Psalmid

Ps 103: 1-6

Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on,

tema püha nimel!

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!

Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.

Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja

halastusega nagu pärjaga.

Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal.

Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile,

kellele liiga tehakse.

MÕTISKLUS

Psalm 103 algab sellega, et Taavet kutsub oma hinge Issandat kiitma. Paljud peavad kiitust ja kummardamist puhtalt katartiliseks vastuseks Jumala ilmsele headusele. Meiega juhtub midagi head. Ootamatult saame postiga tuhandedollarise tšeki. Täiesti loomulikult on meie vastus Jumala kiitus.

Paljude inimeste jaoks ei tule Jumala kiitmine kunagi loomulikult, katartilisest tasemest. Kui Jumal ei õnnista, pole ka kiitust oodata. Meie kiitus ISSANDALE muutub või jääb lihtsalt asjaoludest sõltuvaks. Taaveti puhul see aga nii ei olnud. Tema kiitus ulatus kaugemale lihtsast katartilisest. Ta õpetas oma hinge Issandat kiitma igas olukorras. Tõeline piibellik ülistus ja kummardamine on lõppude lõpuks vaimne harjutus, distsipliin, milles me kasvame, nii nagu me kasvame palve distsipliinis.

ISSAND, meie kiituse objekt, ei muutu koos meie oludega. Ta on igavesti sama. Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti (Hb 13:8)! Ta on püsiv, seetõttu peaks meie kiitus ja kummardamine olema pidev, ilmastikutingimustest, maailma sündmustest, börsi keerdkäikudest, meie tujukõikumistest ega isiklikust olukorrast mõjutamata.

Muidugi on see kiituse püsivus midagi, mille vastu loomulik inimene lihtsalt mässab. Meie maailm peab olema õige, et saaksime Jumalat õigesti kiita, või nii me arutleme. Ainus probleem selle loogikaga on see, et maailm pole pärast pattulangemist kunagi õige olnud. Surm, haigused, sõda ja viletsus on Aadama laste peale sadanud sellest ajast, kui meie seas juurdus tahtlik sõnakuulmatus Jumalale. Ja see on üks ilmateade kogu inimkonna jaoks, mis ei muutu – enne Kristuse naasmist.

Kui ootame täiuslikku maailma, enne kui tõstame oma hääle Jumala kiitmiseks, ei kiida me Teda kunagi. Tegelikult, kui meie pilgud on suunatud maailmale või iseendale, on alati põhjust meie kiitmisest keelduda. Kuid kogu kiituse ja kummardamise eesmärk on tõsta meie silmi. Meil on hädasti vaja oma pilgud endalt, maailmast ja Jumalale, meie Loojale, pöörata.

Vastus: Isa jumal, ma tõesti tahan õppida sind igas olukorras kiitma. Oled alati hea, armastav ja kiitust väärt. Koos Taavetiga kuulutan mina: “Kiida, mu hing, Issandat!” Aamen.

Sinu kord: kas olete õppinud Jumalat kiitma isegi sellistel rasketel aegadel nagu pandeemia? Kas olete Jumalaga lähedasemaks saanud või on teie suhe kannatanud?

Loe Psalm 100

1 Tänulaul. Hõisake Issandale, kõik ilmamaad!
2 Teenige Issandat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!
3 Teadke, et Issand on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karjamaa kari.
4 Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele!
5 Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve.

MÕTISKLUS

Kui sa kasvad üles preeria farmis, nagu mina, siis sa hindad tänupüha traditsioonilisi aspekte veelgi enam. Iga päev tuletatakse sulle meelde, et sinu laual olev toit ei pärine lihtsalt poest. Sa tegeled aktiivselt toidu tootmisega, mis hoiab sinu enda elu üleval. Kuigi tänane päev võib olla tänupühast kaugel, tean, et ma vajan iga päev meeldetuletusi, et olla tänulik. Kuidas on sinuga?

Noorena istusin paljudel tänupühadel maha ja peaaegu kõik sellelt ägaval laual leiduvad toidud olid kodused. Vaatasin kuuma suvepäikese käes neid köögivilju meie aias kasvamas. Tõmbasin isegi umbrohu nende herneste ümbrusest välja. Ja see kartulipüree, ma aitasin emal need mugulad kevadel maha panna ja sügisel uuesti üles võtta. 

