Psalmid

Loe: Psalm 50:1-6

Õigest jumalateenistusest
¹ Aasafi laul.
Vägev Jumal Issand kõneleb
ja hüüab ilmamaale
päikese tõusust selle loojakuni.
² Siionist, kõige ilu täiusest,
hakkab Jumal kiirgama.
³ Meie Jumal tuleb ega vaiki,
tuli põletab tema eel
ja tema ümber möllab maru väga.
⁴ Ta kutsub taeva ülalt ja maa,
et kohut mõista oma rahvale.
⁵ „Koguge mulle kokku mu vagad,
kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!”
⁶ Siis taevad kuulutavad tema õigust,
sest Jumal on kohtumõistja.
Sela.

Mõtisklus

Psalm 50 algab sellega, et tuletab meile meelde, et kohtupäev on tulekul. Toimub vahva kokkukutsumine. Me kõik koguneme Jumala trooni ette. Rikkad ja vaesed, võimsad ja nõrgad, elavad ja surnud – kõik kogunevad ISSANDA ette. Ükski ei ole vabandatud. Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni. (s.1).

Päev enne oma ristilöömist käsitles Jeesus seda suurepärast kutsumist põhjalikult. Mõne jaoks on see rõõmu ja õnne päev; teiste jaoks on see õuduse ja kurbuse päev. „Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.” (Matteuse 25:31-33).

Milline päev tuleb see sinule?

See on kindlasti õigluse päev. Maailm karjub õigluse järele. Liiga sageli pole selles maailmas – selles elus – midagi sellist. Süütud kannatavad, samal ajal kui kurjategijad pääsevad vabaks. Nad hiilgavad oma uhkuse üle, olles luksusesse mähitud. Sel suurel päeval – kohtupäeval – toimub ümberpöörd. Kogu maa suur Kohtunik hoolitseb selle eest. Ja nii, Ta peakski. Inimese langemisest saati on maailm karjunud õigluse järele.

Väärib märkimist, et Jeesus otsustab, kas me siseneme õndsusse või piinadesse, lähtudes sellest, kuidas me teisi kohtleme. Ta ütleb: „Kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Matteuse 25:40).

Minu vastus

ISSAND Jumal, aita mul elada oma elu rõõmsalt valmistudes selleks suureks kutsumiseks, kui vale tehakse õigeks. Aita mul olla armuline, et saaksin sinu armu Jeesuse nimel. Aamen.

Sinu kord

Kuidas saame oma südameid ette valmistada ja elada õigesti, teades, et kohtupäev on tulekul? Milliseid samme saad teha kohtupäevaks valmistumiseks?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 49:14-21

¹⁴ See on nende tee,
kes loodavad iseendi peale,
ja nende järglaste tee,
kellele meeldivad nende kõned.
¹⁵ Nagu lambakari
pannakse nad kinni surmavalda,
surm on neile karjaseks,
ja õiglased saavad hommikul
nende valitsejaks;
surmavald kulutab ära nende kuju,
neile ei jää eluaset.
¹⁶ Kuid Jumal lunastab
mu hinge surmavalla käest,
sest ta võtab mu vastu. Sela.
¹⁷ Ära karda, kui keegi rikastub,
kui tema koja au saab suureks!
¹⁸ Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa,
tema au ei järgne talle.
¹⁹ Kui tema ka kiidab oma hinge
õnnelikuks oma elus
ja teised kiidavad sind,
et sa teed enesele hea elu,
_²⁰ lähed sa siiski
oma esiisade sugupõlve juurde,
kes iialgi ei saa näha valgust.
²¹ Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist,
on loomade sarnane, kellele tehakse ots.

Mõtisklus

Laulus 49 loob psalmist kontrasti nende vahel, kes usaldavad iseennast ja kogutud rikkust, ning need, kes usaldavad Jumalat. Surm on kõigi, rikaste ja vaeste, tarkade ja rumalate saatus. Haud ei säästa kedagi. See on nende tee, kes loodavad iseendi peale, ja nende järglaste tee, kellele meeldivad nende kõned. Nagu lambakari pannakse nad kinni surmavalda, surm on neile karjaseks, ja õiglased saavad hommikul nende valitsejaks; surmavald kulutab ära nende kuju, neile ei jää eluaset. (ja õiglased saavad hommikul nende valitsejaks) (s 13-14).

