Psalmid

  • Sinu käed on mind teinud

    Loe Psalm 119:73-80

    י Yodh

    Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske!
    Kes sind kardavad, näevad mind ja rõõmustavad, et ma loodan sinu sõna peale.
    Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud.
    Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele!
    Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu Seadus on minu rõõm!
    Jäägu häbisse ülbed, et nad mind valega on ära eksitanud! Mina mõlgutan meeles sinu korraldusi.
    Pöördugu minu juurde need, kes sind kardavad ja tunnevad su tunnistusi!
    Olgu mu süda laitmatu su määrustes, et ma ei jääks häbisse!

    MÕTISKLUS

    Jumal on sind puudutanud. Peatu! Mõtle sellele korraks.

    Millal Jumal sind puudutas? Laulukirjutaja sõnul juhtus see sinu elu alguses. Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske! 

    See väide viitab Jumala isiklikule hoolitsusele – tema tähelepanu detailidele. Sa ei ole juhus ega Jumala meelest järelmõte. Ta kujundas sind plaani ja eesmärgiga. Apostel Pauluse sõnul on suur osa sellest eesmärgist see, et sa tunneksid Jumalat ja sarnaneksid Tema kalli Poja kujuga. Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. (Roomlastele 8:28-29)

    Kui seisame silmitsi kitsikuste, raskuste ja kannatustega, kas Jumal on meid hüljanud? Vastus on kindel ei. Mõtle psalmisti vastusele nendele asjadele: Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud. Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele!

    Iga raskus, millega silmitsi seisad, peaks sind Jumalale lähemale tooma. Vaata seda kui võimalust õppida, kasvada ja muutuda kellekski, kes on rohkem Jeesuse sarnane. Ta ei põgenenud ebaõnne eest, vaid seisis silmitsi kannatuste ja surmaga. Jumal-Isa tõi Jeesuse turvaliselt teispoolsusele ja Tema eesmärk on viia ka sind auhiilgusesse.

    VASTUS

    Isa Jumal, ma tahan olla nagu Jeesus. Aitäh, et puudutasid mu elu ja kujundasid mind oma kätega. Olen Sinu – Sinu loomise kaudu – olen Sinu- Sinu lunastuse kaudu. Mina mõlgutan meeles sinu korraldusi. Aamen.

    SINU KORD

    Kas oled seadnud kahtluse alla Jumala armastuse sinu vastu? Kas sa elad Tema plaani järgi?

    Autor: David Kitz

  • Pööramine ja õppimine

    Loe: Psalm 119:33-40

    33 Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed,
    et ma seda otsani peaksin!
    34 Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust
    ja seda pidada kõigest südamest!
    35 Lase mind käia sinu käskude jalgrajal,
    sest see meeldib mulle!
    36 Pööra mu süda oma tunnistuste poole,
    aga mitte ahnuse poole!
    37 Eemalda mu silmad tühja vaatamast,
    elusta mind oma teedel!
    38 Kinnita oma sulasele oma sõna,
    mis saadab sind kartma!
    39 Eemalda mu teotus, mida ma kardan,
    sest sinu seadused on head!
    40 Näe, ma igatsen su korraldusi,
    elusta mind oma õiguse läbi!

    Mõtisklus

    Kuidas sa õpid? Elame ajastul, mil haridust ja õppimist hinnatakse kõrgelt, seega on see oluline küsimus. Viimastel aastatel on psühholoogid avastanud, mida head õpetajad on intuitiivselt ära tundnud. Kõik ei õpi ühtemoodi.

    Me kõik õpime, saades teavet oma meelte kaudu kuid siin hakkavad ilmnema individuaalsed erinevused. Mõned meist on peamiselt kuulmisõppijad. Õpime kõige paremini kuulates. Teised on peamiselt puutetundlikud või kinesteetilised õppijad; nad õpivad puudutuse ja füüsilise tegevuse kaudu. Mõned õpivad kõige paremini lugedes. Visuaalsed õppijad mõistavad kontseptsioone kõige paremini piltide, kaartide või diagrammide abil. Isiklikult on visuaalne õppimine üks minu tugevamaid külgi.

    Laulukirjutaja alustab tänast lugemist Psalmist 119, väljendades oma soovi õppida ISSANDALT: Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed,et ma seda otsani peaksin! Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest!

