Psalmid

Loe: Psalm 112

Jumalakartlikkuse õnnistusest

¹ Halleluuja!
Õnnis on mees, kes kardab Issandat,
kellele väga meeldivad ta käsud.
² Võimsaks saab tema seeme maa peal,
õiglaste sugu õnnistatakse.
³ Vara ja rikkus on tema kojas
ja tema õigus püsib ikka.
⁴ Pimeduses tõuseb õiglastele valgus,
armuline ja halastav ja õige.
⁵ Õnnis on mees, kes on armuline
ja annab laenuks,
kes oma asju ajab õigluses.
⁶ Sest ta ei kõigu iialgi;
igaveseks mälestuseks jääb õige.
⁷ Ei ta karda õnnetuse sõnumit,
tema süda on kindel,
ta loodab Issanda peale.
⁸ Tema süda on toetatud,
ta ei karda,
kuni ta viimaks parastab
oma vaenlasi.
⁹ Ta jagab välja rikkalikult
ja annab vaestele;
tema õigus püsib ikka,
tema sarv on kõrgel au sees.
¹⁰ Õel näeb seda ja saab pahaseks,
ta kiristab hambaid ja nõrkeb.
Õelate igatsused lähevad tühja.

Mõtisklus

Kas neil, kes kardavad Issandat, on õnnistus? Absoluutselt jah, vastavalt psalmile 112! Kui me paneme ISSANDA oma elus esikohale ja austame Teda kõiges, mida ütleme ja teeme, võtab Ta seda teadmiseks. Õnnistused tulevad ISSANDALT. Need õnnistused võivad esineda erineval kujul.

Psalmist alustab rääkimist õnnistusest, mis voolab meie lastele. Kodu, kus valitseb Jumala armastus, on tõepoolest õnnistatud. Lapsed kasvavad turvalises keskkonnas koos armastavate eeskujudega ja see loob aluse nende täiskasvanuna ühiskonnas edasijõudmisele. Laulukirjutaja kinnitab, et õiglaste sugu õnnistatakse.

Kas tunned suurt rõõmu ISSANDA käskudest? Sellel on positiivsed tagajärjed. Selle tulemusel võid olla õnnistatud heaolu ja rikkustega. Jumala kartmine toob tasu kuid seda tasu tuleb Jumala ja teiste teenimisel targalt kasutada. Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.

Kuid see psalm ei tõota meile probleemideta elu. Ehkki võib tulla halbu uudiseid kuid need, kes kardavad Jumalat ning usaldavad Teda, saavad raskustest üle. Pimeduses tõuseb õiglastele valgus. Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale. Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.

Minu vastus:

Isa Jumal, ma tänan sind iga õnnistuse eest, mis tuleneb sinu kartusest ja ausast elamisest. Kui mu tee tundub pime, valgusta mulle oma valgust. Juhi mind edasi Kristuse teel. Aamen.

Sinu kord:

Mil moel oled sa Jumala õnnistust kogenud? Milliseid õnnistusi hindad kõige rohkem?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 108: 7-14

Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
Jumal on rääkinud oma pühamus: Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!
Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära, ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.

MÕTISKLUS

Tänases Laulus 108 käsitleme Taaveti nõuet või palvet. Ta esitab oma palve Jumala ees: Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile! 

Raske on täpselt kindlaks teha, millal Taavet selle psalmi kirjutas, kuid tõenäoliselt sündis see varakult tema valitsemisajal Juuda või Iisraeli kuningana. Kui Taavet Juudamaad juhtima asus, oli Iisrael raskes olukorras. Kuningas Sauli juhtimisel oli rahvast nõrgestatud. Vilistid võitsid suure lahingu, mille tulemusel surid kuningas Saul ja tema pärija prints Joonatan. Rahvas oli lõhestunud, meeleheitel ja segaduses. Samal ajal kasutasid vaenlased igalt poolt hetke, et oma eelist ära kasutada.

Ristiusk ja kirikumaailm on tänapäeval paljudes aspektides sarnases olukorras – lõhestunud, meeleheitel ja segaduses. Meil on vaja Taavetit või mitut Taavetit, kes tõuseks ja koondaks Jumala rahva vaimsete vaenlaste ja mahhinatsioonide vastu, mida on liiga palju, et neid mainida. Kus on Taavetid? Kas sa oled üks neist? Mitme aasta jooksul muutis Piibli Taavet lahingute käigus asjad ümber.

