Psalmid

Loe Psalm 106:40-48

Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;
ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.
Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.
Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.
Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,
siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda
ning laskis neid leida halastust nende kõikide ees, kes nad olid vangi viinud.
Päästa meid, Issand, meie Jumal! Ja kogu meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja kiidelda sinu kiitmisega!
Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas öelgu: “Aamen! Halleluuja!”

MÕTISKLUS

Kas oled kunagi proovinud kõverat naela sisse lüüa? Seda üritades tekib probleem. Kui nael on vähegi paindunud,  see kas lukustub puitu sisenedes või läheb valesse suunda. Aastate jooksul olen koju löönud palju naelu. Ja ainult sirged naelad seisavad tões.

Tänane viimane lugemine psalmist 106 meenutab mulle kõveraid naelu. Laulukirjutaja kurvastab Iisraeli rahva rikutud eluviiside pärast, hoolimata ISSANDA halastusest ja kannatlikkusest. Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu. 

Paljud inimesed on nagu kõverad naelad. Hoolimata paljudest löökidest – paljudest kõvadest koputustest – keelduvad nad tõele vastamast. Nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu. Nende mured on ise tekitatud, kuid oma vigade tunnistamise asemel süüdistavad nad oma asjaoludes Jumalat või teisi. Patukahetsus või eneseparandus ei tule neile kunagi pähe.

Kuid… Jumal jääb halastavaks. Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,  siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda. 

Miks peaks Jumal halastama kõverate naelte peale? Võib-olla on sellel midagi pistmist painutatud naeltega, mis hoidsid Jeesust, Tema poega, puuristil paigal. Seal voolas halastus üle selle kõvera naela –üle selle vigase inimese. Oh, millist armastust Ta näitas!

VASTUS

Isa Jumal, ma loobun sinu halastuse ja armu mõistmisest. See on üle mõistuse. Aitäh, et armastad mind vaatamata mu patusele kalduvusele. Sinu armastus on hämmastav. Aitäh, Jeesus. Aamen.

SINU KORD

Kas mäss on osa sinu loomusest? Kuidas me saame end parandada? Mõtle hetkedele, mil oled oma suhtumise või käitumise parandamiseks Jumala abi palunud.

Autor: David Kitz

Loe Psalm 106: 16-27

Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.
Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.
Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.
Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.
Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.
Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,
ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.

MÕTISKLUS

Igal aastal teeme pausi, et tähistada veteranide päeva Ameerika Ühendriikides või mälestuspäeva, nagu seda nimetatakse Kanadas. See päev valiti meie langenud sõdurite austamiseks ja mälestamiseks, sest 11. november 1918 tähistas Esimese maailmasõja lõppu. On kohane meenutada neid, kes ohverdasid oma elu oma riigi ja selle eluviisi kaitseks. Nende unustamine oleks nende ja rahva häbiplekk. Võlgneme oma vabaduse nendele vapratele meestele ja naistele. Et me ei unustaks on selle piduliku päeva sageli korrutatud moto. 

Tänane lugemine psalmist 106 rõhutab rahva kollektiivse mälu tähtsust. Iisrael lunastati ja vabastati Egiptuse orjusest Jumala imettegeva jõu abil, kuid mõne lühikese aasta pärast nad unustasid või otsustasid ignoreerida ISSANDAT, kes nad päästis. Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses, imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.

Sellel on tõsised tagajärjed rahvale, kes unustab või pöörab selja Jumalale, kes kutsus oma rahva pimedusest välja. Sama kehtib ka isiklikul tasandil. Peame endale regulaarselt meelde tuletama, et Jeesus maksis meie lunastamiseks ja enda omaks muutmise eest ülimat hinda.

VASTUS

Isa Jumal, ma tänan sind oma isikliku lunastuse eest. Juhti mind õigele teele. Juhi meie rahvast. Olgu kollektiivne pöördumine Sinu poole meeleparanduses ja usus. Aamen.

SINU KORD

Kas on olemas selline asi nagu rahvuslik lunastus või päästmine või on see alati isiklik?  Kuidas sa oma päästet tähistad või mäletad?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 106:1.5

Issanda heldus ja Iisraeli süü
Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?
Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.
Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,
et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!