Mu vennale meeldis kõrvitsate kasvatamine ja ema muutis tema lemmikust parimaks kõrvitsapirukaks Kaljumäestikust ida pool. Ja kuidas saab süüa kõrvitsapirukat, kui vahukoort pole peal? Noh, las ma ütlen sulle, see maitseb veelgi paremini, kui just sel hommikul lüpsid lehmi, kes andsid selle magusa rikkaliku koore. Oh, ja see tohutu kalkun- me jääme igatsema seda tormavat õgijat väljaspool kanaaeda. Aga ma olen kindel, et me saame sellest kuidagi üle. Praegu lihtsalt süveneme.

Süvenegem ja tänagem Jumalat, kes selle kõik võimalikuks tegi. Selle uhke pidusöögi on sinuni toonud Tema. Nüüd, see on Tänupüha.

Suur Jumal taevas on olnud meie vastu lahke. Ta on vastanud meie palvetele. Ta tõi kevadise soojuse ja taeva vihma. Ta pani oma näo meie üle särama. Rikas maa vastas tema puudutusele. See tõi esile oma helduse ja nüüd oleme selle laua taha kogunenud perena, et tähistada Jumala suurt headust meie vastu.

Nagu psalmist kuulutab:” Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karjamaa kari.” Nii et täna astume rõõmu täis südamega tema väravatest sisse tänuga ja tema õukondadesse kiitusega. Täname teda ja kiidame tema nime.

VASTUS

Taevane Isa, tänan sind kogu sinu lahkuse eest. Sa oled olnud meie vastu nii hea. Aita mul säilitada tänulikkus aastaringselt, mitte ainult Tänupühal, vaid iga päev. Aamen.

SINU KORD

Milliste õnnistuste eest Jumala käest oled kõige tänulikum? Ütle tänupalve kohe!

Autor: David Kitz

Loe Psalm 99: 6-9

6 Mooses ja Aaron on tema preestrite seas ja Saamuel nende hulgas, kes hüüavad appi tema nime. Nad hüüavad Issanda poole ja tema vastab neile.
7 Pilvesambast ta rääkis nendega. Nad hoidsid tema tunnistusi ja määrusi, mis ta neile oli andnud.
8 Sina, Issand, meie Jumal, vastasid neile; sina olid neile Jumalaks, kes annab andeks, ja maksab neile kätte nende tegude eest.
9 Ülistage Issandat, meie Jumalat, ja kummardage tema püha mäe ette! Sest püha on Issand, meie Jumal!

MÕTISKLUS

Taaveti nimi esineb mitme psalmi tekstis, kuid see on ainus psalm, mis loetleb teisi usukangelasi. Siin austatakse Moosest, Aaronit ja Samueli, kolme Vana Testamendi tähtsat inimest. Nad on austatud, sest nad hüüdsid Issandat ja tema vastas neile.

Ma võiksin nende kolme valiku üle kritiseerida. Mooses lõi vihasena vastu kivi, kui tal kästi sellega rääkida ja seeläbi tuua inimestele vett. Selle tulemusena ei lubatud tal tõotatud maale siseneda. Aaron andis järele rahva tahtele ja ehitas ebajumala- kuldvasika. Saamuel määras Sauli Iisraeli esimeseks kuningaks – mehe, kellest sai pettumust valmistav ja katastroofiline juht, kes laskus nõidusesse. 

Aga… Aga kas ma võin siis väita, et olen oma elu elamises veatu? Nagu Mooses, olen ka mina kaotanud kannatlikkuse rohkem kui ühes olukorras. Kui Jumal kohtleks mind nagu Moosest, poleks mul suurt lootust tõotatud maale jõuda. Nagu Aaron, kipun ma laskma end juhtida rahvahulkade poolt eksiteele, ja nagu prohvet Saamuel, olen vahel toetanud inimesi, kes komistasid tõsiselt ja reetsid Issanda.

Ma ei ole elanud veatut elu. Sellepärast lohutan end järgmiste sõnadega: Sina, Issand, meie Jumal, vastasid neile; sina olid neile Jumalaks, kes annab andeks, ja maksab neile kätte nende tegude eest. 

