Psalmid

  • Langenud hinge tõstmine

    Loe Psalm 145: 13-16

    Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.
    Issand toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud.
    Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal;
    sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega.

    MÕTISKLUS

    Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi elasin ma läbi oma elus tumeda aja. Kõik algas üsna ootamatult. Tõusin õhtusöögilauast püsti ja läksin nõusid köögilauale panema. Järsku läks kõik pimedaks. Minu naise sõnul, tabasin ma põrandat kolinaga. Sealt ta leidis mind teadvuseta. Ta suutis mind elustada ja elutoa diivanile aidata. Järgnes kiire reis arsti juurde, kuid teadvusel püsimine oli minu jaoks tõeline võitlus. Pimedus vajus aina sisse. 

    Diagnoosiks oli kilpnäärme täielik seiskumine. Täieliku tervise taastamine võttis üsna kaua aega. Kilpnäärmehormoonide tõsine ammendumine minu kehas tekitas mitmeid kõrvalmõjusid. Üks neist kõrvaltoimetest oli kliiniline depressioon. Ehkki ma ei kaotanud teadvust enam kunagi, valdas mind letargiline pimedus – hingepimedus, mis kestis kuid. Vajasin antidepressanti, et mind tagasi tasakaalu viia. Ravim andis tõuke, mida ma  selle tumeda episoodi jooksul vajasin. Lõpuks taastusin täielikult ja ma ei vajanud enam antidepressante.

    Minu retseptiravim pakkus kunstlikku tõstmist, mida ma selle tervise taastamise ajal vajasin. Tänane lugemine Psalmist 145 tuletab meile meelde, et ISSAND on tõeline tõstja. Ta tõstab langenud hinge pimedatest kohtadest välja. Issand toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud. 

    Me kõik tulime siia maailma patuse loomuga. Tahtlik sõnakuulmatus on meile loomulik. Kiire ja valmis kuuletumine Jumalale ja tema käskudele ei ole minu esimene soov. Näed, ma olen langenud – langenud patuellu. Sellepärast ma vajan Päästjat. Ma vajan sisemist muutust, mida juhib Jumala Vaim. Ainult ISSAND saab mind minu seisundist välja tõsta ja taastada vaimse tervise. 

    Kui Jumal ilmutab end meile meie armastava Isa ja meie ustava hooldajana, saame Tema armu läbi Teda usaldada. ISSAND on usaldusväärne kõiges, mida ta lubab ja ustav kõiges, mida ta teeb. (NIV).*

    Kas sul on tõstja? Mitte kunstlik tõstja nagu narkootikumid või alkohol, vaid tõeline tõstja nagu Issand Jeesus Kristus. Enne kui ta ristile tõsteti, ütles ta need sõnad: “Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.” (Johannese 12:32).

    Kas Jeesus tõmbab sind enda juurde? 

    VASTUS

    ISSAND Jumal, tänan sind, et tõid mu välja patu rabast. Jeesus, sa oled mu armuline Päästja. Aitäh, et oled mu tervise taastanud ja depressioonist välja aidanud. Sa oled ustav. Aamen.

    SINU KORD

    Kas ISSAND on aidanud sind läbi pimeda perioodi sinu elus? Mis kujul abi tuli?

    Autor: David Kitz

    * NEW INTERNATIONAL VERSION, COPYRIGHT ©1973, 1978, 1984, 2011 BY BIBLICA

  • Tuhandeaastane valitsemisaeg

    Loe Psalm 145:8-13

    Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.
    Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
    Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind.
    Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad su vägevusest,
    et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu.
    Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.

    MÕTISKLUS

    Adolf Hitler uhkustas, et tema võimuletulek viib Kolmanda Reichi tuhandeaastase valitsemiseni. Selle asemel sai tema kuratlik hirmuvalitsus lõpu pärast 12 aastat, mil miljonid surid ja Euroopa oli varemetes. Tema rassipõhine rahvuslus lõppes ainulaadse katastroofiga. 