MÕTISKLUS

Vaatame tõele näkku. Me kõik tahame elada õnnistatud elu. Me soovime Jumala õnnistust, olenemata sellest, kas me seda selgelt väljendame või mitte. Tänases lugemises alustab psalmist 106. psalmi ISSANDA ülistusega. Seejärel teeb ta järgmise avalduse: “Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.”

Tunnistan, et mul on selle väitega probleeme. Olen kindel, et õiglaselt käitumine ja õige tegemine on suur õnnistus. Minu probleem on alati sõnaga. Ma ei ole alati selline tüüp. Mul oleks palju mugavam, kui salm oleks järgmine: Õndsad on need, kes käituvad õiglaselt ja „tavaliselt” teevad seda, mis on õige. Ma arvan, et suudan saavutada “tavaliselt”, kuid “alati” seab lati kõrgemale, kui suudan saavutada. Ma tahaksin väikest vingerdamist, ISSAND.

Tundub, et psalmist on samasugusel veendumusel, sest järgmises salmis palub ta ISSANDA soosingut. Me vajame hädasti ISSANDA soosingut, sest me ei suuda alati saavutada Jumala õiguse ja õigluse kõrget märki. Me jääme alla.

Mõelge psalmisti palvele: “Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga, et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!” 

See on palve kaasamise eest. Laulukirjutaja soovib olla kaasatud kõigi nende hulka, kes kogevad ISSANDA päästet ja õnnistust. Ta tahab olla üks väljavalitutest. Mulle meenuvad selle vana vaimuliku evangeeliumi sõnad „Kui pühad sisse marsivad”. Issand, ma tahan olla nende hulgas, kui pühakud sisse marssivad!” 

Meie puudused või patud välistavad meid, kuid see on Jumala arm – Tema teenimatu soosing –, mis meid hõlmab. See on alati nii olnud. Oleme rahvas –rahvas –, kes vajab Jumala soosingut. Meie pingutused ja head kavatsused jäävad alla. Peame lootma Jumala soosingule.  Ta on tõeline õnnistuse allikas. 

VASTUS

Isa Jumal, ma kutsun sind. Vaata mind oma soosinguga. Ma tean, et jään Sinu standardile alla. Ma vajan sinu halastust. Ma sõltun sinust. Ma tean, et minu pingutused on ebapiisavad. Ma loodan Sinu armule. Aamen.

SINU KORD

Kas oled “alati”, “tavaliselt” või “mõnikord” moodi inimene, kui on vaja õigesti teha? Kas sinu puudused ajendavad sind toetuma Jumala armule?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 105: 16-22

Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.

MÕTISKLUS

Siin on sulle küsimus. Kas halvad uudised on alati halvad või on need varjatud uudised?

Mõnikord võib see, mis alguses näib olevat väga halb asjaolude muutus, aja jooksul paremuse poole pöörduda. Patriarh Joosepi lugu illustreerib seda tõde suurepäraselt. Keegi poleks piisavalt rumal, et nimetada Joosepi reetmist tema vendade poolt hea uudise sündmuseks. Egiptusesse võõraks orjaks müümine oli paljuski surmaotsus. Kuidas saab ühe hämara noore orja elust tulla midagi head või tähenduslikku?

Kuid see ähmane noor ori tõusis oma oludest kõrgemale ja muutis rahvaste kurssi. Tema usk ja tegevus rohkem kui kolm aastatuhandet tagasi avaldavad meile mõju ka tänapäeval. Kuidas oleks Egiptus üle elanud seitse aastat näljahäda ilma Joosepi ettenägelikkuse ja tarkuseta? Kas tänapäeval oleks juudi rahvust ilma Joosepi juhtiva käeta, kes oli ajaloos nii kriitilisel ajal strateegiliselt paigutatud? 

See, mis algas halva uudisena, muutus rahva päästmiseks. Joosep ütles oma vendadele: “Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.” (1.Moosese 50:20)

Mõnikord mõtlen, millised mõtted, lootused ja unistused Joosepit tema kõige mustematel tundidel kandsid. Jumal oli kindlasti temaga. Ta ei läinud Egiptusesse üksi. Kui saame halbu uudiseid, kas see on alati tõesti halb? Kui Jumal on meiega rasketel aegadel, võib meie kõige negatiivsematest kogemustest siiski saada midagi väga head. Ta on lunastav Jumal, kes muudab pimeduse valguseks, leina rõõmuks ja needused õnnistusteks. Kindlasti manitseb Paulus meid nende sõnadega: “tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!” (1.Tessalooniklastele 5:18)

VASTUS

Isa Jumal, kui tulevad halvad uudised, anna mulle tänulik süda ja õige vaatenurk. Sinu teed on kõrgemad kui minu teed. Sa tead lõppu enne kui algus algab. Ma otsustan sind usaldada. Aamen.