Kuid me peame seda alati meeles pidama. Kuigi Jumal kutsub juhtrollidesse erinevaid inimesi, on Tema see, kes toob võidu ja Tema on see, kes väärib tunnustust. Taavet väljendas seda tõde selgelt oma palves. Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi! Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.

Me vaatame ISSANDA võidu ja päästmise poole. Taavet tegi seda, ja nii peame ka meie.

VASTUS

Isa jumal, ma tahan anda oma osa sinu koguduses asjade muutmisel. Täna, las sinu kuningriik tulgu ja su tahtmine sündigu läbi Püha Vaimu väe läbi. Aamen.

SINU KORD

Kas sa oled praegune Taavet? Milleks on Jumal sind kutsunud?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 106:40-48

Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;
ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.
Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.
Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.
Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,
siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda
ning laskis neid leida halastust nende kõikide ees, kes nad olid vangi viinud.
Päästa meid, Issand, meie Jumal! Ja kogu meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja kiidelda sinu kiitmisega!
Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas öelgu: “Aamen! Halleluuja!”

MÕTISKLUS

Kas oled kunagi proovinud kõverat naela sisse lüüa? Seda üritades tekib probleem. Kui nael on vähegi paindunud,  see kas lukustub puitu sisenedes või läheb valesse suunda. Aastate jooksul olen koju löönud palju naelu. Ja ainult sirged naelad seisavad tões.

Tänane viimane lugemine psalmist 106 meenutab mulle kõveraid naelu. Laulukirjutaja kurvastab Iisraeli rahva rikutud eluviiside pärast, hoolimata ISSANDA halastusest ja kannatlikkusest. Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu. 

Paljud inimesed on nagu kõverad naelad. Hoolimata paljudest löökidest – paljudest kõvadest koputustest – keelduvad nad tõele vastamast. Nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu. Nende mured on ise tekitatud, kuid oma vigade tunnistamise asemel süüdistavad nad oma asjaoludes Jumalat või teisi. Patukahetsus või eneseparandus ei tule neile kunagi pähe.

Kuid… Jumal jääb halastavaks. Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,  siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda. 

Miks peaks Jumal halastama kõverate naelte peale? Võib-olla on sellel midagi pistmist painutatud naeltega, mis hoidsid Jeesust, Tema poega, puuristil paigal. Seal voolas halastus üle selle kõvera naela –üle selle vigase inimese. Oh, millist armastust Ta näitas!

VASTUS

Isa Jumal, ma loobun sinu halastuse ja armu mõistmisest. See on üle mõistuse. Aitäh, et armastad mind vaatamata mu patusele kalduvusele. Sinu armastus on hämmastav. Aitäh, Jeesus. Aamen.

SINU KORD

Kas mäss on osa sinu loomusest? Kuidas me saame end parandada? Mõtle hetkedele, mil oled oma suhtumise või käitumise parandamiseks Jumala abi palunud.

Autor: David Kitz

Loe Psalm 106: 28-39

Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid
ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.
Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.
Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.
Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast.
Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad.
Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada,
vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid.
Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks.
Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele
ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga.
Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega.

MÕTISKLUS

Psalm 106 algas kiitusega, kuid kolmandas salmis läks see üle sellele avamõttele:“Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.”

Nüüd on olemas hämmastav kontseptsioon. Räägin sellest, et latt on seatud täiesti kättesaamatuks. Mitte keegi – ma kordan – mitte keegi ei tee alati õigesti ega käitu igas olukorras õiglaselt. Inimlik ekslikkus ja omakasu nõuavad vastupidist.

Seejärel jutustab psalmist Iisraeli pattude litaania. Minu hinnangul on selle psalmi kaudu Iisraeli ajaloos välja toodud üheksa suuremat üleastumist. Jumala lahkust ei mäletata. Seal on mäss, kurjus, ebajumalakummardamine, kadedus, sensuaalne iha, kannatamatus, tänamatus, uskmatus, otsene sõnakuulmatus, verevalamine, inimohvrid ja edasine mäss.

Tõeliselt tähelepanuväärne selles psalmis ei ole mitte Iisraeli patused teed; patused viisid on ühised kogu inimkonnale, vaid tõeliselt mõtlemapanev on Jumala ustavus ja valmisolek andestada.