    Kust sai Hitler oma ettekujutuse tuhandeaastasest valitsusajast? Kahtlemata varastas ta selle kontseptsiooni Kristuse tuhandeaastasest valitsemisest, mida kirjeldatakse Jeesuse Kristuse ilmutuses Johannesele. Õnnis ja püha on see, kes saab osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad on Jumala ja Kristuse preestrid ning valitsevad koos temaga kuningatena tuhat aastat. (Ilmutuse 20:6)

    Kontrast Kristuse ja tema kuningriigi valitsemisaja ning Hitleri-suguse türanni valitsemisaja vahel on vapustav. Tänase Psalmi 145 lugemises näeme pilku Jumala valitsusajast. Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind. Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad su vägevusest, et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu. 

    Mis teeb Jumala valitsemise nii imeliseks – nii hiilgavaks? Vastus peitub Kuninga iseloomus. Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt. Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude. 

    Jah, ISSAND on hea kõigile. Ta on hea isegi eksijate ja sõnakuulmatute vastu, kaasa arvatud mina. Ta näitab kaastunnet neile, kes seda ei vääri. Tema kaastunne ei põhine rassil. Kuid veelgi üllatavam, see ei põhine käitumisel ega sooritusel; sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest (Rooma 3:23). Ei, Jumala kaastunne näeb sellest kaugemale. Ta on armu Jumal – teenimatu soosing. 

    See teenimatu soosing lähtub Kuningalt, kelle veri voolas, et meid päästa – voolas meie lunastuse ostmiseks. Verega määritud rist seisis künkal, et kuulutada maailmale neid sõnu: Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt. Kas sa oled alistunud Tema armastusele?

    VASTUS

    Issand Jumal, ma tänan sind, et olen sinu kuningriigi kodanik. Sinu arm ja kaastunne on võitnud mu südame. Ma tahan sind teenida. Sinu võim kestab läbi põlvkondade. Ma kiidan sind.  Aamen.

    SINU KORD

    Kas sa oled ISSANDA kuningriigi – Tema igavese kuningriigi kodanik? Kuidas mõjutab sinu taevane kodakondsus sinu igapäevast käitumist?

    Autor: David Kitz

  • Sinu perekonnanimi

    Loe: Psalm 143: 11-12

    11 Issand, elusta mind
    oma nime pärast,
    vii välja mu hing kitsikusest
    oma õiguse pärast!
    12 Ja hävita mu vaenlased
    oma helduse pärast,
    ja kaota ära kõik,
    kes mu hinge rõhuvad,
    sest ma olen sinu sulane!

    Mõtisklus

    Kas oled oma perekonnanime üle uhke? Kui aus olla, siis enamikul päevadel ei ole mu perekonnanimi kõige tähtsam kohal mu mõtetes. Aga kui ma pinna alt kriimustan, siis pean tunnistama, et mu nimi on minu jaoks oluline. Olen kindel, et sinu nimi on ka sinu jaoks oluline. Miks see nii on?

    Lihtne vastus on see, et sinu nimi on otseselt seotud sinu mainega. Hea maine luuakse elu jooksul, kuid see võib hooletul hetkel rikutud saada. Hea maine väärtuse võtab kokku järgmine vanasõna: Aus nimi on kallim kui suur rikkus,
    hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.
    (Õpetussõnad 22:1).

    Nii üksikisikud kui ka ettevõtted näevad oma nime kaitsmiseks erakordselt palju vaeva. Walmart kaebas Kanadas väikese pereettevõtte Woolmarti kohtusse, kuna nad väitsid, et nende nime võib Walmartiga segi ajada. Suur rahvusvaheline ettevõte võitis, kuigi Woolmart oli registreerinud oma juriidilise nime mitu aastat enne, kui Walmart avas oma esimese poe Kanadas.

    Tänase Psalmi 143 viimases lugemises esitab Taavet järgmise palve: Sinu nime pärast, vii välja mu hing kitsikusest oma õiguse pärast! Ja hävita mu vaenlased oma helduse pärast, ja kaota ära kõik, kes mu hinge rõhuvad, sest ma olen sinu sulane!