Ma vajan andestavat Jumalat. Ma vajan Jumalat, kes andestab mu üleastumised – need hetked, mil ma arvan, et tean paremini, kuid loomulikult ma eksin. Ja kui ma tõesti aus olen, siis tunnistan ka, et vajan Jumalat, kes karistaks mind mu üleastumiste eest. Kui minu ülekohtul ei ole tagajärgi, siis mu üleastumised eskaleeruvad. Ma vajan ISSANDA distsipliini, muidu eksin oma isekaid soove järgides. Nagu muistsed Iisraeli inimesed, pean ka mina elama püha Jumala targa ja armastava valitsuse all. Kuidas on sinuga? Kas sa vajad andestavat Jumalat?

VASTUS

ISSAND Jumal, sa oled püha. Ma tahan elada viisil, mis sind austab. Sa tead mu ebaõnnestumisi ja puudusi. Anna mulle andeks, kui ma sind appi kutsun. Olen abivajaja, aga sinus leian kõik, mida vajan. Aamen.

SINU KORD

Kui patul ei oleks tagajärgi, kas see muudaks sinu elu ja käitumist? Kas kardad valetegude tagajärgi?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 97:8-12

⁸ Siion kuuleb seda ja rõõmustab,
ja Juuda tütred ilutsevad
sinu õiglastest kohtuotsustest, Issand.
⁹ Sest sina, Issand, oled Kõigekõrgem
üle kogu ilmamaa,
sa oled väga ülendatud
üle kõigi jumalate.
¹⁰ Teie, kes armastate Issandat,
vihake kurja!
Tema hoiab oma vagade hingi,
ta kisub nad ära õelate käest.
¹¹ Valgus koidab õigele
ja rõõm neile, kes õiglased südamelt.
¹² Rõõmustage Issandas, te õiged,
ja tänage tema püha nime!

Mõtisklus

Armastus ja vihkamine on kaks äärmust – kaks vastandit. Peaaegu alati näeme armastust hea asjana, millekski, mida tuleb julgustada või aplodeerida, samas kui vihkamist peetakse üldiselt negatiivseks emotsiooniks. Kuid kas see on õige arusaam armastusest ja vihkamisest?

Sõltlane võib armastada oma crack-kokaiinipiipu, kuid kas see on hea või tervislik armastus? Nii kummaline kui see ka ei tundu, võib pekstud naine armastada oma vägivaldset meest ja tunda end sellesse suhtesse lukustatuna, hoolimata selle mürgistest või isegi surmavatest tagajärgedest. Kas see on tervislik armastus? Muidugi mitte, kuid sõltlane ja väärkoheldud partner kasutavad oma kiindumuse objekti kirjeldamisel mõistet armastus.

Samamoodi peetakse vihkamist – seda polaarset vastandlikku emotsiooni – üldiselt negatiivseks. Kas on vale vihata ebaõiglust, mõrva või pedofiiliat? Muidugi mitte. Vihkamine on õige emotsionaalne reaktsioon, kui me näeme, et need asjad toimuvad. Patu ja kuritegelike rikkumiste laastavad tagajärjed on vastumeelsed. Sellise kahjuliku käitumise nägemine peaks panema meid neid tegusid vihkama.

Tänases laulus 97. psalmist näeme armastuse ja vihkamise teistsugust vaatenurka. Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest.

Kas sa armastad Jumalat ja vihkad kurjust? Liiga sageli näeme siin maailmas neid, kes armastavad kurjust ja vihkavad Jumalat. Miks nad vihkavad Jumalat? Kas see võib olla tingitud sellest, et ISSAND ootab – ei nõua – neilt paremat ja nad arvavad, et teavad paremini, on läinud oma isekale teele?

Pange tähele, et meil on käsk vihata kurja. Meil ei ole kästud vihata kurjategijaid. Jumal võib oma suures halastuses siiski kurjategija lunastada. See on Jumala armu tõttu, et me ise ei jää kurjuse kätte, nii et tarkus julgustab meid mitte olema üleolevad. Meil on hea, kui keskendume ISSANDA armastamisele. Saame julgustust ammutada nendest sõnadest: Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt.