Ta kuuleb meid meie hädas. Ta otsib kadunut ja eksinut.

Ta tervitab patust nakatunud kadunud lapsi tagasi, teades hästi, kus nad on olnud. See on meie Jumala ime. Ta on alati, alati, alati valmis andestama, kui oleme valmis tunnistama oma eksimust. Nüüd on põhjust kiita!

VASTUS

Isa Jumal, ma tunnistan, et mu rahvas on sattunud patustele teedele. Palun ole meile armuline. Oleme sinu kohtuotsust väärt. Anna meile andeks oma poja Jeesuse kaudu. Aamen.

SINU KORD

Kas oled nagu Piinehas valmis astuma patu vastu oma elus ja kogukonnas? Mida saad täna teha, et näidata tänulikkust ISSANDA halastuse vastu?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 106: 16-27

Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.
Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.
Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.
Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.
Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.
Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,
ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.

MÕTISKLUS

Igal aastal teeme pausi, et tähistada veteranide päeva Ameerika Ühendriikides ehk mälestuspäev, nagu seda Kanadas tuntakse. See päev valiti meie langenud sõdurite austamiseks ja mälestamiseks, sest 11. november 1918 tähistati Esimese maailmasõja lõppu. On kohane meenutada neid, kes ohverdasid oma elu oma riigi eest. Nende unustamine oleks nende ja rahva häbiplekk. Võlgneme oma vabaduse nendele vapratele meestele ja naistele. “Et me unustaksime”, on selle piduliku mälestuspäeva sageli korratud moto. 

Tänane lugemine psalmist 106 toob esile rahva kollektiivse mälu tähtsuse. Iisrael lunastati ja vabastati Egiptuse orjusest Jumala imettegeva jõu abil, kuid mõne lühikese aasta pärast nad unustasid või otsustasid ignoreerida ISSANDAT, kes nad päästis. Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses, imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.

Sellel on tõsised tagajärjed rahvale, kes unustab või pöörab selja Jumalale, kes kutsus oma rahva pimedusest välja. Sama kehtib ka isiklikul tasandil. Peame endale regulaarselt meelde tuletama, et Jeesus maksis meie lunastamiseks ja enda omaks muutmise eest ülimat hinda.

VASTUS

Isa Jumal, ma tänan sind oma isikliku lunastuse eest. Juhi mind mu õigele eluteele. Juhata me rahvast. Toimugu rahva kollektiivne pööre Sinu poole meeleparanduses ja usus. Aamen.

SINU KORD

Kas on olemas selline asi nagu rahvuslik lunastus või päästmine või on see alati isiklik? Kuidas sa oma päästet tähistad või mäletad?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 105:16-22

¹⁶ Ja ta kutsus nälja maa peale,
lõpetas kõik leivajätku.
¹⁷ Ta läkitas nende eele mehe:
Joosep müüdi orjaks.
¹⁸ Tema jalgu vaevati pakus,
ta kaelgi pandi raudu,
₁₉ kuni Issanda sõna läks täide,
tema kõne tegi ta puhtaks.
_²⁰ Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti,
rahvaste valitseja laskis ta valla.
²¹ Ta pani tema isandaks oma koja üle
ja kogu oma omandi valitsejaks,
²² nõnda et ta oma tahtmist mööda
võis sundida tema vürste
ja õpetada tarkust tema vanemaile.

Mõtisklus

Siin on teile küsimus. Kas halvad uudised on alati halvad või on need varjatud uudised?

Mõnikord võib see, mis alguses näib olevat väga halb asjaolude muutus, aja jooksul paremuse poole pöörduda. Patriarhi Joosepi lugu illustreerib seda tõde suurepäraselt. Keegi poleks piisavalt rumal, et nimetada Joosepi reetmist tema vendade poolt hea uudise sündmuseks. Egiptuses võõraks orjaks müümine oli paljuski surmaotsus. Kuidas saab ühe hämara noore orja elust tulla midagi head või tähenduslikku?

