Psalmid

Loe Psalm 127

Palveteekonna laul Saalomonilt. Kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga. Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu.
Ilmaaegu te tõusete vara üles, istute hilja ülal ning sööte leiba raske vaevaga. Nii see on: Issand annab oma armsatele unes!
Vaata, lapsed on pärisosa Issandalt, ihusugu on tasu temalt.
Otsekui nooled sangari käes, nõnda on noorpõlve pojad.
Õnnis on mees, kes oma nooletupe nendega on täitnud. Ei jää nad häbisse, kui nad vaenlastega kõnelevad väravas.

MÕTISKLUS

Psalmides on viisteist Palveteekonna laulu. Neist neli on omistatud Taavetile, kuid ainult see üks on omistatud Taaveti pojale Saalomonile. See on väga kohane, et kuningas Saalomon on mainitud selle psalmi kirjutamisega. Psalm algab selle lausega: Kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga. 

Saalomon oli Vana Testamendi ajastu suurim ehitaja. Ta ehitas Jeruusalemma suurejoonelise ISSANDA templi. Selle projekti puhul ei säästnud ta kulusid. Saalomon kattis templi sisemuse puhta kullaga ja ta sirutas kuldketid üle sisemise pühamu esikülje, mis oli kaetud kullaga. (1.Kuningate 6:21)

Lisaks templile ehitas Saalomon endale tohutu palee, samuti tallid oma hobuste ja vankrite jaoks. (1.Kuningate 10:26). Saalomon oli ehituse ja edevuse ekspert (vt Koguja raamatut), kuid ta väidab,  “kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga. Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu.”

Kus on siis püsiv väärtus? Meie  püsiv väärtus on lastes. Kestva väärtusega suurejooneline ehitusprojekt on lapse elu – lapse hing. Kas me valame vundamenti, mis on ehitatud Kristuse õpetuse tugevale kaljule? Kas me katame selle templi sisemuse puhta kullaga? Kas sisendame aususe, heategevuse ja eneseväärikuse väärtusi? Tõeline aare on lapse südames – lapse südames, kes kannab neid väärtusi järgmisele põlvkonnale. Saalomon tuletab meile meelde: “Vaata, lapsed on pärisosa Issandalt, ihusugu on tasu temalt. Otsekui nooled sangari käes, nõnda on noorpõlve pojad.” Need on nooled, mis on suunatud kolmandale põlvkonnale. Nüüd on seal kuninga vääriline ehitusprojekt. 

VASTUS

Isa Jumal, ma tahan näha oma laste tõelist väärtust. Aita mul edasi anda usu väärtusi ja õppetunde oma lastele. Ma tänan Sind oma laste eest. Nad on sinu poolt antud mõõtmatu väärtusega kingitus. Aamen.

SINU KORD

Kas katad oma lapse südame pühamu puhta kullaga? Mida sa teed, et teiste elule väärtust lisada?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 126

Palveteekonna laul. Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid, siis olime nagu unenägijad.
Siis oli meie suu täis naeru ja meie keel täis hõiskamist, siis öeldi paganarahvaste seas: “Issand on neile suuri asju teinud!”
Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad.
Issand, too tagasi meie vangid, nagu veeojad Lõunamaal!
Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke.

MÕTISKLUS

See on psalm, millel on kaks osa – kaks teravalt vastandlikku vaatenurka.  See algab juubeldamisest, kuid läheb üle kainele järelemõtlemisele ja taastamise palvele. 

Selle psalmi ajalooline kontekst on kergesti tuvastatav. Laulukirjutaja kommenteerib pagulaste rõõmsat tagasitulekut pärast seitsekümmend aastat kestnud Babüloonia vangistust – sündmust, mis leidis aset kuuendal sajandil enne Kristuse sündi. Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid, siis olime nagu unenägijad. Siis oli meie suu täis naeru ja meie keel täis hõiskamist.

ISSAND oli toonud Iisraeli rahva tagasi ja nad olid täis rõõmu. Kas oled oma elus kogenud Jumala hiilgavat vabastavat väge? Kas oled kogenud Issanda puhast rõõmu, kui mõistsid, et sinu patud on andeks antud? Ja oh seda rõõmu – see Jumal, keda sa teenid, on sinu järgmise hingetõmbe lähedal!