Ma leian ülalolevas lõigus sulgudes suurt lootust. Kuid püstiseisjad saavad neist hommikuks võidu. Saabub uus päev – ülestõusmise päev – päev, mil õiglus lõpuks võidab. Võime puhata lootuses, et ülekohtused parandatakse, tõde võidab valed üle ja rõõm summutab kurbuse. Jah, tuleb uus hommik. Lunastaja tuleb. Koos kannatustega võivad Iiobi usklikud öelda: „Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat.” (Iiob 19:25-26).

Psalmist teatab julgelt, kuhu ta oma usu on pannud: Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. (s 16).

Kas sinna oled sa oma usu pannud? Kas usaldad Jeesust, Lunastajat, kes ostis sinu lunastuse oma valatud verega? Surm on kindel, aga ka lunastus on neile, kes panevad oma usalduse Tema peale, kes suri ja tõusis üles.

Minu vastus

Issand Jumal, ma tänan sind, et Jeesus, minu Lunastaja, elab! Ma usaldan sind nüüd ja igavesti. Puhkan lootuses, et koidab uus päev, mil Kristuses surnud tõusevad üles. Aamen.

Sinu kord

Kas su süda on selleks hiilgavaks päevaks valmis? Kas oled kummardunud oma Lunastaja ees? Kuidas sa vastad talle, kui ta viib sind au koju ?

Autor: David Kitz

Ps 49:2-13
Kuulge seda, kõik rahvad!
Pange tähele, kõik maailma elanikud,
nii alamad kui ülemad,
üheskoos rikas ja vaene!
Mu suu räägib tarkusesõnu ja mu südame mõte sügavat tunnetust.
Ma pööran oma kõrva tähendamissõna poole
ja teen kandlega avalikuks oma mõistatuse.
Miks ma peaksin kartma kurjal ajal,
kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,
kes loodavad oma varanduse peale
ja kiitlevad oma suurest rikkusest?
Ükski ei või venna eest anda luna
ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,
sest nende hinge luna on liiga kallis
ja peab jääma igavesti tasumata selleks,
et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda.
Sest nähakse ju, et targad surevad,
albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa ning jätavad oma varanduse teistele.
Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks,
nende asulad põlvest põlve;
nad on oma nimede järgi nimetanud maakohti. Ent inimene toreduses ei jää püsima,
ta on loomade sarnane, kellele tehakse ots.

MÕTISKLUS
See Psalmi 49 ava osa tuletab mulle meelde seda vana maksiimi: Selles elus on ainult kaks kindlust: surm ja maksud. Sama saatus ootab meid kõiki; kedagi ei säästa. Grim Reaper lõikab eranditult kõik maha. Laulukirjutaja kinnitab ilmselget: „Sest nähakse ju, et targad surevad, albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa ning jätavad oma varanduse teistele.“

Kuid laulukirjutajal pole päris õige. Ta teeb laiaulatusliku avalduse, mis ei võta arvesse kõige ebatavalisemat erandit. Laulukirjutaja ütleb: „Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks, et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda.“

Jeesus Kristus on see ebatavaline erand. Ta tõestab, et laulukirjutaja eksib. Jeesus maksis mu lunaraha. Ta lunastas mu elu. Ta läks minu nimel ristile ja valas seal välja oma eluverd, et ma saaksin elada igavesti. Seejärel, tõestamaks, et Jeesuse ohver võeti vastu, äratas Jumal Isa ta surnuist. Surm ei valitse enam Tema üle. Veelgi parem, need, kes usaldavad Jeesust Kristust, äratatakse viimsel päeval ellu. Kiitus olgu Jumalale, kes murrab surma köidikud.

