi eest, sest kardab, et kass võib tema elu nõuda. Me väldime Jumalat samal põhjusel. Kui leiad Jumala, võib Ta paluda sinu elu. Kas oled nõus selle Talle loovutama?
Kuid Jeesus oli valmis sinu eest oma elu andma. Ta kannatas vabatahtlikult, veritses ja suri ristil, et sinul oleks igavene elu. Suur kass – Juuda hõimu lõvi – andis oma elu hiire eest, isegi minusuguse näruse hiire eest. See on tõeline armastus. Nüüd kutsub Jeesus meid õhtustama. Jeesus ütles: „Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval. Sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook. Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse” (Johannese 6:54-56).
Vastus: Taevane Isa, tänan sind Jeesuse saatmise eest. Aitäh, Jeesus, et andsid oma elu minu eest. Nüüd võin ma tõeliselt maitsta ja näha, et ISSAND on hea. Aamen.
Sinu kord: kas sa otsid Jumalat või väldid Teda? Miks?