Ma mäletan sellist aega – aega, mil olin täidetud Püha Vaimuga. Rõõm, mida kogesin, oli nii kõikehõlmav, et ma mäletan hommikul ärkamist näolihaste valutamisega, mis oli sisse sööbinud naeratuse tõttu. 

Kuid paraku ei saa me sellel mäetipul elada igavesti. Oma palverännakul Jumalaga jõuame lõpuks selleni, mis on kirjas Psalmis 126: “Issand, too tagasi meie vangid, nagu veeojad Lõunamaal!” Lõunamaa on kõrbepiirkond nimega Negev, Juuda maast lõuna pool. Ojad Negevis on katkendlikud. Ühel päeval muutub märatsev voolus lihtsalt nireks ja kolmandal päeval ei midagi. Mürakas rõõmujõgi muutub kuivaks roaks – tühjaks jooneks kõrbepõrandal. Seejärel ühineme psalmistiga ja palvetame. Issand, too tagasi meie vangid! Meie palvest saab palve naasta lõikusrõõmu juurde.

VASTUS

Isa Jumal, ma tänan sind suure rõõmu hetkede eest, mil kogen sinu päästet ja sinu ligiolu. Aita mul täna külvata sinu evangeeliumi sõnumi seemneid.  Issand, too saaki.  Aamen.

SINU KORD

Mis hooaeg sul on?  Mis aastaajal sinu kogudus on?  Kas käes on seemnete külvamise või saagikoristuse aeg?

Autor: David Kitz

Ps 121

Ma tõstan oma silmad mägede poole,

kust tuleb mulle abi?

Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa.

Ei ta lase su jalga vääratada, ei su hoidja tuku.

Vaata, ei tuku ega jää magama see, kes Iisraeli hoiab. 
Issand on su hoidja, Issand on su varjaja su paremal käel.

Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel.

Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge.

Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti.

MÕTISKLUS

Psalm 121 on teine palveteekonna laul ja sellisena oli see psalm, mis oli mõeldud kasutamiseks palveränduritele, kui nad reisisid Jeruusalemma. Seda konkreetset psalmi lauldi või skandeeriti kõige sagedamini palverändurite Jeerikost teele asumisel. Kui nad oma silmad üles tõstsid, ulatus järsult tõusev Juuda mägismaa kaugusesse. Nende ees tõusis mägi mäe järel. Jeesus tegi sageli selle teekonna Jeruusalemma oma noorpõlvest (vt Lk 2:41-52) kuni viimase paasapüha palverännakuni (vt Lk 19).

Palverännaku viimane osa oli tõeline tõus. Surnumere tasandikult tõuseb tee Jeruusalemma ligi viis tuhat jalga – 1600 meetrit. See on tõesti tõus – tõus Surnumere tasandikult, mis on maapinna madalaim punkt, Siioni mäe kõrgustele.

Luust väsinud palverändurite jaoks, kes olid Galileast juba üle saja kilomeetri (60 miili) kõndinud, pidi nende kaugete küngaste nägemine tekitama valusat heidutust. Siin oli ees ootamas väljakutse. Kas nad suudaksid selle viimase tõusu teha? Selle psalmi avaküsimus ei olnud poeetilise kapriisi küsimus. Sellest räägiti tõsiselt. Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi?

Väsinud palverändur võib küsida: „Kas ma saan nii kaugele jõudes selle teekonna lõpule viia? Kas mul on piisavalt energiat – piisavalt vastupidavust, et mäkke ronida? Kas ma jõuan Siioni? Olen nüüd kurnatud – enne kui tõusu alustan. Ma ei saa seda üksi teha. Kust tuleb mulle abi? “

Laulukirjutaja vastus kõlab nende iidsete küngaste tagant. Ka tänapäeval kajab see läbi aegade ja kajab läbi südamekambrite. Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa.

