Loe: Psalm 139:1-6
Laulujuhatajale: Taaveti laul.
1 Issand, sa uurid mind läbi
ja tunned mind.
2 Sina tead, millal ma maha istun
ja millal ma tõusen;
sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
3 Sa mõõdad ära mu käimise
ja mu pikali-olemise,
ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
4 Sõna ei ole veel mu keelel,
kui ennäe – sina, Issand, tead selle kõik ära.
5 Tagant ja eest sa ümbritsed mind
ja paned oma pihu mu peale.
6 See tundmine on minule imeline,
see on liiga kõrge,
et saaksin sellest jagu.
Mõtisklus
Eile õhtul sain pojalt telefonikõne. Pikk otsing oli lõpuks läbi. Kingitus oli leitud. Täna hommikul kohtusin temaga kirikus ja ta andis mulle selle poolvääriskingituse.
Mis see on sa küsid? See on kaelakee, mille ostsin oma naisele suurejoonelises, kogu mandrit hõlmavas armastuse vandenõus. Eelmise aasta juunis tegi mu naine sooloreisi Edmontoni, et külastada oma isa. Seal olles käis ta koos ühe sõbraga poes ja armus sellesse kaelakeesse. See sõber saatis mulle salaja sõnumi ja küsis, kas maksan talle selle haruldase leiu ostmise eest. Kõhklemata olin nõus. Mul on alati raske oma naisele ehteid osta. Ma ei tea kunagi, mis talle võib meeldida. Pealegi oli detsembris tulemas meie 40. aastapäev. Mis veetlev üllatus see kingitus oleks!
Mõni nädal hiljem läksid mu poeg ja tema naine komandeeringusse Edmontoni ja nad tõid kaelakee endaga tagasi ning ma postitasin salaja raha meie sõbrale. Kõik see õnnestus nii hästi – liiga hästi! Ainult isa ja poja meeskond, punnitavaid isaseid, suudavad selle nässu ajada. Ja nad tegidki seda.
Juunist detsembrini on pikk aeg – piisavalt pikk, et see kaelakee täielikult unustada. Meil oli tore juubelipidu kuid kogu aeg oli mul selline näriv tunne, et olin midagi unustanud. Kaks nädalat hiljem sain Edmontonist meie ühiselt sõbralt tekstsõnumi, milles uuriti, kuidas Karenile tema kaelakee meeldis. Oih! See viis mind mu meeletult kalli kingituse otsimisele. Pidin selle kindlasti salajasse kohta peitma. Meeleheites helistasin pojale. Ta otsis ka – kõik tulutult. Jõudsime järeldusele, et Jumal teadis täpselt, kus kaelakee asub, ja see leitakse õigel hetkel. Noh, eile see hetk saabuski. Jumala täiuslikul ajal saab Karen endale kaelakee.
Tänane psalmi lugemine räägib sellest, et Jumal otsib meie südant. Kas Jumal peab seda tõesti tegema? Ma kahtlesin selles. Jeesus teab täpselt, mis seal sees on. Vt Johannese 2: 23–25. Meie peame oma südant otsima. Me ei tea, mis on meie sees peidus. Kas see on mädanev prügi või midagi kallist?
Minu vastus:
ISSAND Jumal, lülita oma valgus minu sees sisse. Sa tead mu sügavaid valusi ja sisemisi võitlusi. Kõik mu teed on sulle tuttavad. Puhasta mind seestpoolt. Armu ja usu läbi olen ma sinu laps. Aamen.
Sinu kord:
Kas oled asju Jumala eest varjanud? Kui rumal see on? Kas sul on valu, mille pead Jeesuse juurde tooma?
Autor: David Kitz