Vastus: ISSAND jumal, ma tänan sind Jeesuse võidu eest! Haud on tühi. Usu läbi ma elan ja valitsen Tema läbi. Aamen.

Sinu kord: Jeesus seisis silmitsi surmaga ja võitis. Kuidas saad tema kaudu olla ka ületaja?

Ps 48:2-9
Suur on Issand ja väga kiidetav
meie Jumala linnas tema pühal mäel.
Kaunisti tõuseb kõrgele kogu maa rõõm,
Siioni mägi kauges põhjas,
see suure kuninga linn.
Jumal on tema kuninglikes kodadestuntud kindla varjupaigana.
Sest vaata, kuningad kogunesid
ning läksid üheskoos tema vastu.
Nemad nägid ja tardusid, kohkusid, põgenesid ära.
Värin valdas neid seal, valu, nagu sünnitajal naisel.
Idatuulega sa murrad katki Tarsise laevad.
Nagu me oleme kuulnud,
nõnda me näeme seda vägede Issanda linnas,
oma Jumala linnas.
Jumal lasku teda kindlasti püsida igavesti!

MÕTISKLUS
Kasvasin üles talus Saskatchewani maapiirkonnas Kanadas. Lähima naabrini oli murdmaa miil, aga kui meie taluõuel õiges kohas seisid, võis näha meie naabri maja. Mulle meeldis talus üles kasvada ja mulle meeldib siiani külas käia. Kellele ei meeldiks? Elasin Jumala maal, mida ümbritses looduse metsik ilu kõigis selle mitmekesistes ja muutuvates vormides.
Kuid viimased viiskümmend aastat olen elanud linnas – tegelikult kolmes üsna suures linnas, kus elab üle miljoni. Kas avamaa Jumal on ka linna Jumal? Laulukirjutaja näis nii arvavat. Ta alustab 48. psalmi selle avaldusega: „Suur on Issand ja väga kiidetavmeie Jumala linnas tema pühal mäel.“

Muidugi pidasid Korahi pojad silmas piibellikku Jeruusalemma, täpsemalt Siioni mäge, kindlustatud tsitadelli iidse Iisraeli pealinna müüride vahel. Jumal oli tema sees. Taaveti valitsusajal asus seaduselaegas – ISSANDA valitsemiskoht – Siioni mäel asuvas pühas telgis. See oli koht, kus Jumal elas.

Kus elab Jumal tänapäeval? Uue lepingu osalistena oleme Kristuse vere kaudu Jumala templid. Apostel Paulus küsib: ” Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?” (1Kr 3:16). Jumal elab ka linnas – sinu linnas. Olgu selleks Calgary, Ottawa, New York või Tokyo, Jumal on tema sees, sest seal elavad Tema lunastatud inimesed.

Vastus: ISSAND, ma tänan sind, sest sa elad meie sees! Aita mul lasta oma valgusel särada oma linnas või kogukonnas, olgu see suur või väike linn või maakoht. Näita oma kohalolekut siin. Aamen.

Sinu kord: kuidas iseloomustaksid oma kogukonda? Kuidas Jumal ilmutab seal oma kohalolekut?

Ps 46:2-8
Jumal on meie varjupaik ja tugevus,
meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.
Sellepärast me ei karda,
kui maa liiguks asemelt
ja mäed kõiguksid merede põhjas.
Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!
Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna
ja Kõigekõrgema pühi elamuid.
Jumal on tema keskel, ei ta kõigu;
Jumal aitab teda hommiku koites.
Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid.
Kui ta tegi häält, siis vabises maa.
Vägede Issand on meiega,
Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks.

MÕTISKLUS
Miks sa enesekindel oled? Usaldus on iga Jumala lapse elu põhikomponent. Kui meil puudub enesekindlus, puudub meil usk. Tegelikult on sõna usaldus juured usus. Usaldus on tuletatud ladinakeelsest sõnast fide, mis tähendab usku. See on etümoloogiliselt seotud sõnadega nagu truudus ja usaldus – sõnad, mis tähistavad usaldust ja tõelist ustavust. Kuid see ustavus, truudus ja enesekindlus tulevad suhte tulemusena.
Kui meil pole kellegagi suhet, kuidas saame teda usaldada? Kuidas saame nendesse või nende tegudesse uskuda, kui me neid ei tunne?