    Kas ISSAND pingutab erakordselt, et oma nime hoida? Absoluutselt. Kui Jumala Poega Pilatuse ees laimati ja seejärel kui tavalist kurjategijat surma mõisteti, lahutas ISSAND Jumal taevad ja mõistis oma kohtuotsuse. Ta raputas maad, pööras surma ja äratas Jeesuse ellu. Oma nime pärast ei lubanud ISSAND oma Pojal jääda mutta ja halva maine surma.

    Taavet tugineb kõigevägevama poole pöördumisel oma rollile Jumala teenijana. Sisuliselt ütleb Taavet: „Tule mulle appi, sest ma olen su sulane. ISSAND, sinu hea nimi saab laimatud, kui sa mind ei aita.

    Minu vastus:

    Issand Jumal, palun aita mind. Olen sinu laps. Ma samastun sinuga. Mu Päästja ja Issand, sinu nime pärast tahan ma elada elu, mis on sulle meelepärane ja toob au Kristuse nimele. Aamen.

    Sinu kord:

    Kas teised näevad selgelt, et oled tunnistanud end Kristuse järgijaks? Milliseid tõendeid nad võivad leida?

    Autor: David Kitz

  • Jumalas peitumine

    Loe: Psalm 143: 7-10

    7 Vasta mulle peatselt, Issand!
    Mu vaim on lõppemas!
    Ära pane oma palet mu eest varjule,
    et ma ei saaks nende sarnaseks,
    kes lähevad alla hauda!
    8 Anna mulle vara kuulda oma heldust,
    sest ma loodan sinu peale!
    Anna mulle teada tee, mida pean käima,
    sest sinu poole ma tõstan oma hinge!
    9 Kisu mind ära, Issand,
    mu vaenlaste käest;
    sinu kaitse alla ma kipun!
    10 Õpeta mind tegema sinu meelt mööda,
    sest sina oled mu Jumal!
    Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!

    Mõtisklus

    Kas sa suudad end kellegi teise sisse peita? See kõlab nagu ulmepõneviku süžeena. Võib-olla saaksin end mikroobi suuruseks vähendada ja teise inimese kehasse süstida? See oleks tõesti mõistusevastane seiklus, millel on eeldatavasti hea tulemus kõigile.

    Kuid siin Psalmis 143 räägib Taavet end ISSANDASSE peitmisest. Kisu mind ära, Issand,mu vaenlaste käest; sinu kaitse alla ma kipun!

    Taavet, palun ütle mulle, kuidas ma seda teha saan? Kuidas ma peidan end ISSANDASSE? See Jumalasse peitmise idee on psalmides hästi arenenud. Taavet näeb ISSANDAT oma tugeva torni ja varjualusena. Vaata Psalm 61:3. Taavet ütleb Issanda kohta nõnda: Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule. (Psalm 27:5).

    Taas lausub Psalmis 32 Taavet selle väite ISSANDA kohta. Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega. (Psalm 32:7).

    Kuidas ma saan end Jumalasse peita? Lubage mul soovitada, et see algab Jumala sõnasse sukeldumisest. Jeesus on elav logos – Jumala sõna. Vaata Johannese 1:1-5. Kuid lisaks Jumala kirjasõna lugemisele ja vastuvõtmisele peame looma ühenduse Jumala Vaimuga. Meie inimvaim peab ärkama ellu Jumala Vaimu sees ja läbi selle. Jeesuse Kristuse vastuvõtmine oma Issanda ja Päästjana ei ole pelgalt intellektuaalne kogemus. See on vaimne kogemus – seestpoolt väljapoole suunatud transformatsiooni kogemus.

    Kui meie inimvaim ärkab Jumalale elavaks, muutuvad need sõnad meie palveks. Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!

    Minu vastus:

    Issand Jumal, ma olen sinu peale pannud oma lootuse. Ma tahan olla ühenduses sinu Püha Vaimuga. Ma tahan olla sinus täielikult elus, nii kehas, hinges ja ka vaimus. Näita mulle teed elava suhteni sinuga. ISSAND, Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!

