Loe: Psalm 116:10-14
10 Mina usun, seepärast ma räägin.
Ma olin suures vaevas.
11 Ma ütlesin oma kohmetuses:
„Kõik inimesed on valelikud!”
12 Kuidas ma tasun Issandale
kõik tema heateod minu vastu?
13 Ma tõstan üles päästekarika
ja hüüan appi Issanda nime.
14 Ma tasun oma tõotused Issandale
kogu ta rahva nähes.
Mõtisklus
Tänane päev algas veidi teisiti. Selle asemel, et alustada oma päeva kuuma kohviga, jõin paar lonksu vett ja läksin seejärel vereanalüüsidele. Ma igatsesin seda tassi kohvi, kuid tegelikult ei olnud ilma selleta hakkama saamine suur raskus. Mõned näevad oma hommikust kofeiinijooki nagu päästetopsi – varahommikust päästet. Tänane lugemine psalmist 116 räägib päästekarikast. Olen kindel, et psalmist ei rääkinud oma hommikusest java tassist. Millest ta rääkis?
Laulukirjutaja tõstab päästekarika ja hüüab appi ISSANDA nime vastuseks sellele küsimusele: Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu? Laulukirjutaja tõstab oma karika üles, väljendades tänu ISSANDALE pääste eest, mille ta on Jumalalt saanud.
Kuid pääste tuli oma hinnaga. Meie pääste ostmiseks tõstis Jeesus karika ja tõi selle oma huultele. See oli tass kujuteldamatuid kannatusi. Ketsemani aias palvetas ta: „Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!”(Luuka 22:42). Ta pidas silmas ahastust, mida ta peab taluma. Järgnevatel tundidel tühjendas Jeesus selle kannatuste karika kuivaks, nii nagu tema keha oli julmal Rooma ristil verest välja voolanud.
Suures lunastusplaanis sai Jeesuse kannatuste karikas meie jaoks päästekarikaks. Ta jõi selle maha, et päästa meid meie patu julmade tagajärgede eest. Jeesus võttis enda peale täieliku karistuse meie sõnakuulmatuse, mässu ja väärate viiside eest. Kuid nüüd võime usu kaudu saada aktiivseks päästesaajaks, mille ta meie nimel võitis.
Järgmine kord, kui tood armulauakarika oma huultele, meenub sulle – tunnistades seda käegakatsutavalt –, et Jeesuse veri valati sinu eest. Pääste tuli läbi kannatuste tassi. Me võime selle tõe üle rõõmustada, sest pühapäeva varahommikul ärkas Jeesuse surnukeha ellu. Ta tõusis üles Isa väe läbi ja ühel päeval äratatakse üles ka iga uskliku keha. Sel hetkel kogeme oma pääste täiust.
Homme hommikul naasen oma tavapärase rutiini juurde ja naudin oma kuuma tassi kohvi. Kuid karikas, mida ma kõige rohkem maitsen, on karikas, mille Issand annab – pääste karikas.
Minu vastus
Issand Jeesus, ma tänan sind ohverduse eest. Sa andsid end minu eest täielikult. Puust ristil ostsid mu pääste. Täna aita mul täita oma tõotust ISSANDALE. Aamen.
Sinu kord
millist tassi hindad kõige rohkem? Kuidas saad näidata oma tänulikkust päästekarika vastu?
Autor: David Kitz