Psalmis 46 väljendab laulukirjutaja oma täielikku usaldust Jumala vastu. Ta väljendab enesekindlust hoolimata teda ümbritsevatest tõenditest. Kuulake tema enesekindlat väidet: „Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!“

Miski pole nii hirmutav kui maavärin. Tean seda isiklikust kogemusest. Kui kindel maapind jalge all järsku järele annab ning veereb ja luhtub, hakkavad närvid kärisema. Kuid laulukirjutaja jääb enesekindlaks, sest ta tunneb Teda, kes juhib – Teda, kes jääb liikumatuks ja kõikumatuks. Rasketel aegadel võime Tema poole pöörduda.

Kuid me ei peaks pöörduma Jumala poole lihtsalt viimase abinõuna. Tema on Jumal, kes on meiega. Meie enesekindlus kasvab, kui elame koos Temaga päevast päeva, nii headel kui halbadel aegadel. Meie enesekindlus kasvab, kui kogeme Teda oma varjupaigana ja varjupaigana tormis. Siis võime öelda: „Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks.”

Vastus: Issand Jumal, ma usaldan sind. Rasketel aegadel oled olnud minu abiks ja tugevuseks. Pöördun sinu poole usalduslikult, sest oled minuga. Sa oled mu Päästja ja mu Jumal. Aamen.
Sinu kord: kas sinu enesekindlus on viimasel ajal kõikuma löönud? Kuhu oled abi saamiseks pöördunud?

Ps 44:18-23
See kõik on tulnud meie peale,
ehkki me ei ole sind unustanud
ega sinu lepingut rikkunud.
Meie süda ei ole sinust loobunud
ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt,
et sa meid nii oled maha rõhunud šaakalite asupaigas
ning oled meid katnud surmavarjuga.
Kui me oleksime unustanud oma Jumala nime
ning laotanud oma käed võõra jumala poole,
eks Jumal oleks märganud seda?
Sest tema tunneb ju südame saladusi.
Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev,
meid arvatakse tapalambaiks.

 

MÕTISKLUS
Nagu eelnevalt märgitud, algab Psalm 44 väga positiivselt, sest laulukirjutaja meenutab ISSANDA headust ja suuri võite, mille Iisrael on ISSANDA abiga saavutanud. Kuid see pole praegune reaalsus. Praegune reaalsus on täis lüüasaamist, surma ja hävingut. Laulukirjutaja liigub mineviku võitude üle rõõmustamisest tänapäevaste katsumuste üle hädaldamisele. Kuulake tema ahastavaid sõnu: „Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks.“

Mida sa teed keset lüüasaamist? Kas teed julge näo ja teed näo, et kõik läheb hästi? Võib juhtuda, et julge näo ette panemine on õigustatud, isegi vajalik – aga sisimas, kui oleme oma mõtetega üksi, kahtleme, miks Jumal lubab selliseid asju. Miks lubab Jumal lapsel surra? Miks peaks Ta lubama looduskatastroofil nagu maavärin nõuda lugematul hulgal süütuid inimelusid? Tavaliselt ei kaasne nende elu raputavate asjadega pai vastuseid. Oleme jäänud leina ja hämmelduse seisundisse.

Sageli näevad usklikud selliseid sündmusi kui kättemaksu püha Jumala vastu tehtud pattude eest. Kuid pange tähele laulukirjutaja kaebust: „See kõik on tulnud meie peale, ehkki me ei ole sind unustanud ega sinu lepingut rikkunud. Meie süda ei ole sinust loobunud ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt.“

Julm tõde on see, et heade inimestega juhtub halbu asju. Mõnikord langevad kristlased Liibüa rannas märtrisurma. Mõnikord ümbritseb meid igalt poolt julm haigus ja peale surma ja taevaukse pole pääsu. Mõnikord ei saa me muud teha, kui valada oma kaebused vankumatu armastuse Jumala ette.