    Nüüd on see üllas palve. Me kõik peame seda palvet palvetama. Aga kuidas me täpselt Jumalalt õpime? Psalmist esitab mõned vastused: Pööra mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse poole! Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel!

    Kõik saab alguse meie südame – oma kiindumuse – pööramisest ISSANDA poole. Kui pöörate Õpetajale selja, ei saa te palju õppida. Ja selleks on vaja kahetsevat südant. Mida sinu silmad sisse võtavad? Kas need on väärtusetud asjad või Jumala auhiilgus looduses või Jeesuse Kristuse palge ees?

    Minu vastus:

    Isa jumal, ma tahan Sind näha. Ava mu silmad Su imedele minu ümber. Õpeta mulle oma viise praktilises elus, muutes samme, mis tõmbavad mind Sinule lähedale. Ava oma sõna mulle. Aamen.

    Sinu kord:

    milline õppija sa oled? Mida sa ISSANDALT õpid?

    Autor: David Kitz

  • Sest sa oled pime

    Loe: Psalm 119:17-24

    17Tee head oma sulasele,
    et ma elaksin ja hoiaksin sinu sõna!
    18 Ava mu silmad nägema
    su Seaduse imesid!
    19 Ma olen võõras maa peal,
    ära peida mu eest oma käske!
    20 Mu hing nõrkeb igatsusest
    su seaduste järele igal ajal.
    21 Sa sõitlesid ülbeid, äraneetuid,
    kes eksivad eemale su käskudest.
    22 Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus,
    sest ma pean sinu tunnistusi!
    23 Vürstidki istuvad ja kõnelevad isekeskis minu vastu,
    aga sinu sulane mõtiskleb sinu määrustest.
    24 On ju sinu tunnistused
    mu rõõmustajad ja mu nõumehed.

    Mõtisklus

    Mu naine teab minu pimedusest kõike. See on seisund, mis vaevab paljusid mehi. Näete, et mul on raske näha seda, mis minu ees on. Ta käsib mul kõrvaltoast teatud eseme ära tuua, aga kas ma leian selle üles? Muidugi mitte. Lõpuks saabub mu pikameelne naine, et osutada ilmselgele. Millele ma vastan: “Miks ma ei näinud seda?”

    Seejärel vastab ta: “Sest sa oled pime.”

    Olen kindel, et selliseid koduseid stseene korratakse kodudes üle kogu maailma. Kuid midagi väga sarnast juhtub siis, kui avame oma Piibli. Loeme lõigu ja kuigi võtame selle oma silmadega sisse, tundub, et sõnad ei kao kuhugi. Nende sõnadega väljendatud mõtted ei registreeri meie meelt ega vaimu. Mul on häbi tunnistada, et on aegu, mil olen lugenud Piiblist peatükki ja kõndisin minema, olles täiesti teadmata sellest, mida olen lugenud. Midagi pole registreeritud. Psalmisti palve tänases lugemises peab saama minu omaks: Ava mu silmad nägema su Seaduse imesid!

    Kui Jumal Tema sõna lugedes meie silmi ei ava, tegeleme mõttetusega. Püha Vaim inspireeris apostleid ja prohveteid Piiblit kirjutama ning meil on hädasti vaja sama Püha Vaimu, et need sõnad meie jaoks lugemise ajal elavaks tooks. Selle maailma jumal on meie silmad pimestanud. Sageli on Jumala tõed varjatud. Selle loori eemaldamiseks vajame Püha Vaimu. Kui see juhtub, juhtub midagi imelist. Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. (2Kr 3:18)

    Minu vastus:

    Isa, Jumal, ava mu silmad ja mu süda oma hiilgava sõna tõdedele. Iga päev tahan ma oma teadmisi ja armastust Sinu vastu kasvatada. Ma pean muutuma Sinu Vaimu poolt. Eemalda loor mu silmadelt. Aamen.

    Sinu kord:

    Kas sa loed regulaarselt Jumala sõna? Kas olete mõnikord kannatanud Piibli pimeduse all?

    Autor: David Kitz

  • Kirjanduslik austusavaldus Jumala Sõna imele

    Ps 119:1-8

    Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu,

    kes käivad Issanda Seaduse järgi!

    Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi

    ja nõuavad teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!

    Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada.

    Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin sinu määrusi.

    Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki su käske.

    Ma tahan sind tänada õiglasest südamest,

    õppides su õiguse seadusi.

    Ma tahan pidada sinu määrusi, ära mind hülga päriselt!

    Foto: Bella White

    MÕTISKLUS

    Alustame kahekümne kahepäevast rännakut läbi Psalmi 119, mis on Piibli pikim psalm. See on ka akrostiline luuletus, mis antud juhul tähendab, et selle poeetilise psalmi iga stroof algab heebrea tähestiku erineva tähega. Näiteks ülaltoodud osa algab tähega Aleph, mis vastab ligikaudu meie tähele A. Samuti on igas tähestikulises stroofis kaheksa salmi, mis kõik algavad sama heebrea tähega. Nii töötab psalmi helilooja läbi kogu heebrea tähestiku kakskümmend kaks tähte. See psalm on tõeliselt tähelepanuväärne kirjanduslik kompositsioon, mis oli algselt üles ehitatud pähe õppimiseks, nagu tähestik. Kahjuks läheb inglise lugeja jaoks suur osa selle psalmi keerukast ilust kaduma hetkel, kui see tõlgitakse selle algkeelest.

    Selle psalmi teema on läbivalt ühtlane. See on poeetiline tunnistus Jumala püha muutumatu sõna ülistamiseks. Siit leiame psalmide alfa ja oomega – kirjandusliku austusavalduse Jumala sõna imele A–Z. Iga täht trompeteerib Jumala kirjutatud sõna päästvat headust.

    Selle poeetilise meistriteose algusest peale tunneb autor oma vajadust. Tema elu peab juhtima ISSANDA seadus. Tema eesmärk ja südamesoov on elada laitmatut elu. Jumala õnnistus tuleb sellisele inimesele. Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi. Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest – nad ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel.

    Ebaõigluse ja moraalse mädaniku maailmas torkavad Psalmi 119 sõnad nagu terasotsaga kuul südamesse. Vajadus, et kogu inimkond järgiks tema, mitte meie isekaid teid, pole kunagi olnud suurem.

    Vastus: ISSAND jumal, nagu laulukirjutaja, tahan ma sinu sõnasse armuda. Siin on minu soovi eesmärk. Ma tahan elada laitmatut elu, mis toob minu Loojale au, sest sa oled hea. Aamen.

    Sinu kord: kas püha elamine on üks sinu eesmärkidest? Kas näete väärtust laitmatus elus Jumala ees?

  • Ära põlatud kivi

    Ps 118:22-29

    Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.

    Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.

    See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!

    Oh Issand, aita nüüd!

    Oh Issand, lase hästi korda minna!

    Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!

    Meie õnnistame teid Issanda kojast.

    Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus.

    Siduge peoohvrid köitega altari sarvedeni!

    Sina oled mu Jumal ja sind ma tänan!

    Mu Jumal, sind ma ülistan!

    Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!

    Hopewelli kaljud- Foto: David Kitz

    MÕTISKLUS

    See psalmi 118 viimane lugemine sisaldab ühte Vana Testamendi kõige sügavamat messialikku ettekuulutust. Alglausel on suur tähendus: Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks. ISSANDA käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.  

    Apostel Peetrus nimetab Jeesust kiviks, mille hooneehitajad ära põlgasid. Ta lisab, et selle ära põlgamise põhjuseks oli sõnakuulmatus ja uskmatus, ning tsiteerib oma väite tõestamiseks kirjakohta Jesaja 8:14. “[Jeesus on] kivi, mis paneb inimesed komistama, ja kalju, mis paneb nad kukkuma.” Uskmatud komistavad, sest nad on sõnale allumatud ja selleks nad ongi määratud.  Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust“ (1Pt 2:8-9).

    Tegelikult maalib meie lugemine Psalmist 118 metafoorse pildi Kristuse kannatusnädalast. Kui Jeesus palmipuudepühal võidukalt Jeruusalemma jõudis, tervitasid teda rahvahulgad, kes laulsid seda laulu Psalmist 118: “Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!” (Matteuse 21:9). Kuid hiljem lükkas usujuhtkond tagasi Jeesuse, meie pääste kalju. Metafooriliselt viidi ta altari sarvede juurde ja seal julmal puuristil sai meie ohvrianniks Jumala Tall.