    Sinu kord:

    Kas sinu vaim on ühenduses Jumala Vaimuga? Kuidas on sinu elu selle tulemusena muutunud?

    Autor: David Kitz

  • Kaitste mu pead

    Loe: Psalm 140:6-8

    6 Uhked on mulle salajasse pannud paelad ja köied,
    nad on laotanud võrgud tee peale
    ja on mulle seadnud püünised.
    Sela.
    7 Ma ütlesin Issandale:
    Sina oled mu Jumal!
    Kuule, Issand, mu anumise häält!
    8 Issand Jumal, sa mu võimas abi!
    Sina kaitsed mu pead tapluse päeval.

    Mõtisklus

    Ühel kaunil kevadõhtul üle kahekümne aasta tagasi läksin oma neljateistkümne aastase poja Joshiga jalgrattaga sõitma. Sel ajal olid meie kodu kohal metsaga kaetud astangul ilusad maastikuratta rajad. Pärast mõnda aega nende radadega tutvumist saabus aeg koju tagasi pöörduda.

    Läksime üle sillutatud teed vastasküljele ja alustasime mäest alla laskumist. Muidugi hakkasid meie rattad kiirust üles võtma – pedaalimist polnud vajagi. Mäe allosas oli foor, kus pidime oma tänavalt parempööret tegema. Varsti oli Josh minust kõvasti ees. Ta sõitis tippkiirusel ümber kurvi rattaga kõnniteele. Mida Josh kõrge heki tõttu ei näinud, oli mahtuniversaal, mis sõitis otse ees olevale ristmikule.

    Boom! Tema jalgratas põrkas kokku mahtuniversaali tagaratta ja küljega. Järgmisena näen Joshi keha üle kaubiku katuse lendamas. Eeldasin, et leian ta surnuna või invaliidina teiselt poolt sõidukit. Mitte nii. Imekombel, mitte nii! Ta oli šokis, kuid teadvusel. Viisime ta kiiresti haiglasse kontrolli. Ajupõrutuse märke ei tuvastatud. Vastatud palved ja jalgrattakiiver päästis ta. Väikebussi omanikul nii ei vedanud. Joshi pea mõlkis tagumise katuse. Keretöökoja remont läks maksma 1600 dollarit. (Kahekordistage seda arvu, et kajastada praegust kokkupõrke parandamise summat.)

    Taavet väljendab seda palvet tänases laulus 140. psalmist: Issand Jumal, sa mu võimas abi! Sina kaitsed mu pead tapluse päeval.

    Kas su pea on kaitstud? See on sinu keha kõige olulisem vara. Võite kaotada jäseme – mitu jäsemet – ja jääd ellu. Kuid sinu pea on oluline. Paljud kristlased on tänapäeval kaotamas võitlust oma peade pärast. Sellega pean silmas, et me täidame oma meeled selle maailma filosoofilise prügi ja mustusega. Paljud ülemaailmse veebi kõige aktiivsemad saidid on pornosaidid. Kristlikud mehed on eriti haavatavad.

    Apostel Paulus manitseb meid: Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu! (Efeslastele 6:11). Selle soomuse üks olulisemaid elemente on päästekiiver. Kas oled oma päästmises kindel? Meie pääste on sama kindel kui Kristuse veri. See on sama kindel kui tühi haud. Kuid kui me ei valva oma meelt ja silmi, mis on värav mõistuse juurde, võime end kiiresti haavatavana leida. Me vajame enesekontrolli ja Jumala abi – Tema kaitset. Kiiruse suurendamiseks ei kulu kaua aega, kui meel hakkab allamäge veerema. Kas sinu kiiver on peas?

    Minu vastus:

    Issand Jumal, Sina kaitsed mu pead tapluse päeval. Ära täida õelatele nende himusid, Issand! ärge laske nende plaanidel õnnestuda. Panen päästekivri pähe. Ma annan oma mõtted ja viisid sulle. Aamen.

    Sinu kord:

    kui haavatav sa oled vaenlase rünnakute suhtes? Kas taganed või hoiad oma seisukohta?