Minu vastus:

ISSAND jumal, õpeta mind kurjust ära tundma ja vihkama, kui ma seda näen. Ma tahan, et Sinu valgus mulle paistaks, et saaksin kõndida teel, mille olete mulle seadnud. Las mu armastus Sinu ja teiste vastu kasvab iga päevaga. Aamen.

Sinu kord:

Kas sa armastad Jehoovat ja vihkad kurja? Kuidas õppida vihkama pattu, aga mitte patustajat?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 96:1-6

Rahvaste kuninga ja kohtuniku au
¹ Laulge Issandale uus laul,
laulge Issandale, kõik maailm!
² Laulge Issandale, kiitke tema nime,
kuulutage päevast päeva tema päästet!
³ Jutustage paganate seas tema au,
tema imeasju kõigi rahvaste seas!
⁴ Sest Issand on suur ja väga kiidetav
ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad.
⁵ Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad,
aga Issand on teinud taeva.
⁶ Aulikkus ja auhiilgus on tema palge ees,
võimsus ja ilu on tema pühamus.

Mõtisklus

Kellele sa laulad? Olgem ausad; enamik meist laulab. Me ei pruugi laulda kooris või tuhandepealise rahvahulga ees, aga me laulame. Võib-olla laulad sa duši all. Võib-olla sa lihtsalt ümised, vilistad või laulad mõttes mõnda viisi. Isegi kui te ei pruugi oma laulu täielikult häälestada, pulbitseb muusika ikkagi pinna all.

Psalm 96 õhutab meid seda laulu ISSANDALE laulma. Laulge Issandale uus laul; laulge Issandale, kogu maa. Laulge Issandale, kiitke tema nime; kuulutage päevast päeva tema päästet.

Usun, et laulmine on meie loomuses. Muusika on lõppude lõpuks universaalne tegevus, mida naudivad iga rassi ja kultuuriga inimesed. See universaalsus tekitab küsimuse: kes pani meisse selle armastuse muusika ja laulu vastu?

Usklike jaoks on vastus ilmne. Jumal pani muusika meie südamesse ja Jumal paneb laulud meie huultele. Me laulame, sest me oleme ja Jumal on. Muusika on nii põhiline – meie olemise jaoks nii põhiline –, et ilma selleta on meie maailma raske ette kujutada. Kui me toome laulu esile, teeme seda, milleks Jumal meid on määranud. Sa olid loodud laulma, nagu sa olid loodud tooma au Jumalale oma kätetöö või oma keha vilja kaudu. Nii et teie hääl toogu Jumalale au, kiitust ja hiilgust. Laulge oma jumalateenistust rõõmuga.

Psalm 96 on ka üleskutse uudsusele jumalateenistuses. Miks Jumal tahab uut laulu? Kas see võib olla tingitud sellest, et Tema halastus ja armastus meie vastu uuenevad pidevalt? Keset rahvuslikku tragöödiat tuletas Jeremija meile seda tõde meelde. See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur! (Nutulaulud 3:22-23).

Nii nagu vahelduvad aastaajad toovad uuendust maale ja selle taimestikule, nii toovad ka uued ülistuslaulud uuendust meie jumalateenistusse. Nii et kas sa ümised, vilistad või laulad kooris laule, laske oma laulul tõusta ISSANDA juurde. Sa laulad Talle ja Temale.

Minu vastus:

ISSAND Jumal, ma tahan sind kiita. Anna mulle uudislugusid ja uusi meloodiaid, et laulda oma kiitust. Sinu headus ja armastus on külluses. Suur on ISSAND ja kõige kiitust väärt. Aamen.

Sinu kord:

Kas sulle meeldib laulda? Kas sulle meeldivad nii vanad kui uued ülistuslaulud?

Autor: David Kitz

Psalm 94: 16-23

Kes seisab minu eest tigedate vastu?

Kes astub välja minu eest ülekohtutegijate vastu?

Kui issand ei oleks olnud mulle abiks,

siis oleks mu hing peagi leidnud aseme surmavaikuses.

Kui ma ütlesin: „Mu jalg vääratab“,

siis sinu heldus, Issand, toetas mind.

Kui mu südames oli palju muremõtteid,

siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.

Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega,

kus tehakse kurja seaduse varju all,

kus tungitakse hulgana õige inimese hinge kallale

ja mõistetakse hukka vaga veri?

Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks

ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin.

Tema tasub neile kätte nende nurjatuse

ja ta hukkab nad nende kurjuse pärast.

Issand, meie Jumal, hukkab nad.

MÕTISKLUS

Siin on küsimus, mida tasub esitada valimiste ajal või tõesti igal ajal rahva elu jooksul: Kas sinuga saab liita korrumpeerunud troon – troon, mis toob oma dekreetidega viletsust?

Olenemata sinu poliitilisest veendumusest, on see küsimus, mis on asjakohane. Korruptsioon ei ole ainult ühe erakonna või kandidaadi probleem. See ületab poliitilise spektri. Korruptsioon ja halvasti koostatud seadused või dekreedid võivad tuua miljonitele viletsust. Laulukirjutaja sõnul on seda juhtunud minevikus ja seni, kuni elame langenud maailmas, jätkub see ka tulevikus.

Kui pöörame oma pilgud selle maailma probleemidele, võime peagi leida end meeleheitest. Nagu laulukirjutaja, peame murede ajal pöörduma ISSANDA poole. Kui ma ütlesin: “Mu jalg vääratab”, siis sinu heldus, Issand, toetas mind. Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.

See on evangeeliumi hea uudis. Ärevuse ajal on meil kellegi poole pöörduda. Tema nimi on Jeesus. Talle olid tuttavad kannatused ja ebaõnn. Psalmist 55 loeme: „Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Psalm 55:23). Apostel Peetrus kordab sama mõtet: heitke kõik oma mure teame peale, sest tema peab hoolt teie eest! (1Pt 5:7).

Rasketel aegadel toetab sind ISSANDA vankumatu armastus. Kaotuse ajal pakub Tema lohutus sulle rõõmu. See on Psalmi 94 lubadus. See on lubadus, millest tasub kinni pidada nii headel kui halbadel aegadel ja jah, isegi valimisaastatel.

Vastus: ISSAND jumal, mul on nii hea meel, et ma elan ennekõike sinu Kuningriigi valitsuse all. Sa oled mu kuningas. Leian sinu tundmisest lakkamatut armastust ja lohutust. Aamen.

Sinu kord: kas oled praegu silmitsi raskustega? Kuidas ma saan sinu eest palvetada?

Psalm 94:8-15

Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid!

Millal te saate targaks?

Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma?

Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?

Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema,

tema, kes õpetab inimesele teadmist?

Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.

Õnnis on mees, keda sina, Issand,

karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,

et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.

Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,

vaid kohus taotleb jälle õigust

ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.

MÕTISKLUS

Kas mulle meeldib distsipliin? Vaevalt. Kas mulle meeldib enesedistsipliin? Mitte päris. Distsipliin kõlab raskelt või ebameeldivalt. Enesedistsipliin ja enesesalgamine on kaksikvennad. Mulle ei meeldi kumbki neist. Nad on kaks karmi klienti, kes nõuavad, et ma muutuksin, kuid mulle muutused ei meeldi. Minu liha – mu kangekaelne patune loomus – seisab muutustele vastu.

Teisest küljest, kas mulle meeldivad enesedistsipliini viljad? Absoluutselt. Enesedistsipliin maksab palju dividente. Mis tahes tegevusvaldkonnas toob enesedistsipliin õigel ajal tasu. Sportlased saavad hakkama tänu enesedistsipliinile. Varandusi kogutakse enesedistsipliini kaudu. Kuid need samad varandused võivad distsipliini puudumise tõttu minema lüüa. Iseloomu tugevus ei arene loomulikult; see areneb ebaõnne ja enesedistsipliini kaudu.

Distsipliin esineb kahel kujul, sisemiselt või väliselt. Mõlemat on vaja, kui tahame saada ristiinimeseks. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad (Hb 5:8-9). Kui Jeesus õppis kuulekust kannatuste distsipliini kaudu, kas me ei peaks siis eeldama, et kogeme sama?

Psalmist 94 saame teada, et ISSAND distsiplineerib rahvaid. Järgmine manitsus tuletab meile meelde distsipliini olulist rolli uskliku elus: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.“ Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata? Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad (Hb 12:5–8).