    Aga… aga kiidetud olgu Jumalal! Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks. See sama Jeesus äratati surnuist üles kolmandal päeval ja nüüd pakub ta andestust ja päästmist kõigile, kes temasse usuvad. Ta on meie elav kalju – kalju, mis saatis Iisraeli läbi kõrbe. Vaata 1. Korintlastele 10:1-5. Jeesus on kalju, millele saad ehitada oma elu – oma nurgakivi.

    Vastus: Isa Jumal, ma tänan sind prohvetliku sõna eest, sest see viitab Jeesusele. Issand Jeesus, sa oled mu elu kaljukindel vundament. Ma tänan Issandat, sest ta on hea! Aamen.

    Sinu kord: Kas sa ehitad kaljule, mis on Kristus? Milliseid vaimseid ehitusmaterjale te kasutate?

  • Tassitäis hommikust päästet?

    Loe: Psalm 116:10-14

    10 Mina usun, seepärast ma räägin.
    Ma olin suures vaevas.
    11 Ma ütlesin oma kohmetuses:
    „Kõik inimesed on valelikud!”
    12 Kuidas ma tasun Issandale
    kõik tema heateod minu vastu?
    13 Ma tõstan üles päästekarika
    ja hüüan appi Issanda nime.
    14 Ma tasun oma tõotused Issandale
    kogu ta rahva nähes.

    Mõtisklus

    Tänane päev algas veidi teisiti. Selle asemel, et alustada oma päeva kuuma kohviga, jõin paar lonksu vett ja läksin seejärel vereanalüüsidele. Ma igatsesin seda tassi kohvi, kuid tegelikult ei olnud ilma selleta hakkama saamine suur raskus. Mõned näevad oma hommikust kofeiinijooki nagu päästetopsi – varahommikust päästet. Tänane lugemine psalmist 116 räägib päästekarikast. Olen kindel, et psalmist ei rääkinud oma hommikusest java tassist. Millest ta rääkis?

    Laulukirjutaja tõstab päästekarika ja hüüab appi Issanda nime vastuseks sellele küsimusele: Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu? Laulukirjutaja tõstab oma karika üles, väljendades tänu ISSANDALE pääste eest, mille ta on Jumalalt saanud.

    Kuid päästmisel oli oma hind. Meie pääste ostmiseks tõstis Jeesus karika ja tõi selle oma huultele. See oli tass kujuteldamatuid kannatusi. Ketsemani aias palvetas ta: „Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Luuka 22:42). Ta pidas silmas ahastust, mida ta peab taluma. Järgnevatel tundidel tühjendas Jeesus selle kannatuste karika kuivaks, nii nagu tema keha oli julmal Rooma ristil verest välja voolanud.

    Suures lunastusplaanis sai Jeesuse kannatuste karikas meie jaoks päästekarikaks. Ta jõi selle maha, et päästa meid meie patu julmade tagajärgede eest. Jeesus kandis enda peale täieliku karistuse meie sõnakuulmatuse, mässu ja väärate viiside eest. Kuid nüüd võime usu kaudu saada aktiivseks päästesaajaks, mille Ta meie nimel võitis.

    Järgmine kord, kui tood armulauakarika oma huultele, meenub sulle – tunnistades seda käegakatsutavalt –, et Jeesuse veri valati sinu eest. Pääste tuli läbi kannatuste tassi. Me võime selle tõe üle rõõmustada, sest pühapäeva varahommikul ärkas Jeesuse surnukeha ellu. Ta tõusis üles Isa väe läbi ja ühel päeval äratatakse üles ka iga uskliku keha. Sel hetkel kogeme oma pääste täiust.

    Homme hommikul naasen oma tavapärase rutiini juurde ja naudin oma kuuma tassi kohvi. Kuid karikas, mida ma kõige rohkem maitsen, on karikas, mille Issand annab – pääste karikas.

    Minu vastus:

    Issand Jeesus, ma tänan Sind ohverduse eest. Sa andsid end täielikult minu eest. Toorpuust ristil ostsid mulle pääste. Täna aita mul tasuda oma tõotused ISSANDALE. Aamen.

    Sinu kord:

    Millist tassi hindad kõige rohkem? Kuidas saad näidata oma tänulikkust päästekarika vastu?

