Loe Psalm 14
Inimeste jumalatus ja meeletus
1 Laulujuhatajale: Taaveti laul. Meeletu ütleb oma südames: “Jumalat ei ole!” Nad talitavad riivatult ja jõledasti, ei ole kedagi, kes head teeb.
2 Issand vaatab taevast inimlaste peale, et näha, kas on mõistlikku, kedagi, kes otsib Jumalat.
3 Kõik nad on taganenud, üheskoos on nad läinud raisku; ei ole kedagi, kes head teeb, mitte ühtainustki.
4 Kas seda siis ei mõista need, kes teevad nurjatust, kes söövad mu rahvast, nagu süüakse leiba? Issanda poole nad ei hüüa.
5 Seal valdab neid hirm, sest Jumal on õigete sugupõlve seas.
6 Viletsa nõu te saadate häbisse, aga Issand on ta varjupaik.
7 Oh, et Iisraelile tuleks pääste Siionist! Kui Issand oma rahva vangipõlve pöörab, siis hakkab Jaakob ilutsema, Iisrael saab rõõmsaks.
MÕTISKLUS
Ilmselt pole ateism kaasaegne nähtus. Kolm tuhat aastat tagasi Taaveti ajal oli inimesi, kes ütlesid oma südames: “Jumalat pole olemas.” Ateismil on pikk ja võhiklik päritolu. Ma ütlen võhiklik, sest nagu Taavet täheldab, ütleb meeletu: „Jumalat pole olemas.”
Minu Piiblis on joonealune märkus, mis näitab, et selles psalmis meeletuks tõlgitud sõna tähistab kedagi, kes on moraalselt puudulik. Taavet kirjeldab seda moraalset puudujääki. Ta kasutab sõnu korrumpeerunud ja alatu. Tegelikult puudub igasugune hea asi täielikult. Kuid see pole ainult Taaveti süüdistus mõne eksinud ateisti vastu; see on ISSANDA vaade kogu inimkonnale. Kõik nad on taganenud, üheskoos on nad läinud raisku; ei ole kedagi, kes head teeb, mitte ühtainustki. Uues Testamendis tsiteerib apostel Paulus seda psalmi oma kirjas roomlastele, kui ta kirjeldab inimkonna rikutust.
Kas uskmatuse ja inimhinge patu seisundi vahel on seos? Kas patt tekitab uskmatust? Selle kohta on piisavalt piibellikke ja anekdootlikke tõendeid. Kui Aadam ja Eeva pattu tegid, muutusid nad hetkega Jumala otsijatest Jumala vältijateks. Lisa natuke rohkem pattu ja see on vaid lühike samm, et Jumala vältija saaks Jumala eitajaks. Me eitame Jumala olemasolu, et vältida vastutust oma patu eest. Eeldame rumalalt, et kuna me ei näe Jumalat, ei näe Ta meid ega meie pahategusid. Veel parem, miks mitte teeselda, et Jumalat pole olemas? Siis oleme vabad patustama nii palju kui tahame, kartmata Jumala kohut. See kõlab mulle moraalselt puuduliku põhjendusena. Loll lollitab ainult iseennast.
VASTUS
Isa, ma tahan sind alati otsida, eriti kui ma patustan. Just siis vajan ma sind kõige rohkem. Sul on ravim minu patu vastu- see on Jeesuse veri. Sa andestad mulle ja puhastad mind. Aamen.
SINU KORD
Kas patune käitumine mõjutab või nakatab sinu uskumuste süsteemi? Kuidas varjab patt meie arutluskäiku?
Autor: David Kitz