    Autor: David Kitz

  • Otsin oma südant

    Loe: Psalm 139: 23-24

    23 Oh Jumal, uuri mind
    ja tunne ära mu süda!
    Katsu mind läbi
    ja tunne ära mu mõtted!
    24 Vaata, kas ma olen valuteel
    ja juhata mind igavesele teele!

    Mõtisklus

    Minu arvates on psalm 139 Piibli 150 psalmist esikümnes. Paljud leiavad sellest sügavat lohutust ja julgustust. See on vaieldamatult kõige intiimsem või isiklikum psalm. Võtke minut aega kogu psalmi lugemiseks ja näete ise, miks ma sellised järeldused teen.

    Psalm algab sellega, et juhib tähelepanu Jumala eest põgenemise mõttetusele. Me ei saa Tema eest peitu pugeda, kuigi proovime. Prohvet Joona avastas selle tõe raskel teel. Joona puhul kulus hiiglasliku kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, et õigesse perspektiivi jõuda. Vt Piiblist Joona 1 ja 2. Kui kaua võtab aega, et mõistaksime, kui rumal on Jumala eest põgeneda? Julgen väita, et mõned meist vajuvad merepinnast allapoole, enne kui Psalmi 139 tarkus võimust võtab.

    Kuigi psalmist alustab aruteluga Jumala eest peitmise mõttetuse üle, palub ta lõpuks, et Jumal uuriks tema südant. Ta tuleb vabatahtlikult ISSANDA ette ja palub end proovile panna. See nõuab alandlikkust ja julgust – rohkem alandlikkust ja julgust, kui paljud meist suudavad koguda.

    Oh Jumal, uuri mindja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted! See näib olevat väga lihtne taotlus, kuid selles väites on keerukusi, mis väärivad hoolikat kaalumist.

    Kas Jumal peab mu südant uurima? Kas ta peab midagi otsima? Mitte päris. Ta teab juba kõike, mis seal on. Mina olen see, kes ei tea, mis mu enda südames on. Olen see, kes on üllatunud, kui mõni emotsioon vallandub, või reageerin ettearvamatult või irratsionaalselt. Kas ma mõistan oma südant? Kas ma tean, mis seal all varitseb? Minu teadmised on parimal juhul poolikud. Enesemeelitamine ja enesepettuse peened vormid võivad mind pimestada selle suhtes, mis mu südames tegelikult on.

    Kui me palume, et Jumal meid uuriks ja proovile paneks, siis me tõesti palume alustada eneseleidmise protsessi. Me paljastame oma hinge Jumalale, et Ta saaks osutada, mis seal on. Siis saame sina ja mina meelt parandada ja anda oma südames varjatud patud Jumala kätte. Ma ei saa usaldada ennast nägema ja tunnistama, mis seal on. Ma vajan Jumala abi. Iseloomult olen varjaja. Jeesus on Suur Otsija. Pidage meeles, et ta tuli kadunuid otsima ja päästma. Vaata Luuka 19:10.

    Jeesus on see, kes näeb, kas minus on mõni solvav viis. Tema on Hea Karjane, kes juhatab mind igavesele teele. Kui tunnistan vabalt oma vajadust tema järele, puhastab tema veri mind tumedamatest pattudest. Tõeline vabadus meie jaoks algab paljastamisest – kokkupuutest läbitungiva Jumala prožektoriga.

    Minu vastus:

    Issand Jumal, sa tunned mu südant. Tead, mis vallandab minu valesid vastuseid. Otsi mind ja näita, mida tuleb muuta ja kuidas neid muudatusi teha. Juhata mind igavesele teele. Aamen.

    Sinu kord:

    kui hästi sa oma südant tunned? Kuidas saame Jumala ees avatumaks muutuda?

    Autor: David Kitz

  • Meie versioon peitusest

    Loe Psalm 139: 7-12

    Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
    Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!
    Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde,
    siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.
    Ja kui ma ütleksin: “Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
    siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.

