Loe Psalm 106:1.5
Issanda heldus ja Iisraeli süü
Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?
Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.
Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,
et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!
MÕTISKLUS
Vaatame tõele näkku. Me kõik tahame elada õnnistatud elu. Me soovime Jumala õnnistust, olenemata sellest, kas me seda selgelt väljendame või mitte. Tänases lugemises alustab psalmist 106. psalmi ISSANDA ülistusega. Seejärel teeb ta järgmise avalduse: “Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.”
Tunnistan, et mul on selle väitega probleeme. Olen kindel, et õiglaselt käitumine ja õige tegemine on suur õnnistus. Minu probleem on alati sõnaga. Ma ei ole alati selline tüüp. Mul oleks palju mugavam, kui salm oleks järgmine: Õndsad on need, kes käituvad õiglaselt ja „tavaliselt” teevad seda, mis on õige. Ma arvan, et suudan saavutada “tavaliselt”, kuid “alati” seab lati kõrgemale, kui suudan saavutada. Ma tahaksin väikest vingerdamist, ISSAND.
Tundub, et psalmist on samasugusel veendumusel, sest järgmises salmis palub ta ISSANDA soosingut. Me vajame hädasti ISSANDA soosingut, sest me ei suuda alati saavutada Jumala õiguse ja õigluse kõrget märki. Me jääme alla.
Mõelge psalmisti palvele: “Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga, et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!”
See on palve kaasamise eest. Laulukirjutaja soovib olla kaasatud kõigi nende hulka, kes kogevad ISSANDA päästet ja õnnistust. Ta tahab olla üks väljavalitutest. Mulle meenuvad selle vana vaimuliku evangeeliumi sõnad „Kui pühad sisse marsivad”. Issand, ma tahan olla nende hulgas, kui pühakud sisse marssivad!”
Meie puudused või patud välistavad meid, kuid see on Jumala arm – Tema teenimatu soosing –, mis meid hõlmab. See on alati nii olnud. Oleme rahvas –rahvas –, kes vajab Jumala soosingut. Meie pingutused ja head kavatsused jäävad alla. Peame lootma Jumala soosingule. Ta on tõeline õnnistuse allikas.
VASTUS
Isa Jumal, ma kutsun sind. Vaata mind oma soosinguga. Ma tean, et jään Sinu standardile alla. Ma vajan sinu halastust. Ma sõltun sinust. Ma tean, et minu pingutused on ebapiisavad. Ma loodan Sinu armule. Aamen.
SINU KORD
Kas oled “alati”, “tavaliselt” või “mõnikord” moodi inimene, kui on vaja õigesti teha? Kas sinu puudused ajendavad sind toetuma Jumala armule?
Autor: David Kitz