SINU KORD

Kas Issand on aja jooksul muutnud halva uudise sinu jaoks heaks uudiseks? Mis tunde see sinus tekitas?

Autor David Kitz

Loe: Psalm 105:8-15

⁸ Ta peab igavesti meeles oma lepingut,
sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
⁹ lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga,
ja oma vannet Iisakile.
¹⁰ Ta seadis selle Jaakobile määruseks,
Iisraelile igaveseks lepinguks.
¹¹ Ta ütles: „Sinule ma annan Kaananimaa,
see on teie pärisosa!”,
¹² kui neid oli väike hulgake
ja nad olid seal ainult pisut aega
ning võõrastena elanud.
¹³ Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde,
ühest riigist teise rahva juurde.
¹⁴ Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha
ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
¹⁵ „Minu võituid ärge puudutage
ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!”

Mõtisklus

Pakt on termin, mida igapäevases kõnes palju ei kasutata. Encarta Sõnaraamat annab meile sellise lepingu määratluse: pidulik kokkulepe, mis on siduv kõigile osapooltele. Selle määratluse järgi on abielu leping, mille me sõlmime. Terve kristlik abielu on kolmepoolne leping mehe, naise ja nende Looja vahel.

Encarta annab ka piibelliku definitsiooni Jumala püsiva lepingu kohta oma rahvaga: Piiblis on tõotused, mis anti Jumala ja iisraellaste vahel, kes nõustusid kummardama mitte ühtegi teist jumalat.

Mõlemas lepingus on midagi väga eksklusiivset. Abielutõotuses anname lepingu või lubame üksteist eranditult armastada. Ükski teine väljavalitu ei tohi sekkuda. Samamoodi ei tohi ükski teine ​​jumal tungida lepingusuhetesse, mis meil on Jumalaga. ISSAND tahab meid eranditult iseendale. See on tõelise armastuse olemus. See on armukade – innukas ja armukade selle suhte valvamisel.

Jumala innukas ja armukade armastus oma rahva vastu on selgelt nähtav tänases lugemises Psalmist 105. Me loeme: Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele. Tuhat põlvkonda on pikk aeg, üldkasutatava arvestuse järgi 25 000 aastat. Kuid igavesti on palju pikem. Milline uskumatu armastus on ISSANDAL meie vastu!

Me teenime ustavat ja kirglikku Jumalat, kes jääb oma lepingule truuks. Meie jaoks jääb küsimus, kas jääme oma tehingu lõpuni truuks? Kas oleme ustavad, kirglikud ja pühendunud oma armastuses ISSANDA vastu? Kristuse kaudu on meil igavene pärand lepingu kaudu, mis ei ole sellest maailmast. Kiitus olgu Jumalale tema püsiva armastuse eest.

Minu vastus

Isa Jumal, tänan sind armastuse ja ustavuse eest isegi siis, kui olen eksinud. Sa tõmbad mind tagasi. Täna uuendan Sinuga oma lepingut. Ma kohustun uuesti Sind armastama ja teenima. Aamen.

Sinu kord

kas oled oma lepingule truuks jäänud? Kas sinu lepingut on vaja uuendada?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 105:1-7

Jumala muistsete tegude ülistus
¹ Tänage Issandat, kuulutage tema nime,
tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
² Laulge temale, mängige temale,
kõnelge kõigist tema imedest!
³ Kiidelge tema pühast nimest,
rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
⁴ Nõudke Issandat ja tema võimsust,
otsige alati tema palet!
⁵ Meenutage tema tehtud imetegusid,
tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
⁶ te Aabrahami, tema sulase sugu,
te Jaakobi, tema valitu lapsed!
⁷ Tema, Issand, on meie Jumal,
tema kohtuotsused on igal pool maailmas.