    MÕTISKLUS

    Minu üks lemmikmänge lapsepõlves oli peitus. Kui grupp lapsi kokku sai, ei läinud kaua, kui keegi ütles: “Hei, mängime peitust.” Leppisime kokku, kes on otsija, ja läksime minema, rõõmsalt mängides, kuni täiskasvanud lõpuks meie lõbu lõpetasid. 

    Eelistasin olla pigem peitja kui otsija. Aga sina? Tundub, et peitmises on midagi lõbusat, isegi loomulikku. Me peaksime selles head olema. Inimkond on end sellest saatuslikust päevast Eedeni aias varjanud. Mida tegid Aadam ja Eeva esimese asjana pärast tahtlikku sõnakuulmatust Jumalale? Nad peitsid end. Esiteks varjasid nad üksteise eest oma alastust;  siis peitsid nad end armastava Looja eest. Sellest ajast peale on inimkond Jumala eest peitust mänginud. Ja jah, meie oleme peitjad. 

    Me peaksime olema otsijad – Jumala otsijad. Selle asemel avastame end peitmas oma patte ja peitmas end oma Jumala ja Päästja eest. Mis rumalus see on? Laulik väljendab seda reaalsust nii hästi. Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest? Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal! 

    Me ei saa end Jumala eest peita. “Miks me ei saa?”, küsid sa. Sest Ta on kõiketeadev Jumal, kes on kõikjal kohal. See käitumine – see Jumala eest varjamine – pole midagi muud kui meiepoolne sügav rumalus. Miks me üldse proovime sellist võimatut saavutust? Kas oleme süüst ja häbist nii pimestatud, et me ei suuda silmitsi seista Sellega, kellele me peame aru andma? Kuid suur raamatupidaja on pakkunud ka ravimit meie patu ja sellele järgneva süü ja häbi vastu.

    Ravim on Jeesuse veri. Ta on lepitusohver, mis toob meid tagasi osadusse Jumalaga. Temast sai üks meist, et ta saaks meid juhatada nagu eksinud lambad tagasi meie Isa Jumala juurde. Varjata pole vaja. Rääkides endast, ütles Jeesus:“Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.” (Luuka 19:10)

    VASTUS

    ISSAND Jumal, sa tunned mind. Sa tead kõiki mu patte, nõrkusi ja puudusi. Ometi sa armastad mind.Toon kõik need asjad Sinu ette. Pese mind puhtaks. Jeesus, sinu valatud veri on minu ravim.

    Aamen.

    SINU KORD

    Kas oled mänginud Jumalaga peitust? Kas on aeg lõpetada peitmine ja hakata otsima?

    Autor: David Kitz

  • Jumalate ja kuningate ees

    Loe Psalm 138:1-5

    Taaveti laul. Ma tänan sind kõigest oma südamest, jumalate ees ma mängin sulle!
    Ma kummardan su püha templi poole ja tänan su nime su helduse ja ustavuse pärast; sest suuremaks, kui on kõik su kuulsus, oled sa teinud oma tõotuse.
    Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle; sa tegid mind julgeks, mu hinges on tugevus.
    Sind, Issand, tänavad kõik ilmamaa kuningad, kui nad kuulevad sinu suu tõotusi,
    ja nad laulavad Issanda teedel, et suur on Issanda au.

    MÕTISKLUS

    Taavet oli kõiges selles, mida ta tegi, kogu südamega, seega ei tohiks meid üllatada, et ta alustab Psalmi 138 selle väitega: Ma tänan sind kõigest oma südamest, “jumalate” ees ma mängin sulle! 

    Karjasekuningas Taavet ei olnud ISSANDALE kiituse avaldamise suhtes häbelik ega vaoshoitud. Ta tundis oma Jumalat ja oli kiire Teda kiitma. Ta kiitis isegi Issandat võõraste jumalate ees. Mujal psalmides näeme seda avaldust: Sest Issand on suur ja väga kiidetav ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad. Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad, aga Issand on teinud taeva. (Psalm 96:4-5)

    Taaveti ajal oli igal rahval oma rahvusjumal. Neid rahvusjumalaid esindasid puidust, metallist või kivist nikerdatud ebajumalad. Kuid Iisraelil polnud ebajumalat. Neil oli rangelt keelatud teha ISSANDA (Jahve) kuju või sarnasust. Vaata esimest käsku, 2. Moosese 20:3-6. See keeld eristas Iisraeli. Nad olid inimesed, kellel polnud nähtavat jumalat.