Vastus: Isa Jumal, ma olen elukestval teekonnal – palverännakul taevasesse Jeruusalemma. Kui ma väsin, anna mulle jõudu. Ma vajan su abi. Ma tean, et mu jõud tuleb sinust, ISSAND. Aamen.

Sinu kord: kas vajad jõudu? Kuidas on Issand sind aidanud, kui oled väsinud?

Ps 120

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole

ja tema vastas mulle.

Issand, vabasta mu hingvaletajaist huultest ja petisest keelest!

Mida anda sulle, mida lisada sulle, petis keel?

Sangari teravaid nooli

koos leetpõõsa tuliste sütega.

Häda mulle, et ma võõrana elan Mesekis,

et ma viibin Keedari telkide keskel!

Juba kaua on mu hing elanud nende juures, kes vihkavad rahu.

Mina tahan rahu! Aga kui ma räägin, on nemad valmis sõjaks.

MÕTISKLUS

Psalm 120 on esimene viieteistkümnest psalmist, mida nimetatakse palveteekonna lauludeks. Iga psalm algab selle väite või pealkirjaga: Palveteekondade laul. Mõned psalmid lisavad ka selle fraasi: Taavetist.

Muidugi tekitab see pealkiri küsimuse, mis on Palveteekonna laulud? Ja pealegi, milleni me tõuseme? See neljateistkümnest psalmist koosnev kogumik koostati palveränduritele, kes olid teel Jeruusalemma templisse jumalateenistusele. Need on palverännaku psalmid. Neid nimetatakse palveteekonna lauludeks või palveteekonna psalmideks, sest Jeruusalemm on ehitatud Iisraeli maa kõrgpunkti. Täpsemalt, templihoone ehitati Siioni mäe tippu, nii et palverändurid tõusid sõna otseses mõttes ja piltlikult öeldes üles Jumala kotta kummardama.

See sarja esimene psalm on nutulaul. Laulukirjutaja elab kauges kohas – Jumalast kaugel. Me kõik alustame oma palverännakut – teekonda Jumala juurde – kaugest kohast. Just nagu kadunud laps, leiame end kaugel maal, maal, kus pole rahu. Patul on oma põgusad naudingud, kuid see ei too kaasa püsivat rahu ega sügavat rahulolu. Oleme Isa soojast embusest kaugele rännanud. Laulukirjutaja kurdab: “ Häda mulle, et ma võõrana elan Mesekis,et ma viibin Keedari telkide keskel!“

Ülestõusulaulude eesmärk on Jumalale lähenemine. Nende eesmärk on minna jumalateenistuse südamesse ja leida rahu – tõeline rahu Jumala käte vahel. Kuid kõigepealt peame mõistma, kus me oleme. Me elame Meshekis — maailmas, mis on kaugel ISSANDAst. Peame tunnistama oma tegelikku seisundit. Muutus toimub siis, kui tunneme tõde enda kohta ja oma vajadust Päästja järele. Alles siis saame alustada teekonda rahu poole.

Uskuge sellesse lubadusse. Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja tema vastas mulle

Vastus: Isa Jumal, täna ma jätkan oma teekonda sinu poole. Issand Jeesus, ma vajan sind oma Päästjana. Aita mul jätta kõrvale need asjad, mis takistavad minu teekonda sinuga intiimsuseni. Aamen.

Sinu kord: kas sa elad Meshekis? Kas oled alustanud oma palverännakut Isa käte juurde?

Ps 119: 121-128

Ma olen toiminud seadust ja õigust mööda,

ära jäta mind mu rõhujate kätte!

Kosta oma sulase eest tema heaks, ärgu rõhugu mind ülbed!

Mu silmad on lõppenud ootamast su abi ja su õiguse tõotust.

Tee oma sulasega oma heldust mööd ja õpeta mulle oma määrusi!

Mina olen su sulane; anna mulle arusaamist,

et ma tunnetaksin su tunnistusi!

Aeg on Issandal tegutseda; on ju tehtud tühjaks su Seadus.

Seepärast ma armastan su käske enam kui kulda ja selgemat kulda;

seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks,

ma vihkan iga valeteed.