Mõtisklus

Möödunud pühapäeval, laste kirikuajal, juhatas pastor lapsi põnevas kooris “Jeesus armastab mind”. Kui vajate kiiret värskendust, siis siin on esimene salm armastatud lastelaulust: Jeesus armastab mind! Seda ma tean, sest Piibel ütleb mulle nii; Väikesed kuuluvad Temale; Nad on nõrgad, aga Tema on tugev.

Mäletan, et laulsin seda laulu Vacation Piiblikoolis noorena suure isuga. Erilist lohutust sain sellest reast: Tema juurde kuuluvad väikesed; Nad on nõrgad, aga Tema on tugev.

Lapsena teadsin hästi, et vajan Jeesuse jõudu, kuna mul endal oli nii vähe jõudu. Suureks ja täiskasvanuks saades võime unustada sõltumise Issanda jõust. Meil on endal jõudu küllaga. Varsti võime leida end lootmas oma intellektile ja ressurssidele, et lahendada probleeme, kui need meie teele tulevad. Kellele on Jeesust vaja, kui saame oma elus ise teed teha? Võib-olla me ei ütle seda teadlikult, kuid meie tegevused peegeldavad seda mõttekäiku.

Lastelaul “Jeesus armastab mind” võis olla inspireeritud Psalmist 105, reast kus loeme: Vaata Issandat ja tema jõudu. otsi alati tema nägu.

Selge tõde on see, et ma vajan ISSANDAT ja Tema jõudu igal oma eluetapil. Minu jõud igal tasandil on Jumala silmis tühine. Sellepärast pean ma pidevalt teda otsima. Tema tarkus ületab minu piiratud arusaama. Mul on nii vähe jõudu üksinda, kuid Tema jõud on ületav. Kui rumalad me oleme oma võimetele lootma jäädes, kui Issand pakub, et kõnnib läbi selle elu otse meie kõrval. Jeesus ütles: „Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele” (Matteuse 11:29).

Minu vastus

Issand Jeesus, sa oled piisavalt tugev, et kanda minu eest risti, piisavalt tugev, et osta mu lunastus. Ma otsin sinult jõudu ja päästmist. Juhi alati mu samme. Tunnistan, et vajan sind igal eluetapil. Aamen.

Sinu kord

Kas sul oli lapsena lihtsam Jeesust usaldada kui täiskasvanuna? Miks? Mis muudab sinu usalduse taset Jumala vastu?

Autor: David Kitz

Ps 104:1-9
Kiida, mu hing, Issandat!
Issand, mu Jumal,
sina oled väga suur,
austused ja iluga oled sa ennast riietanud.
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga,
sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
Sa võlvid oma ülemad toad vete peale,
sa teed paksud pilved oma tõllaks,
sa sammud tuule tiibadel.
Sa teed oma käskjalgadeks tuuled,
oma teenijaiks tuleleegid.
Sa rajasid maa tema alustele,
nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema,
mägede peal seisid veed.
Sinu sõitluse eest nad põgenevad,
sinu äikese hääle eest nad pagevad.
Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika,
mille sina neile oled rajanud.
Sa oled seadnud piiri vetele,
millest nad üle ei lähe
ega tule tagasi katma maad.

MÕTISKLUS
Kogu psalm 104 on poeetiline ood Jumala loomingu ülistamiseks. Nagu eelmine psalm, algab ja lõpeb see kutsumisega kiita Issandat.

Laulukirjutaja alustab loomise kirjeldust algusest. Selle all pean silmas seda, et ta alustab ISSANDAST taevas. Ta on lähtepunkt. See on väga sobiv algus, sest ISSAND kutsus olema kogu loodu – kõik, mida me näeme, kuuleme ja uurime. Loomisloost loeme: „Jumala Vaim hõljus vete kohal” (1. Ms 1:2). Aga siit loeme üksikasjalikumat – poeetilisemat kirjeldust: Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba. Sa võlvid oma ülemad toad vete peale.