Vastus: ISSAND jumal, kui elu on raske, aita mul meeles pidada, et pean oma kaebused ja kannatused sinuni toimetama. Sa oled suurem kui ükski piin või lein, millega ma silmitsi võin. Ma hüüan sind, mu Päästja ja mu Jumal. Aamen.
Sinu kord: Kas sulle tundub, et Jumal on sinu suhtes ebaõiglane? Kuidas oled vastanud?

 

Loe Psalm 42:1-6

Igatsus Jumala järele
Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.
Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!
Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?
Mu silmavesi on mulle leivaks ööd ja päevad, sest mu vastu öeldakse kogu päev: “Kus on su Jumal?”
Ma valan välja oma hinge, meenutades seda, kuidas ma läksin läbi rahvamurru, keda ma juhtisin Jumala kotta pühapidajate hõiske- ja tänuhääle saatel.
Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest!

MÕTISKLUS

Janu on üks meie põhilisemaid ihasid. Meie veevajadus ületab tunduvalt meie toiduvajadust. Inimkeha võib ilma toiduta olla 60 päeva või kauem, ilma veeta aga vaid kümmekond päeva. Sinu keha vajab vett, sest see koosnev veest. Umbes kaks kolmandikku (2/3) sinu kehakaalust moodustab vesi.

Kuid sa oled midagi enamat kui luid ja vett täis nahk. Apostel Paulus lõpetab oma esimese kirja tessalooniklastele selle palvega: „Jumal ise, rahu Jumal, pühitsegu teid läbi ja lõhki. (1. Tessaloonika 5:23)

Nagu Paulus ütleb, oleme me vaim, hing ja ihu. Oma olemuselt – Jumala plaani järgi – oled kaks kolmandikku, (2/3) vaimne. Oled midagi enamat kui molekulide kogum. Oled elav hing, mille vaim on loodud ja mõeldud Jumalaga suhtlemiseks. Seega, nagu meie füüsiline keha januneb vee järele, nii januneb meie vaimne inimene Jumala järele. 

See peaks olema meie pidev palve, “Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?” ( salm 1-2)

Kas sa januned Jumala järele? Tõde on see, et me kõik januneme Jumala järele. Mõned meist teavad, kuidas oma janu varjata või asendame tõelise elava vee muude asjadega. Aga janu jääb. Meil on vaja kuulda Jeesuse kutset. Festivali viimasel ja suurimal päeval seisis Jeesus ja ütles valju häälega: ”“Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” (Johannese 7:37)

VASTUS

ISSAND Jumal, ma tänan sind Jeesuse eest. Olen tänulik, et oled tõeline eluvesi ja kui ma joon sinu Vaimust, voolavad minust veeallikad.

Halleluuja! Aamen!

SINU KORD

Kas oled maitsnud Kristuse elumuutvat, elu kosutavat vett?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 41:8-14

Kõik mu vihamehed sosistavad isekeskis minust, nad mõtlevad kurja minu vastu, öeldes:
“Hukatuse märk on tema küljes, ja see, kes kord on maas, ei tõuse enam!”
Ka see mees, kellega ma rahus elasin, keda ma usaldasin, kes mu leiba sõi, on tõstnud kanna mu vastu.
Aga sina, Issand, ole mulle armuline ja aita mind üles, siis ma tasun neile kätte!
Sellest ma tunnen, et olen sulle meeltmööda, kui mu vaenlane ei saa hõisata minu pärast.
Minu laitmatuse pärast sa pead mind ülal ja lased mind jäädavalt seista sinu ees.
Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Aamen ja aamen.

MÕTISKLUS

Selle Psalmi 41 lõpuosa on prohvetliku pöördega. Sa ei pea mu sõnu võtma (s.t et sa võid ise seda uurida). Kui Jeesus jüngritega viimasel õhtusöömaajal istus, ütles Ta ise, et täidab selle psalmi sõnu. 