MÕTISKLUS

Kas sul on negatiivset nägemust kohtumõistmisest – Jumala kohtumõistmisest? Kas sa tõmbled selle mõttega? Kui oled eksimises süüdi, peaksid tõmblema. Kui aga ülekohtutegijad on sulle haiget teinud, on sul kindel põhjus Jumala kohtumõistmist tervitada. Meie õiglustunne nõuab õiglase kohtuniku sekkumist.

Ei ole kedagi, kes oleks õiglasem kui ISSAND – pole kedagi, kes oleks väärt kohtumõistjaks. Sel põhjusel kutsub laulukirjutaja Jumalat tegutsema. Sul on aeg tegutseda, ISSAND; sinu seadust rikutakse.

Kui vaatame oma maailma ja kuulame uudistesaateid, muutub üha selgemaks, et Jumalal on aeg tegutseda. Seadusetust, vihkamist ja vägivalda on palju. Seksuaalset perverssust propageeritakse – see saab kõrgeima arve – aplodeeritakse avalikult. Oma ekstravagantse rikkusega plutokraadid valitsevad öömaja, vaesed aga võitlevad oma pere toitmise eest. Rahvusvahelisel areenil paraadivad diktaatorid ja sõjaõhutajad vabalt ringi, rõhudes samal ajal oma rahvast. Need, kes julgeksid neile vastu hakata, pannakse vangi või tapetakse.

Kus on õiglus? Kus on selles kõiges tõde ja õige otsus? Kus on ISSAND? Igapäevane palve meie huultel peaks olema järgmine: Sul on aeg tegutseda, ISSAND; sinu seadust rikutakse.

On aeg paljastada kurjad ja kõverad tehingud. On aeg, et päevavalgus paljastaks, mis on salaja tehtud. Õigel kohtunikul – kogu maailma kohtunikul – on aeg tegutseda.

Isiklikul tasandil, nagu laulukirjutaja, olgu see meie südamehüüd: käitu oma teenijaga vastavalt oma armastusele ja õpeta mulle oma korraldusi. Prohvet Hooseal on ka meie jaoks sobiv sõna. „Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat!” (Hoosea 12:7).

Vastus: ISSAND jumal, ma näen maailmas valitsevat rikutust. Hoia mind sellest eemal. Sul on aeg tegutseda, ISSAND; sinu seadust rikutakse. Palun näita halastust ja armu neile, kes sind hüüavad. Aamen.

Sinu kord: Kas sind häirib ühiskonnas valitsev seadusetus ja ebaõiglus? Kuhu sa pöördud?

Ps 119:113-120

Ma vihkan kahepaikseid mõtteid,

aga sinu Seadust ma armastan.

Sina oled mu kaitse ja kilp;

sinu sõna peale ma loodan.

Taganege minust, te kurjategijad, ja ma pean oma Jumala käske!

Kinnita mind oma ütluse järgi, et ma elaksin,

ja ära lase mind sattuda häbisse mu lootuses!

Toeta mind, et ma pääseksin, siis ma vaatlen alati su määrusi!

Sa ei pane mikski neid, kes eksivad eemale sinu määrustest,

sest nende kavalus on asjatu. Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbu,

sellepärast ma armastan sinu tunnistusi. 

Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi.

MÕTISKLUS

Meie tänane lugemine psalmist 119 algab üsna karmi väitega: Ma vihkan kahepaikseid mõtteid, aga sinu Seadust ma armastan.

Sa ei tea kunagi, kus sa seisad kahemõttelise inimesega. Tema arvamused ja vaated erinevatel teemadel muutuvad olenevalt sellest, kellega ta koos on või mis on parasjagu moes. Kõik on suhteline, nii et see, mis on täna valesti, võib olenevalt asjaoludest olla õige homme. See sujuv, muutuv perspektiiv peegeldab täpselt meie aja moraalset olemust. Kindlust pole. Absoluutset pole olemas.

Psalm 119 on selle maailmapildi otsene vastuolu. Autor tunneb rõõmu Jumala sõnast. Ta ülendab ISSANDA käske. Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi.