    Autor: David Kitz

  • Jah, usalda Jumalat

    Loe: Psalm 115:9-18

    9 Iisrael, looda Issanda peale,
    tema on teie abi ja teie kilp!
    10 Teie, Aaroni sugu, lootke Issanda peale,
    tema on teie abi ja teie kilp!
    11 Teie, kes Issandat kardate,
    lootke Issanda peale;
    tema on teie abi ja teie kilp!
    12 Issand mõtleb meile, tema õnnistab:
    ta õnnistab Iisraeli sugu,
    ta õnnistab Aaroni sugu,
    13 ta õnnistab neid, kes kardavad Issandat,
    nii pisikesi kui suuri.
    14 Issand lisagu teile veel õnnistust,
    teile ja teie lastele!
    15 Teie olete Issanda õnnistatud,
    selle, kes on teinud taeva ja maa!
    16 Taevas on Issanda taevas
    ja maa on ta andnud inimlastele.
    17 Ei surnud kiida Issandat
    ega need, kes lähevad alla vaikusesse.
    18 Aga meie, me täname Issandat
    nüüd ja igavesti.
    Halleluuja!

    Mõtisklus

    Terava kontrastina sellele, et me usaldame selle maailma elutuid ebajumalaid, kutsub Psalm 115 meid üles usaldama Jumalat. Tänane lugemine algab kolmekordse üleskutsega usaldada ISSANDAT. Iisrael, looda Issanda peale, tema on teie abi ja teie kilp! Teie, Aaroni sugu, lootke Issanda peale, tema on teie abi ja teie kilp! Teie, kes Issandat kardate, lootke Issanda peale; tema on teie abi ja teie kilp!

    Loogilise mõtlemisega inimeste jaoks on siin toimiv lihtne võrrand või valem. Usaldamine ISSANDAsse toob kaasa abi ja kaitse – Tema on teie abi ja teie kilp. Meie usaldus või usk Jumalasse toob Temalt vastuse. ISSANDA vastus on nii aktiivne kui passiivne. Ta pakub abi; Ta sekkub meid aktiivselt abistades. Isiklikust kogemusest tean, et ISSAND on mulle abiks olnud. Kiirel ajal on Ta andnud teadmisi ja tarkust. Ta on olnud minu pidev teejuht. Kui kõige rohkem vaja on, on Ta avanud taevaaknad ja valanud õnnistusi. Ta on saatnud abi erinevates vormides ja nii palju kordi, et mainida.

    Kuid ISSAND on ka meie kilp. Ta kaitseb meid kurjuse nööride ja noolte eest. Ta kaitseb meid vaenlase rünnakute eest, olgu need siis füüsiliste vigastuste ja haiguste eest või vaimsete rünnakute eest, mis õõnestavad meie usku vigase arutluskäigu või petliku filosoofia kaudu. ISSAND on meie kindel kaitse. Me võime ammutada jõudu sellest tõotusest: Ta õnnistab neid, kes kardavad Issandat, nii pisikesi kui suuri.

    Minu vastus:

    Isa Jumal, ma usun, et oled minu abiks ja kaitseks. Hoia mind kurja eest kaitstud. Tänan Sind kogu abi eest läbi aastate. Oled olnud ustav oma sõna pidamisel. Aamen.

    Sinu kord:

    Kas sa suudad meenutada juhtumeid, mil Jumal on sind aidanud? Võtke aega, et tänada Teda, et Ta on teie abi ja kilp.

    Autor: David Kitz

  • Nende ebajumalad on hõbe ja kuld

    Loe Psalm 115 :1-8

    Mitte meile, Issand, mitte meile, vaid oma nimele anna au oma helduse pärast, oma ustavuse pärast!
    Mispärast peaksid paganad ütlema: “Kus on nüüd nende Jumal?”
    Aga meie Jumal on taevas, ta teeb kõik, mis temale meeldib.
    Nende ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö.
    Suu neil on, aga nad ei räägi; silmad neil on, aga nad ei näe;
    kõrvad neil on, aga nad ei kuule; nina neil on, aga nad ei tunne lõhna;
    käed neil on, aga nad ei katsu; jalad neil on, aga nad ei kõnni; nende kurk ei kõnele.
    Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad.