Kuid see ähmane noor ori tõusis oma oludest kõrgemale ja muutis rahvaste kurssi. Tema usk ja tegevus rohkem kui kolm aastatuhandet tagasi avaldavad meile mõju ka tänapäeval. Kuidas oleks Egiptus üle elanud seitse aastat näljahäda ilma Joosepi ettenägelikkuse ja tarkuseta? Kas tänapäeval oleks juudi rahvast ilma Joosepi juhtkäeta, kes oli ajaloos nii kriitilisel ajal strateegiliselt paigutatud?

See, mis algas halva uudisena, muutus rahva päästmiseks. Joosep ütles oma vendadele: “Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.” (1. Moosese 50:20).

Mõnikord mõtlen, millised mõtted, lootused ja unistused Joosepit tema kõige mustematel tundidel toetasid. Jumal oli kindlasti temaga. Ta ei läinud Egiptusesse üksi. Kui saame halbu uudiseid, kas see on alati tõesti halb? Kui Jumal on meiega rasketel aegadel, võib meie kõige negatiivsematest kogemustest siiski saada suurt head. Ta on lunastav Jumal, kes muudab pimeduse valguseks, leina rõõmuks ja needused õnnistusteks. Kindlasti manitseb Paulus meid just seepärast sõnadega: tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses! (1. Tessalooniklastele 5:18).

Minu vastus:

Isa Jumal, kui tulevad halvad uudised, anna mulle tänulik süda ja õige vaatenurk. Sinu teed on kõrgemad kui minu teed. Sa tead lõppu enne kui algus algab. Ma otsustan sind usaldada. Aamen.

Sinu kord:

Kas Issand on aja jooksul muutnud halva uudise sinu jaoks heaks uudiseks? Mis tunde see sinus tekitas?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 105:1-7

Jumala muistsete tegude ülistus
¹ Tänage Issandat, kuulutage tema nime,
tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
² Laulge temale, mängige temale,
kõnelge kõigist tema imedest!
³ Kiidelge tema pühast nimest,
rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
⁴ Nõudke Issandat ja tema võimsust,
otsige alati tema palet!
⁵ Meenutage tema tehtud imetegusid,
tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
⁶ te Aabrahami, tema sulase sugu,
te Jaakobi, tema valitu lapsed!
⁷ Tema, Issand, on meie Jumal,
tema kohtuotsused on igal pool maailmas.

Mõtisklus

Möödunud pühapäeval, laste kirikuajal, juhatas pastor lapsi põnevas kooris “Jeesus armastab mind”. Kui vajate kiiret värskendust, siis siin on esimene salm armastatud lastelaulust: Jeesus armastab mind! Seda ma tean, sest Piibel ütleb mulle nii; Väikesed kuuluvad Temale; Nad on nõrgad, aga Tema on tugev.

Mäletan, et laulsin seda laulu piiblikoolis noorena suure isuga. Erilist lohutust sain sellest reast: Tema juurde kuuluvad väikesed; Nad on nõrgad, aga Tema on tugev.

Lapsena teadsin hästi, et vajan Jeesuse jõudu, sest endal oli nii vähe jõudu. Suureks saades ja täiskasvanuks saades võime unustada sõltumise Issanda jõust. Meil on endal jõudu küllaga. Varsti võime leida end lootmas oma intellektile ja ressurssidele, et lahendada probleeme, kui need meie teele tulevad. Kellele on Jeesust vaja, kui saame oma elus oma teed teha? Võib-olla me ei ütle seda teadlikult, kuid meie tegevused peegeldavad seda mõttekäiku.

Lastelaul “Jeesus armastab mind” võis olla inspireeritud reast Psalmist 105, kus loeme: Vaata Issandat ja tema jõudu. otsi alati tema nägu.

Selge tõde on see, et ma vajan ISSANDAT ja Tema jõudu igal oma eluetapil. Minu jõud igal tasandil on Jumala silmis tühine. Sellepärast pean ma pidevalt tema nägu otsima. Tema tarkus ületab minu piiratud arusaama. Mul on nii vähe jõudu üksinda, kuid Tema jõud on ületav. Kui rumalad me oleme oma võimetele lootma jäädes, kui Issand pakub, et kõnnib läbi selle elu otse meie kõrval. Jeesus ütles: „Võtke enda peale minu ike ja õppige minult,+ sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele” (Matteuse 11:29).

Minu vastus:

Issand Jeesus, sa oled piisavalt tugev, et kanda minu eest risti, piisavalt tugev, et osta mu lunastus. Ma ootan sinult jõudu ja päästmist. Juhi alati mu samme. Tunnistan, et vajan sind igal eluetapil. Aamen.