    Aga miks leppida nähtava jumalaga, kui sul võib olla nähtamatu Jumal, kes täidab kogu universumi? Miks leppida rahvusliku jumalaga, kui sul võib olla ISSAND, kes lõi taeva ja maa? Kui me kujundame oma jumala, siis paratamatult loome jumala, kes on liiga väike. Tõeline Jumal on palju suurem, palju targem, õiglasem ja kaastundlikum, kui me eales arvata oskame. Kuidas saame piiritletud olenditena hakata mõistma Jumala lõpmatut väge ja hiilgust? 

    Oma suurest halastusest ilmutab ISSAND end meile. Ta teeb seda kõige paremini oma Poja kaudu. “Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu” (Kolossa 1:15). Jeesus aitab muuta lõpmatu Jumala meile mõistetavaks, et saaksime ühineda Taaveti ülistushümniga. Sind, Issand, tänavad kõik ilmamaa kuningad, kui nad kuulevad sinu suu tõotusi,  ja nad laulavad Issanda teedel, et suur on Issanda au.

    VASTUS

    Issand Jumal, ma kiidan sind su lakkamatu armastuse ja ustavuse eest. Ma tänan sind, et sa vastad mu palvetele. Sa annad mulle julgust ja nagu Taavetit, julgustasid sa mind väga, et jätkata. Aamen.

    SINU KORD

    Kui suur on sinu Jumal? Kas Ta on suurem kui sinu probleemid – suurem kui sinu kahtlused?

    Autor: David Kitz

  • Meie madal kinnisvara

    Loe: Psalm 136:17-26

    17 teda, kes lõi surnuks vägevad kuningad,
    sest tema heldus kestab igavesti;
    18 ja lõi maha suurtsugu kuningad,
    sest tema heldus kestab igavesti,
    19 Siihoni, emorlaste kuninga,
    sest tema heldus kestab igavesti,
    20 ja Oogi, Baasani kuninga,
    sest tema heldus kestab igavesti,
    21 ja andis nende maa pärisosaks,
    sest tema heldus kestab igavesti,
    22 pärisosaks oma sulasele Iisraelile,
    sest tema heldus kestab igavesti;
    23 teda, kes meid meelde tuletas meie alanduses,
    sest tema heldus kestab igavesti,
    24 ja vabastas meid meie vaenlaste käest,
    sest tema heldus kestab igavesti;
    25 teda, kes annab kõigele lihale roa,
    sest tema heldus kestab igavesti!
    26 Tänage taeva Jumalat,
    sest tema heldus kestab igavesti!

    Mõtisklus

    Viimastel kuudel olen liikunud väljakujunenud koguduses käimisest uude kogudusse. Muutus on olnud mitmes mõttes värskendav. See uus kogudus keskendub selgelt meie linnas kadunute, eriti sõltuvuste lõksus olevate inimesteni jõudmisele. Peaaegu iga nädal ilmub uusi pöördunuid, et usaldada Kristust. Kirik ise on ülemineku koht, sest surmavad harjumused murtakse ja Jeesuse tervendav jõud rakendatakse pikka aega mädanevatele sisemistele haavadele.

    Kuidas on see seotud meie lugemisega Psalmist 136? Iisraeli kirjelduses teeb psalmist järgmise väite: Teda, kes meid meelde tuletas meie alanduses… ja vabastas meid meie vaenlaste käest.