“Ma ei ütle seda teie kõikide kohta. Mina tean, keda ma olen valinud. Kuid Kiri peab minema täide: “See, kes minu leiba sööb, on pöördunud minu vastu.” Ma ütlen teile seda juba praegu, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et mina olen see. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud.”

Seda öelnud, võpatas Jeesus vaimus ja tunnistas: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast reedab minu.” (Johannese 13:18-21)

Laulukirjutaja Taavet koges reetmise hingevalu. See oli halvimat sorti reetmine. Taaveti vastu ei pöördunud mitte ainult tema sõbrad, vaid ka tema enda poeg Absalom, kes püüdis trooni haarata verise riigipöördega – see oli avatud mäss. (Vaata 2.Saamuel 15-18)

Taaveti reetis tema poeg Absalom; Jeesuse reetis tema sõber ja jünger Juudas Iskariot. Kuid Jeesus jäi oma taevasele Isale truuks. Ta läks meeleldi ristile, kui oleks võinud arreteerimisele vastu seista. Ta noomis Peetrust mõõga kasutamise eest. Siis ütles Jeesus talle: “Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad! Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid? (Matteuse 25:52-53)

Jeesus koges Taaveti sõnade ülestõusmise tõde. “Minu laitmatuse pärast sa pead mind ülal ja lased mind jäädavalt seista sinu ees. Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Aamen ja aamen.” (salmid 13-14)

VASTUS

ISSAND Jumal, ma tänan sind Jeesuse eest. Ta seisis silmitsi ristiga ja võitis kõik kiusatused. Jeesuse kaudu saan ma üle kõigest, isegi reetmisest.  Aamen.

SINU KORD

Kas oled kogenud reetmist? Kuidas on ISSAND sinu asja toetanud?  

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 40:1-6

Päästetu tänu ja palve
¹ Laulujuhatajale: Taaveti laul.
² Ma ootasin Issandat suure ootusega;
ta kummardus mu poole
ja kuulis mu appihüüdmist
³ ja tõmbas mind üles õuduse august
ja paksust porist
ning asetas mu jalad kaljule
ja kinnitas mu sammud.
4 Ta pani mu suhu uue laulu,
kiituslaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja hakkavad kartma
ja lootma Issanda peale.
⁵ Õnnis on mees,
kes paneb oma lootuse Issanda peale
ega pöördu
ülbete ja valesse taganejate poole.
⁶ Palju oled sina, Issand, mu Jumal,
teinud imetegusid
ja mõelnud mõtteid meie kohta;
ei ole kedagi sinu sarnast.

Mõtisklus

Psalm 40 algab Taaveti tunnistusena. Me ei tea, millisel eluhetkel Taavet selle psalmi kirjutas, kuid on selge, et Taavet rääkis isiklikust kogemusest. Mitu korda ootas see Iisraeli karjane kannatlikult ISSANDAT; ta hüüdis mitmel korral ISSANDA poole. Tähelepanuväärne tõde on see, et kõigist oma muredest hoolimata võib Taavet tunnistada, et ISSAND “Ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist”.

Kas see on ka sinu tunnistus? Kas ISSAND on sind päästnud? Kas ta on kuulnud su kisa ja tõstnud su välja limasest süvendist, mudast ja soost? Mind hämmastab pidevalt see, kuidas ISSAND langeb inimlikkuse tasemele. Kõrge ja auline vägede ISSAND, kes istub taevas, kummardub minusuguseid päästma.

Ja ma ei vääri päästmist. Enamasti on muda ja soo, millesse ma olen kinni jäänud, muda ja soo, mille olen ise tootnud. Liiga sageli kukun ma kaevatud limasesse auku. Miks peaks Jumal mind päästma? Olen ise sellesse segadusse sattunud. Aga kui ma teda hüüan, kuuleb ISSAND mu häält ja kummardub mind päästma. Jumal tegi seda Taaveti heaks kolm tuhat aastat tagasi ja teeb seda ka praegu. Kaks tuhat aastat tagasi tuli Jumal Taaveti linna. Ta astus Petlemma talli mudasse ja soppa. Ta tuli päästemissioonile, mis hõlmab sind ja mind. Jeesus sündis selleks, et tõsta meid sõnnikust taevakõrgustesse.