Taeva Jumal eraldab taeva ja maa veed. Ta määrab ookeanide piirid. Need on 1. Moosese raamatu teise ja kolmanda päeva sündmused, kuid siin on need kujutatud sujuva tervikuna. ISSAND on selles kõiges tegutseja, liigutaja, ainus tegija. Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid. Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
Ja milline etendus see on! Sellel pole võrdset ega pretsedenti. Maa, taevas ja meri on Tema kätetöö ja täidavad Tema käsku. Nad vastavad ehitusmeistrile ja nii peaksime ka meie.

Vastus: ISSAND jumal, sa oled väga suur! Ma põlvitan sinu ees, mu suurepärane Jumal! Kiidan sind sinu loomingu eest. See on suurepärane, sest oled rohkem kui suurepärane. Kõik kiitused kuuluvad sulle. Aamen.

Sinu kord: kas oled loodusest vaimustuses? Kas loomingus on mõni konkreetne aspekt, mis sind köidab või mille poole naudid, näiteks tähed, ookeanid või loomariik?

 

Ps 103: 7-12
Tema andis Moosesele teada oma teed,
Iisraeli lastele oma teod.
Halastaja ja armuline Jumal on Issand,
pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei riidle lõpmata
ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda
ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel,
nõnda on tema heldus võimas nende vastu,
kes teda kardavad.
Nii kaugele kui ida on läänest,
nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.

 

MÕTISKLUS
Siin on väike saladus, mis ei jää enam saladuseks: kõigist psalmidest on psalm 103 minu lemmik.
Miks see psalm on mulle nii südamelähedane? Vastus peitub selles, mida psalm meile Jumala kohta räägib. ISSAND on kaastundlik ja armuline, aeglane vihale, tulvil armastust.

See lause peaks söövitama meie südamesse ja meeltesse. Nendes joontes avaldub Jumala iseloom. Ma vajan Jumalat, kellel on need omadused, sest loomult olen ma vastupidine. Erinevates olukordades on mul puudunud kaastunne. Olen mõelnud, et need, kes kannatavad, saavad seda, mida nad väärivad. Armu suurendamise asemel kaldun ma olema hukkamõistev. Kui asjad ei lähe nii, nagu ma tahan, võin vihastada pigem kiiresti kui aeglaselt. Mulle meeldib mõelda, et ma armastan, kuid ma pole kindel, et teised alati nõustuksid.

Hämmastav tõde on see, et hoolimata kõigist meie puudustest armastab Jumal sind ja mind endiselt. Tema [ISSAND] ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha. Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Saatan on süüdistaja; Jumal on halastav andeksandja. Mõnikord ma mõtlen oma mõtetes, et oleme need rollid ümber pööranud. Seetõttu on see psalm nii võimas vastumürk valele mõtlemisele. Kas sa arvad, et Jumal ei saa sulle andestada mõne mineviku üleastumise tõttu? Mõtle uuesti. Psalm 103 käsib meil suhtuda Jumalasse erinevalt. Ta on kaastundlikum, kui suudame ette kujutada, armastavam, kui suudame aimata, kannatlikum, kui suudame mõista.

Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad. Nii kaugele kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.

Lõpmatu – meie Jumala armastus ja kaastunne on lõpmatud. Piisavalt öeldud.

Vastus: Isa Jumal, sinu armastuse, halastuse ja armu pärast tahan sind teenida. Palun võta vastu minu nõrgad katsed sind vastu armastada. Sinu andestus jätab mulle armastuse võla, mida ma ei suuda maksta. Aamen.
Sinu kord: Kas sul on olnud moonutatud nägemus Jumalast? Kuidas saab selles psalmis näha olev Jumala kaastundlik olemus sinu taju ümber kujundada? Mis on sinu lemmik psalm? Miks?

Ps 102:24-29
Tema on teel nõrgestanud mu rammu,
lühendanud mu päevi.
Ma ütlen:
„Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga;
sinu aastad kestavad põlvest põlve!
Muiste sa panid maale aluse
ja taevas on su kätetöö.
Need hävivad, aga sina püsid;
nad kõik kuluvad nagu kuub;
sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.
Aga sina oled seesama
ja sinu aastad ei lõpe.
Su sulaste lapsed leiavad eluaseme
ja nende sugu on kinnitatud su ees.“

MÕTISKLUS
Meile meeldib mõelda, et oleme oma saatuse kaptenid – oma tuleviku peremehed – ja mingil määral ka oleme. Saame määrata oma suhtumise ja reageerimise paljudes olukordades. Kuid lõpuks tabab tõde koju. Meie lõplik saatus on Jumala kätes. Me ei saa kindlaks teha, kui pikaks me kasvame ega oma silmade või naha värvi. Need on asjad, mis on väljaspool meie kontrolli.
Jumal on meie päevade arvu siin maa peal ette määranud. Jeesus ütles: “Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud” (Mt 10:30). Seega eeldan ka, et Jumal teab täpset hingetõmmete arvu, mida sina ja mina hingame.