Aga kuhu see mind jätab? Ma elan maailmas, mis üritab mind painutada – moonutada – nii et ma sobin selle vormi. See nõuab tõelist otsustavust, et vastu seista. Kui ma usun kompromisse, muutun kiiresti kahemõtteliseks inimeseks, kes ei sobi Issanda teenistusse. Ma vajan Kristuse meelt.

Jaakobusel on meile selline nõuanne: Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu 
Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt, ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel. (Jk 1:5-8).

Vastus: Isa Jumal, ma vajan sinu tarkust, et elada selles maailmas õigesti. Ma tahan pääseda maailmas valitsevast korruptsioonist, lähenedes sulle ja järgides sinu püha ja muutumatut sõna. Kutsun sind appi. Aamen.

Sinu kord: kas sa kannatad kahemõttelisuse all? Kus on sinu ankur?

Loe Psalm 125

 Palveteekonna laul. Kes loodavad Issanda peale, on nagu Siioni mägi, mis ei kõigu, vaid püsib igavesti.
Jeruusalemma ümber on mäed ja Issand on oma rahva ümber nüüd ja igavesti.
Sest õela valitsuskepp ei jää paigale õigete liisuosal, et õiged oma käsi ei sirutaks ülekohtu järele.
Issand, tee head neile, kes on head, ja neile, kes on õiglased oma südames!
Aga kes käänduvad oma kõveraile teedele, need saatku Issand hukka ühes nurjatusetegijatega! Rahu Iisraelile!

MÕTISKLUS

Kui keegi võrdleks sind mäega, kas võtaksid seda komplimendina või solvuksid? Sinu vastus sellele küsimusele võib sõltuda sinu soost. Ma kahtlustan, et väga vähesed naised tahaksid, et neid võrreldakse mäega. Kuigi ma olen meessoost, mehemäeks saamine pole kunagi minu ambitsioonide hulka kuulunud. Sellegipoolest algab psalm 125 sellega, et võrreldakse neid, kes loodavad ISSANDA peale, Siioni mäega. Kes loodavad Issanda peale, on nagu Siioni mägi, mis ei kõigu, vaid püsib igavesti. 

See on kuues psalm Palveteekonna Laulude sarjas ja psalmist on selgelt inspireeritud teda ümbritsevast. Ta näeb Jeruusalemma ilu, selle linnuseid ja seda ümbritsevaid mägesid. Mäes on midagi rahustavat. Mäed on ajaproovile vastu pidanud. Nad on vastu pidanud, kui inimlikud ettevõtmised on tulnud ja läinud. Üleminekumaailmas jäävad mäed alles;  nad seisavad kindlalt.

Kas sa oled nagu mägi – kindel ja liikumatu? Sa küsid – kuidas ma saan olla? Ilma ISSANDATA on see täiesti võimatu. Kuid psalmist annab meile selle kinnituse: Jeruusalemma ümber on mäed ja Issand on oma rahva ümber nüüd ja igavesti. 

Jällegi kinnitab see psalm meile, et ISSAND on meie poolel. Ta töötab meie nimel. Sest õela valitsuskepp ei jää paigale õigete liisuosal, et õiged oma käsi ei sirutaks ülekohtu järele. 

VASTUS

Isa Jumal, ma usaldan sind. Ma usun, et sa töötad minu nimel.  Aita mul saada kindlaks, kõigutamatuks ning ikka innukas Issanda töös. (1Korintlastele 15:58)

 Aamen.

SINU KORD

Kas sul on püsiv usk? Kuidas saada vankumatuks?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 124

Palveteekonna laul Taavetilt.
Kui Issand ei oleks olnud meiega – nii ütelgu Iisrael -,
kui Issand ei oleks olnud meiega, kui inimesed tulid meile kallale,
siis nad oleksid meid elusalt neelanud, kui nende viha süttis meie vastu;
siis oleksid veed meid uputanud, jõgi oleks läinud üle meie hinge;
siis oleksid ülbed veed läinud üle meie hinge.
Tänu olgu Issandale, kes ei andnud meid nende hammaste saagiks!
Meie hing on nagu lind pääsenud linnupüüdja paelust: paelad läksid katki ja me pääsesime ära.
Meie abi on Issanda nimes, kes on teinud taeva ja maa.