    MÕTISKLUS

    Kus on sinu iidolid? “Mul pole ühtegi,” ütled sa. Oled sa kindel? Enamik selle postituse lugejaid eitaks, et nad on ebajumala kummardajad, kuid võib-olla on meil ebajumalaid rohkem, kui me tunnistame. 

    Iisraeli kuningriigi ajastul praktiseeriti tavaliselt ebajumalateenistust. Vana Testamendi aegadel praktiseerisid kõik Jumala rahvast ümbritsevad rahvad ebajumalakummardamise erinevaid vorme. Võib arvata, et Jumala lunastatud rahval, kes päästeti orjusest, poleks selliste alatute tegudega midagi pistmist. Aga sa eksiksid. Iisrael langes ikka ja jälle ebajumalakummardamisse.

    Kuningas Saalomon, keda austati tema tarkuse pärast, on suurepärane näide sellest, kes on ebajumalakummardamise heaks kiitnud. Selle lugupeetud juhi kohta loeme järgmist: “Sel ajal ehitas Saalomon ohvrikünka Kemosele, moabide jäledusele, Jeruusalemma ees oleva mäe peale, ja Moolokile, ammonlaste jäledusele. Seda tegi ta kõigi oma võõramaalastest naiste heaks, kes suitsutasid ja ohverdasid oma jumalatele.” (1 Kuningate 11:7-8)

    Kui juhid eksivad, on palju neid, kes neid järgivad. Tänapäeval on koguduses palju juhte, kes on langenud Mammona jumala – materiaalsete hüvede – vangi. Jeesus ütles, “Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.” ( Matteuse 6:24)

    Enne kui väidame, et oleme ebajumalatest vabad, peame uurima oma südant. Kas alistume Pühale Vaimule või juhib meid soov selle järele, mida sellel maailmal on pakkuda? 

    VASTUS

    Isa jumal, näita mulle, kas mu elus on ebajumalaid. Armastuses paranda mind, kui ma eksin. Ma tahan sind teenida – ma panen sind oma elus esikohale. Issand Jeesus, ole mu isand. On au Sind teenida. Aamen.

    SINU KORD

    Millised asjad on sinu elus muutunud iidoliks? Milliseid toiminguid saad teha, et muuta Jeesus oma Issandaks?

    Autor: David Kitz

  • Miks sa põgenesid, meri?

    Loe Psalm 114

    Kui Iisrael läks välja Egiptusest ja Jaakobi sugu umbkeelse rahva juurest,
    siis sai Juuda tema pühamuks ja Iisrael tema valitsusalaks.
    Meri nägi ja põgenes, Jordan pöördus tagasi.
    Mäed hüplesid otsekui jäärad, kingud nagu lambatalled.
    Mis sul oli, meri, et sa põgenesid, Jordan, et sa pöördusid tagasi,
    mäed, et te hüplesite otsekui jäärad, ja teie, kingud, nagu lambatalled?
    Issanda palge ees värise, maa, Jaakobi Jumala palge ees,
    kes muudab kalju veejärveks, ränikivi veeallikaks.

    MÕTISKLUS

    “Miks?” Nelja-aastase lapse lemmikküsimus on: “Miks?” Psalmis 114 on psalmistil ka mõned miks-küsimused. “Miks meri põgenes? Miks Jordani jõgi tagasi pöördus? Miks tundusid need mäed ja künkad hüplevat ja tantsivat? “Miks?”

    Vastuseks on muidugi see hämmastav, pilkupüüdev ja põnevust täis Jumala Vägi. Jumal pani mere põgenema. Ta pani Jordani tagasi pöörduma. Ta pani mäed ja künkad hüplema ja hullama nagu tarast vabastatud aastased talled. Milline suurepärane kujutis! Milline suurepärane Jumal!

    Psalm 114 räägib kõikehõlmavast Jumala väest. See kujutab suurejooneliselt Vana Testamendi Pühakirja pöördelist sündmust. Siin on mõne lühikese salmi jooksul panoraamvaade Jumala vägevusele, alustades Iisraeli põgenemisest Egiptusest kuni jõudmiseni Tõotatud Maale.