Tänases Psalmi 102 lugemises hakkab laulukirjutaja aru saama omaenda surelikkusest. Ta kurdab: Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi. Nii ma ütlesin: „Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!”

ISSAND on suur igavene konstant. Meie päevad võivad olla loetud, kuid Jumala omad mitte. Ta on igavene, kellel pole päevade algust ega elu lõppu. Isegi maa ise võib kuluda, kuid Ta jääb alles. „Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö. Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad. Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.”

Kui isegi maa hävib ja kulub, siis mis lootust meil on? Kuid järgmises hingetõmbes annab laulukirjutaja meile lootust. „Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud su ees.”

Vastus: Isa Jumal, ma tahan elada sinu juuresolekul nüüd ja igavikus. Sean mu lapsed sinu ette. Nemad on kingitused sinu käest. Sa oled pidev ja ma tahan elada sinu pideva kiituse saatel. Aamen.
Sinu kord: kas sina juhid oma elu või juhib seda Jumal? Kas oled Talle järele andnud ja valmis täitma Tema tahet?

 

Ps 102:1-11
Hädalise palve, kui ta on minestamas
ja valab oma kaebuse Issanda ette.
Issand, kuule mu palvet,
ja mu appihüüd tulgu su ette!
Ära pane oma palet varjule minu eest,
kui mul on kitsas käes!
Pööra oma kõrv mu poole!
Päeval, mil ma hüüan, tõtta mulle vastama!
Sest mu päevad on lõppenud suitsus
ja mu kondid õhkuvad nagu kee.
Mu süda on kõrbenud ja kuivanud
nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata.
Mu valjust oigamisest on mu luud liha küljes kinni.
Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes.
Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel.
Iga päev teotavad mind mu vaenlased,
mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures.
Sest ma söön tuhka nagu leiba
ja tembin oma jooki nutuga sinu suure meelepaa
ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha.

 

MÕTISKLUS
Kui oled näinud, kuidas mõni sõber või pereliige vähi laastava mõju tõttu ära närbub, ei tohiks sul olla raskusi samastuda siin psalmis väljendatud mõtetega. Vaenlane (vähk) närib nende olemust. Lootusetuse ja meeleheite tunne võib kergesti tekkida.
Sel ajal vajame Jumalat kõige rohkem, kuid meie ahastuses võib Ta tunduda kummaliselt kauge. Tundub, et meie hüüded langevad kurtidele kõrvadele.
Aga…
Kuid Jumal on endiselt olemas. Meie usk võib kõikuda, kuid meie ISSAND jääb alles. Surm võib koputada, kuid meie ISSAND jääb alles. Sõbrad ja perekond võivad meid hüljata, kuid Jeesus jääb meie kõrvale. Halvad uudised ei üllata Jumalat. Kuigi Tema ei ole halbade uudiste autor, teab meie Issand, mis järgmises kurvis ees ootab. Ta on valmis, kuigi me ei pruugi olla. Issanda sätted on paigas. Usalda Teda selle eest.
Kui sinu elust langeb põhi, on Jumal olemas, et sind püüda. Usalda teda. Kuigi ma võin närbuda nagu rohi, on mul Päästja, kes võtab mind vastu. Usalda Teda selle eest.
Vastus: Isa Jumal, kui tulevad halvad uudised, vaatan ma sinu poole. Ma helistan sulle! Ole minu abiks, kui inimlik abi ja lootus on kadunud. Issand Jeesus, sa oled mu Päästja. Sel hetkel ma usaldan sind selle eest! Aamen.
Sinu kord: kas oled hiljuti saanud halbu uudiseid? Kas oled selle kõik Issandale viinud? Kuidas on sinu usk Jumalasse sind rasketel aegadel toetanud?