Taavetiga võin tunnistada: „Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast.”

Minu vastus

Issand Jumal, ma tänan sind Jeesuse eest. Olen tänulik, et saan Sind täielikult usaldada. Mind päästis Sinu hämmastav arm, mitte minu pingutus. Kui ma kukun, tõstad sa mind üles. Halleluuja! Aamen.

Sinu kord

mõelge sündmustele, mil Jumal sind päästis. Milliseid emotsioone kogesite?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 39:6-14

⁶ Vaata, sa oled mu elupäevad
pannud kämbla laiuseks,
mu eluiga on kui eimiski sinu ees;
tühi õhk on iga inimene,
kes seisab püsti. Sela.
⁷ Ainult nagu varjukuju kõnnib inimene;
nad teevad kära tühja pärast,
nad kuhjavad kokku ega tea,
kes selle saab.
⁸ Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama?
Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!
⁹ Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest,
ära anna mind jõledate teotada!
¹⁰ Ma olen vait ega ava oma suud,
sest sina tegid seda.
¹¹ Kõrvalda mu pealt oma nuhtlus;
su käe vaenust ma lõpen ära!
¹² Kui sa inimesi karistad nuhtlustega
süütegude pärast,
siis pudeneb otsekui koide söödud see,
mis temale on kallis.
Kõik inimesed on tühi õhk. Sela.
¹³ Issand, kuule mu palvet
ja pane tähele mu kisendamist!
Ära vaiki mu silmavee puhul,
sest ma olen võõras sinu ees ja majaline,
nõnda nagu kõik mu vanemad!
¹⁴ Pööra oma pilk minust eemale,
et mu meel saaks rõõmsaks,
enne kui ma lähen ära
ja mind ei ole enam!

Mõtisklus

Tänane lugemine on Psalmi 39 lõpuosa. Selles psalmis leiame Taaveti vaikses ja mõtisklevas meeleolus. Ta mõtiskleb elu lühiduse ja haua kindluse üle. Eelnevalt postitatud psalmiosas palvetas ta: „Näita mulle, Issand, mu elu lõppu ja mu päevade arvu; andke mulle teada, kui üürike mu elu on.”

Miks oleks meie päevade arvu teadmine oluline? Noh, see peaks keskenduma meie käsutuses oleva aja maksimaalsele kasutamisele. Meie päevad siin maa peal ei ole lõpmatud. Meile igaühele on määratud etteantud arv päevi. Psalmis 139, teises Taavetile omistatud psalmis, loeme: „Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.” (Psalm 139:16).

Meil pole mitte mingit kontrolli siin maa peal elatud päevade arvule. Kuid see, kuidas ja kellega me need päevad veedame, jääb meie tõhusa tahte piiridesse. Ma võin murda oma abielutõotused ja oma naise südame või olla talle truu ja oma sõnadele, mis Jumala ees öeldud. Ma võin armastada ja kasvatada oma lapsi jumalakartlikus distsipliinis või jätta nad hooletusse või võõrandada nad karmide sõnade või karistusega. Ma võin olla ustav oma Lunastajale või pöörata Temale selja. Need otsused kuuluvad minu tahte ulatusse. Selles ja järgmises elus vastutan oma otsuste eest. Kahtlemata hüüab Taavet sellepärast: „Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale! Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest” (s 8).

Minu vastus

ISSAND jumal, ma vajan sinu päästvat abi. Jeesuse lunastava vere kaudu hoia mind oma üleastumiste lõksus ja kontrolli all. Vajan teie kohalolekut oma elus, et saaksin oma päevadest maksimumi võtta. Teie kuningriigi reegel laienegu mulle ja minu kaudu teistele. Aamen.

Sinu kord

Kas sa arvad, et elaksid oma elu teisiti, kui teaksid, mitu päeva sul on jäänud? Millised prioriteedid muutuksid?

Autor: David Kitz