MÕTISKLUS

Me elame tiheda konkurentsiga maailmas ja ma ei räägi ainult spordist. Ettevõtted võistlevad klientide pärast; reklaamijad võistlevad silmade arvu pärast; korporatsioonid püüdlevad konkurentsieelise poole. Rahvad võistlevad juhtimise ja mõjuvõimu eest maailmaareenil. 

Nüüd on sulle küsimus. Kas selles kõiges võtab ISSAND pooli? Kas ta toetab minu jalgpallimeeskonda – minu ettevõtet – minu linna – minu riiki? Kas ta on Blue Jaysi fänn, Patriotsi fänn või toetab Real Madridi? Kas ta häälestub suurele mängule?

Käsitleme esmalt lihtsat küsimust. Jah, ISSAND häälestub Super Bowli mängule, maailmameistrivõistluste finaalile ja MM-sarjale. Kuid ta vaatab ka kriketimatši Mumbais ja hokimängu Saskatchewani osariigis Moose Jawis asuvas väliväljakul. Oh, ja ärgem unustagem seda vastsündinut, kes tegi oma esimese hingetõmbe Tansaanias plekk-katusega onnis või vanaema, kes tõmbas viimast hingetõmmet Rootsi haiglas. ISSAND vaatab seda kõike.

Jah, aga kelle poolel Ta on? Laulu 124 järgi on ka sellel lihtne vastus. ISSAND on meie poolel. Kui Issand ei oleks olnud meiega – nii ütelgu Iisrael -kui Issand ei oleks olnud meiega, kui inimesed tulid meile kallale…siis oleksid veed meid uputanud. 

ISSAND on alati, alati, alati meie poolel. Ta toetab sind. Kolm raudnaela puidust ristil väljendavad seda väga tugevalt, palju paremini kui sõnad lehel või ekraanil. Tegelik küsimus on ja on alati olnud, kelle poolel me oleme? Kas sa oled ISSANDA poolel? Kas sa oled Tema mees või naine? 

VASTUS

ISSAND Jumal, ma olen nii tänulik, et oled minu poolt, oma lunastatud rahva poolel. See on minu usutunnistus:” Meie abi on Issanda nimes, kes on teinud taeva ja maa.” Aamen.

SINU KORD

Kas sa oled ISSANDA poolel? Kuidas oled andnud märku, et oled Jumala poolel?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 123

Põlatute abipalve
¹Palveteekonna laul.
Ma tõstan oma silmad sinu poole,
kes istud taevas.
² Vaata, otsekui sulaste silmad vaatavad
oma isandate käte peale,
otsekui teenija silmad vaatavad
oma emanda käte peale,
nõnda vaatavad meie silmad
Issanda, meie Jumala peale,
kuni tema meile armu annab.
³ Anna meile armu, Issand!
Anna meile armu,
sest meil on enam kui küllalt põlgusest!
⁴ Meie hing on küllalt saanud tunda
jultunute irvitust ja uhkete põlgust.

Mõtisklus

Nagu igal lapsevanemal, on ka minul olnud hetki, mil mul on olnud vaja oma lapsi parandada. Minu tööelus õpetajana oli lapse käitumise korrigeerimine igapäevane, mõnikord minutist minutisse tegevus. Sellistes olukordades on silmside ülioluline. Kui laps sinuga silmsidet ei loo, raiskad sa oma häält. Teie nõuanne – noomitus – hoiatus – ei vii kuhugi. Sama hästi võiks rääkida tuulega. Kuid sellistes olukordades on oluline, et räägiksite lapse südamesse.

Silmad on südame aken. Kui keegi väldib silmsidet, siis tegelikult peidab ta oma südant. Nad sulgevad teie ees oma südame.