    Me teenime Jumalat, kes päästab meid meie madalaimas kohas, meie madalseisus. Oma rumalas uhkuses ei pöörduks me kunagi Jumala poole. Aga kui jõuame põhja – kui pole teed edasi, vaid üles –, siis pöördume Issanda poole. Näete, Kristus on kannatlikult oodanud, et me oma vajadust tunnistaksime. Kuid Jeesus ei päästa uhkeid. Ta ei päästa neid, kes ei näe päästmise vajadust. Ta jõuab ainult alandlikeni – nendeni, kes tunnistavad, et vajavad tõstmist august, millesse nad sattusid.

    Kahjuks on palju neid, kes istuvad ilusates kirikutes, kes pole kunagi oma madalseisu avastanud. Tegelikult on neist saanud selle varjamise eksperdid. Meil kõigil on salajane patusõltuvus. Isegi püha Paulus kirjutas: „Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.” (Rm 7:19). Ainus, kes suudab meid ümber pöörata, on Jeesus, meie Päästja. Vaata Roomlastele 7:25.

    Minu vastus:

    Isa Jumal, ma tunnistan, et vajan Jeesust, sinu Poega, oma Päästjat. Tema armastus kestab igavesti. Aamen.

    Sinu kord:

    Miks me pigem peidame oma patte kui tunnistame neid? Kas uhkus hoiab sind tagasi?

    Autor: David Kitz

  • Imede lunastus

    Loe: Psalm 136:10-16

    10 teda, kes lõi surnuks Egiptuse esmasündinud,
    sest tema heldus kestab igavesti;
    11 ja tõi Iisraeli nende keskelt välja,
    sest tema heldus kestab igavesti;
    12 vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega,
    sest tema heldus kestab igavesti;
    13 teda, kes lõhestas Kõrkjamere kaheks,
    sest tema heldus kestab igavesti;
    14 ja laskis Iisraeli minna sealt läbi,
    sest tema heldus kestab igavesti;
    15 ja puistas vaarao ja tema väe Kõrkjamerre,
    sest tema heldus kestab igavesti;
    16 teda, kes juhtis oma rahvast kõrbes,
    sest tema heldus kestab igavesti.

    Mõtiklus

    Laulukirjutaja reageerimisharjumuse tõttu algab tänane lugemine Psalmist 136 mittetäieliku lausega. Eilse lugemisega kombineerituna kõlab täislause: Tänage isandate Issandat, teda, kes lõi surnuks Egiptuse esmasündinud ja tõi Iisraeli nende keskelt välja, vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega.

    Kui eilne lugemine Psalmist 136 tähistab Jumala loomise imesid, siis tänane lugemine tähistab Jumala Iisraeli lunastuse imesid. ISSAND vabastas Iisraeli vangistatud hinged Egiptuse raskest tööst ja orjusest. Kuigi egiptlaste vanim laps hukkus, pääsesid heebrea lapsed surmainglist, sest nende kodu uksepiitadele kanti paasatalle verd. Vaata 2. Moosese raamatu 12. peatükki.

    Süngel paasapüha tähistamisel 2000 aastat tagasi kannatas ja suri Jeesus ristil meie paasatallena. Kui me usume tema ohvriverre, säästetakse ka meid surmast. Jeesus maitses meie eest surma, et saaksime koos temaga igavesti elada. Usklikena võime neist sõnadest rõõmu tunda ja lohutust ammutada. „Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel? Aga surma astel on patt, ent patu vägi on Seadus. Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!” (1. Korintlastele 15:55-57).

    Kristuse vere läbi murtakse Saatana vägi ja meid viiakse Jumala Poja meelevalda. “Ta on meid kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine” (Koloslastele 1:13-14).

    Kindlasti on meil lunastatud Jumala lastena – Jumala Poja poolt isiklikult lunastatud lastena – see tunnistus: Tema armastus kestab igavesti.

    Minu vastus:

    Isa Jumal, ma tänan sind, et lunastasid mind Jeesuse püha verega. Mind on sinu perre adopteeritud. Sa oled mu taevane Isa. Ma ei saa sind kunagi piisavalt tänada. Aamen.

    Sinu kord:

    kas sa elad uues kuningriigis, uue kuninga – kuninga Jeesuse – alluvuses? Kas sinu taevane kodakondsus on teistele ilmne?

    Autor: David Kitz