Sinu kord:

kas sul oli lapsena lihtsam Jeesust usaldada kui täiskasvanuna? Miks? Mis muudab sinu usalduse taset Jumala vastu?

Autor: David Kitz

Ps 104:1-9

Kiida, mu hing, Issandat!

Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.

Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad teavad laiali nagu telgivaiba.

Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks,

sa sammud tuule tiibadel.

Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.

Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.

Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.

Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.

Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika,

mille sina neile oled rajanud.

Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe

ega tule tagasi katma maad.

MÕTISKLUS

Kogu psalm 104 on poeetiline ood Jumala loomingu ülistamiseks. Nagu eelmine psalm, algab ja lõpeb see kutsumisega kiita Issandat.

Laulujuhataja alustab loomise kirjeldust algusest. Selle all pean silmas seda, et ta alustab ISSANDAST taevas. Tema on lähtepunkt. See on väga sobiv algus, sest ISSAND kutsus olema kogu loodu – kõik, mida me näeme, kuuleme ja uurime. Loomisloost loeme: „Jumala Vaim hõljus vete kohal” (1. Ms 1:2). Aga siit loeme üksikasjalikumat – poeetilisemat kirjeldust: Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad teavad laiali nagu telgivaiba. Sa võlvid oma ülemad toad vete peale.

Taeva Jumal eraldab taeva ja maa veed. Ta määrab ookeanide piirid. Need on 1. Moosese raamatu teise ja kolmanda päeva sündmused, kuid siin on neid kujutatud sujuva tervikuna. ISSAND on selles kõiges tegutseja, liigutaja, ainus tegija. Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid. Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.

Ja milline etendus see on! Sellel pole võrdset ega pretsedenti. Maa, taevas ja meri on Tema kätetöö ja täidavad Tema käsku. Nad vastavad ehitusmeistrile ja nii peaksime ka meie.

Vastus: ISSAND jumal, sa oled väga suur! Ma põlvitan sinu ees, mu suurepärane Jumal! Kiidan sind sinu loomingu eest. See on suurepärane, sest oled rohkem kui suurepärane. Kõik kiitused kuuluvad sulle. Aamen.

Sinu kord: kas loomingus on mõni konkreetne aspekt, mis sind köidab või mida naudid, näiteks tähed, ookeanid või loomariik?

Ps 103: 19-22

Issand on oma aujärje kinnitanud taevasse,

tema kuningriik valitseb kõiki.

Kiitke Issandat, tema inglid, teie, vägevad sangarid,

kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!

Kiitke Issandat, kõik tema väehulgad,

tema teenijad, kes teete tema tahtmist!

Kiitke Issandat, kõik tema tööd kõigis tema valitsuse paigus!

Kiida, mu hing, Issandat!

MÕTISKLUS

Kas olete kunagi leidnud end kaootilisest olukorrast, kus esitate kohe küsimuse: “Kes siin juhib?” Vahel olen kõndinud ohjeldamatusse klassiruumi, kus see küsimus on väga asjakohane. Õpetajat ei pruugi kuskil näha olla või ta on ühe või kahe õpilasega läbi imbunud, samal ajal kui ümberringi valitseb hullumaja. Kolmekümne kaheteistkümneaastaste üle kontrolli kaotamiseks kulub väga vähe. Usalda mind selles punktis: noorte klassi motiveerimiseks ja samas suunas liikumiseks on vaja erinevaid oskusi.

Tänane psalmide lugemine annab meile vastuse igivanale küsimusele: “Kes siin juhib?” ISSAND on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki.

Seega on sinu vastus olemas. ISSAND juhib siin. Ta vastutab kõige eest – korrapärase ja kontrollitava ning näiliselt juhusliku eest. Sellest maailmast ja selle segust korrast, rutiinist, hullumajast ja kaosest kõrgemal troonib ISSAND üldvalitsejana.

Tihti süüdistatakse Issandat hullumajas ja kaoses, kuid kas see on õiglane hinnang? Jah, Ta saab kontrollida kõike – iga detaili, aga siis poleks sellel planeedil inimesi – ei oleks vabu moraaliagente. Inimeseks olemine tähendab võimet valida nii head kui kurja. Kui Jumal otsustaks suveräänselt, et saame teha ainult head, siis oleksime robot-humanoidid – üldse mitte tõelised inimesed.