    Miks pani imettegev ISSAND mere põgenema? Kas see oli lihtsalt Tema aukartust äratava jõu näitamine? Kas see oli lihtsalt elevuse tekitamine miljoni või enama sureliku seas, kes olid selle jumaliku ime pealtnägijad? 2.Moosese raamatu kirjelduses on selle imelise sekkumise põhjus selgelt öeldud: “Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal. Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Issand näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.” (2.Moosese 14:30-31) 

    Sellel võimsal kirjeldusel oli üks peamine eesmärk. See eesmärk oli päästmine. ISSAND tahtis päästa inimesi – oma lepingu rahvast – rõhumise ja türannia tigedast küüsist. Lühidalt, ISSAND teeb imesid, et Ta saaks päästa inimesi – et Ta saaks tuua nad oma kuningriiki –, et nad pääseksid selle maailma patu süsteemide eest ja saaksid Tema armastava valitsemise alla.

    VASTUS

    Isa Jumal, ma tänan sind, et päästsid mind oma Poja Jeesuse surma ja ülestõusmise kaudu. Milline demonstratsioon Sinu armastusest ja jõust! Aita mul sind armastada, karta ja usaldada. Aamen.

    SINU KORD

    Miks Jumal sind päästis? Mis on Tema halastuse põhjus?

    Autor: David Kitz

  • ISSAND kummardub madalale

    Loe: Psalm 113

    Issanda ülevus ja halastus
    1 Halleluuja!
    Kiitke, Issanda sulased,
    kiitke Issanda nime!
    2 Issanda nimi olgu tänatud
    nüüd ja igavesti!
    3 Päikesetõusust loojakuni
    olgu kiidetud Issanda nimi!
    4 Issand on kõrge üle kõigi rahvaste,
    tema auhiilgus on üle taevaste.
    5 Kes on nagu Issand, meie Jumal,
    kes kõrgel istub,
    6 kes alandub vaatama,
    mis taevas ja maa peal on,
    7 kes tõstab põrmust üles vaevase
    ja tuhaasemelt viletsa,
    8 pannes tema istuma õilsate kõrvale,
    oma rahva õilsate kõrvale,
    9 kes paneb sigimatu, kel polnud maja,
    elama poegade rõõmsa emana?
    Halleluuja!

    Mõtisklus

    Tänases lugemises on psalmistil teile küsimus ja see on siin: Kes on nagu Issand, meie Jumal, kes kõrgel istub, kes alandub vaatama, mis taevas ja maa peal on?

    Kes õieti? Miks peaks ülendatud, troonile tõusnud, langema? Kui ebaväärikas! Kas ISSAND ei tea, et kuningad ja potentaadid ei kummardu ega alandu? Kindlasti ei tee nad selliseid asju avalikult – mitte seal, kus teised neid näevad. Valitsejad valitsevad võimu asukohast. Nad istuvad; nad ei kummarda. Kuid meie Jumal kummardub. Kui tõtt öelda, on see veelgi hullem.

    ISSAND määrib oma käed. Tegelikult on Ta oma käsi määrinud algusest peale. Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks (1. Moosese 2:7). Nüüd oli see ebaõnnestunud eksperiment, kui see kunagi oli. Need elavad, hingavad inimtolmukotid ei näidanud üles tänulikkust. Nad eirasid Jumalat esimesel võimalusel ja läbi põlvkondade on inimkond jätkanud seda sõnakuulmatuse ja tänamatuse mustrit.

    Nüüd sellest psalmist loeme järgmist: Ta tõstab põrmust üles vaevase ja tuhaasemelt viletsa. Miks peaks Jumal avaldama niisugust kiindumust langenud inimkonna vastu – inimeste vastu, kes sukelduvad üha sügavamale porri? Pole olemas suuremat mõistatust. Meie Jumal leiab pidevalt aardeid prügikastist – inimeste prügist.

    Sellegipoolest mõtlen ma pideval, miks keegi nii madalale kummardub. Miks peaks see Üks, kes istub kõrgel troonil, nii madalale kummarduma – piisavalt madalale, et surra kurjategija surma ristil? Miks Issand kummardus mind päästma?

    Minu vastus:

    Isa Jumal, sinu armastus on üle mõistuse. Tänan Sind, et kummardasid ja kaasasid end minu ellu. Kui ma sirutan sinu poole, Isa Jumal, tõstad sa mind üles. Ma kiidan sind, ISSAND. Aamen.

    Sinu kord:

    Millal tõstis ISSAND sind selle elu tuhahunnikutest? Mis tunde see sinus tekitas?

    Autor: David Kitz