Muidugi kehtib sama põhimõte, kui vaatleme oma suhet Jumalaga. Peame looma ISSANDAGA silmside. Sellepärast on selles psalmis midagi tõeliselt intiimset. See kõik seisneb Jumalaga silmside loomises. See tähendab oma südame avamist ISSANDALE ja selle paljastamist, mis on sügaval sinu sees. Sa näitad, kui tõstad oma silmad Tema poole, et oled valmis õpetust vastu võtma. Jah, ja ka parandusi, kui see on vajalik.

Niisiis, psalmist ütleb neid sõnu: Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes istud taevas. Ta võtab orja – alandliku teenija – positsiooni ja poosi. Ta otsib halastust – lootes oma isanda käest armu ja õnnistust.

See on tõusulauludest ehk kõige intiimsem. Olles jõudnud kaugele, on palverändur nüüd ISSANDA kojas. Ta on jõudnud lähedale kõige täies mõttes. Palverändur tõstab oma silmad – mitte ebajumala poole, vaid ISSANDA – Tema poole, kes täidab kõik, moodustab kõik ja ületab kõik. Avatud silmadega avab ta oma südame Jumalale. Ta ootab pikisilmi ISSANDA õpetust.

Selles psalmis on meile eeskujuks võetud palve selle parimal kujul. See on palve Jumala poole avatud silmadega. Me ootame Temalt halastust, lohutust, jõudu ja juhatust.

Minu vastus:

Isa Jumal, ma tulen nüüd sinu ette. Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes istud taevas. Ole mulle armuline. Räägi minuga. Paranda mind, kui vajan parandusi. Anna mulle suund. Olen valmis sinult juhiseid vastu võtma. Ma olen su sulane. Aamen.

Sinu kord:

kas sa lähened Jumalale? Kuidas luua Jumalaga silmsidet?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 119: 89-96

ל Lamedh

Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas.
Põlvest põlve kestab su ustavus. Sina oled kinnitanud maa ja see seisab.
Sinu seaduste kohaselt nad püsivad tänapäev, sest need kõik on sinu sulased.
Kui sinu Seadus ei oleks olnud mu rõõm, siis ma oleksin hukkunud oma viletsuses.
Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.
Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga su korraldusi!
Õelad lootsid mind hukata; mina panen tähele sinu tunnistusi.
Ma olen näinud, et ka kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar.

MÕTISKLUS

Üks minu hobidest on kunst. Ma naudin joonistamist. Viimastel aastatel olen taasavastanud oma lapsepõlvearmastuse pliiatsikriitide vastu. Iga kunstiteose loomisel leian, et tuleb saavutada õrn tasakaal. Kõike, mida ma teen, saab parandada. Protsessi alguses on vaja palju täiustamist või viimistlemist, kuid lõpuks jõuad punkti, kus edasine nokitsemine muutub mõttetuks. Püüan täiuslikkuse poole, kuid täiuslikkus tundub alati illusiivne. Mingil hetkel pean ütlema: “Ma olen lõpetanud. See eksemplar on valmis.” 

Tänases lugemises jõudis psalmist samale järeldusele. Ma olen näinud, et ka kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar.

Me ei jõua kunagi Jumala püha sõna piiridesse. Alati on rohkem, mida avastada, mõista ja rakendada. See on nagu psalmist kuulutab, “Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas.”

Püha Paulus väljendab sama mõtet. Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! ( Roomlastele 11:33)

Igavik ei anna meile piisavalt aega Jumala tarkuse uurimiseks. Aga alustame otsingut; võtame väljakutse vastu. Kogu Psalmi 119 võib vaadelda kui suurt väljakutset avastada Jumala sõna tarkust ja ilu, Tema käske ja ettekirjutusi. 

Jätkame teekonda. Sellel kuulsusrikkal kunstil – Jumala sõna jumalikul kunstil – pole algust ega lõppu.

VASTUS

Isa Jumal, ma armastan Su sõna. Ma tahan sellesse süveneda ja Sind seeläbi paremini tunda. Sa oled täiesti fantastiline Jumal, kaugelt üle minu mõistuse, kuid mitte väljaspool minu mõistmisest. Aamen.

SINU KORD

Kas oled võtnud vastu väljakutse uurida Jumala sõna?

Autor: David Kitz