Kas saab olla tõeline armastus, kui armastust jõustatakse kõrgemalt poolt, mitte ei valita vabalt? Kas saab olla tõelist kummardamist, kui selle jumaliku privileegi kutsub esile pigem Looja kui loodu vabatahtlikult pakutud? Ei, ISSAND kutsub meid kummardama, kuid Ta ei sunni seda kellelegi peale. Jumal, keda ma teenin, ei ole vägistaja; Ta on tõeline väljavalitu.

Niisiis, ma ühinen vabalt kogu looduga, et Teda kiita. Ma ühinen inglite, taevaste vägede ja kõigi tema tegudega kõikjal tema võimu all. Ühinen oma Looja ja Lunastaja kiitmisega, kes sündis tallis ja tõsteti kõrgele ristile kannatama, kuid nüüd on Tema troon taevas ja Tema kuningriik valitseb kõige üle. Tema on see, keda ma kiidan. Kuidas on sinuga?

Vastus: Isa Jumal, ma hindan vaba tahet, mille sa mulle oled andnud. Ma valin sind kummardada. Sa oled mu hinge armastaja. Tänan sind kõige eest, mida oled teinud. Ma võlgnen oma elu Jeesusele. Aamen.

Sinu kord: kas meie valime Jumala või Tema valib meid või on mõlemad vastused õiged?

Ps 103:7-12

Tema andis Moosesele teada oma teed,

Iisraeli lastele oma teod.

Halastaja ja armuline on Issand,

pikameelne ja rikas heldusest.

Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.

Tema ei tee meile meie pattu mööda

ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.

Sest otsekui taevas on maast kõrgel,

nõnda on tema heldus võimas nende vastu,

kes teda kardavad.

Nii kaugel kui ida on läänest,

nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.

MÕTISKLUS

Siin on väike saladus, mis ei jää enam saladuseks: kõigist psalmidest on psalm 103 minu lemmik.

Miks mul on selle psalmi vastu nii sügav armastus? Vastus peitub selles, mida psalm meile Jumala kohta räägib. ISSAND on kaastundlik ja armuline, aeglane vihale, tulvil armastust.

See lause peaks söövitama meie südamesse ja meeltesse. Nendes joontes avaldub Jumala iseloom. Ma vajan Jumalat, kellel on need omadused, sest oma olemuselt olen ma vastupidine. Erinevates olukordades on mul puudunud kaastunne. Olen mõelnud, et need, kes kannatavad, saavad seda, mida nad väärivad. Armu suurendamise asemel kaldun mul olema hukkamõistev. Kui asjad ei lähe nii, nagu ma tahan, võin vihastada pigem kiiresti kui aeglaselt. Mulle meeldib mõelda, et ma armastan, kuid ma pole kindel, et teised alati sellega nõustuksid.

Hämmastav tõde on see, et hoolimata kõigist meie puudustest armastab Jumal sind ja mind endiselt. Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha. Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.

Saatan on süüdistaja; Jumal on halastav andeksandja. Mõnikord ma mõtlen oma mõtetes, et oleme need rollid ümber pööranud. Seetõttu on see psalm nii võimas vastumürk valele mõtlemisele. Kas sa arvad, et Jumal ei saa sulle andestada mõne mineviku üleastumise tõttu? Mõtle uuesti. Psalm 103 käsib meil suhtuda Jumalasse erinevalt. Ta on kaastundlikum, kui suudame ette kujutada, armastavam, kui suudame aimata, kannatlikum, kui suudame mõista.

Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad. Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.

Lõpmatu – meie Jumala armastus ja kaastunne on lõpmatud. Piisavalt öeldud.

Vastus: Isa Jumal, sinu armastuse, halastuse ja armu pärast tahan sind teenida. Palun võta vastu minu nõrgad katsed sind vastu armastada. Sinu andestus jätab mulle armastuse võla, mida ma ei suuda maksta. Aamen.

Sinu kord: Kas sul on olnud moonutatud nägemus Jumalast? Kuidas saab selles psalmis näha olev Jumala kaastundlik olemus teie taju ümber kujundada? Mis on sinu lemmik psalm? Miks?