Vastus: ISSAND jumal, ma tunnistan, et vajan sinu distsipliini. Ma tahan saada sinu poja Jeesuse sarnaseks. Aita mul elu rasketest kogemustest õppida. Ma tahan elada oma elu sinu kuuleka lapsena. Aamen.

Sinu kord: kas sa hindad Jumala distsipliini?

Loe: Psalm 93

Jumala püha valitsus
¹ Issand on kuningas!
Ülevusega on ta riietunud.
Issand on riietunud,
ta on vöötunud võimusega;
ka on ta kinnitanud maailma,
et see ei kõiguks.
² Sinu aujärg on kinnitatud muistsest ajast,
igavikust oled sina.
³ Jõed tõstsid, Issand,
jõed tõstsid oma häält,
jõed tõstsid kohinat.
⁴ Ülevam kui paljude vete kohin,
ülevam kui mere lained
on Issand ülal kõrgel.
⁵ Sinu tunnistused on väga ustavad,
sinu kojale on omane pühadus, oh Issand,
igaveseks ajaks!

Mõtisklus

Millised asjad siin maailmas on majesteetlikud? Seda postitust kirjutades vaatan üle oma eesmise muruplatsi, kus orav ukerdab. Kas oravad on majesteetlikud? Minu arust kindlasti mitte. Loomariigis on võib-olla lõvid või täkud oma iseloomult majesteetlikud. Lumega kaetud mäetipud võivad olla majesteetlikud, kuid oravad mitte nii väga.

Psalmis 93 püüab psalmist sõnadega tabada ISSANDA vägevust ja majesteetlikkust. See on kahtlemata võimatu ülesanne, kuid psalmist pingutab vapralt. Tema mõtted pöörduvad mere tohutu väe poole. Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel.

Muidugi on ISSANDA vägi võrreldamatu. Kuidas saab mere väge võrrelda selle väega, kes lõi mere? Võrdlus katkeb; see ei kehti. Me haarame õlgedest, kui püüame tabada ISSANDA majesteetlikkust ja au.

Laulukirjutaja järgi on kaks asja kehtivad ja kindlad, maailm ja ISSANDA reeglid. Kui kindlad on ISSANDA seadused sinu meelest? Maailmas, kus valitseb moraalne relativism, hoitakse kõrvale absoluutidest. Seda, mida täna õigeks ja heaks peetakse, võidakse homme hinnata vastuvõetamatuks või taunitavaks. Meie ühiskonnas tundub, et muutliku massi arvamus määrab selle, mis on hea. Jumala arvamus – tema põhikirjad on vähe olulised.

Kuid tegelikkuses – selles asjas, mida nimetatakse igavikuks – on asju, mis kunagi ei muutu. Absoluutsed on olemas. Sel päeval, kui me sureme, oleme valmis või mitte, tunneme ja kogeme Jumala absoluutseid omadusi. Muutumatu Jumal ei ole oma moraaliseadust eilse prügiga välja visanud. Laulukirjutaja kuulutab: “Sinu tunnistused on väga ustavad, sinu kojale on omane pühadus, oh Issand, igaveseks ajaks!”

Minu vastus:

Issand Jumal, ma tahan, et sinu pühadus kaunistaks mu maja ja mu südant. Aita mul kohaneda sinu tahte ja viisidega, mitte vastupidi. Sa oled mu Issand. Valitse aulises majesteetlikkuses. Aamen.

Sinu kord:

Mida tähendab sinu jaoks Jumala majesteet? Mis teeb Jumala sinu silmis ilusaks?

Autor: David Kitz

Loe: Psalm 91:9-16

⁹ Sest sina, Issand,
oled mu varjupaik!
Kõigekõrgema oled sina, mu hing,
võtnud oma eluasemeks.
¹⁰ Ei taba õnnetus sind
ega lähene häda su telgile.
¹¹ Sest tema annab oma inglitele
sinu pärast käsu
sind hoida kõigil su teedel.
¹² Kätel nad kannavad sind,
et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.
¹³ Sa astud üle lõvide ja rästikute,
noored lõvid ja lohed sa lömastad.
¹⁴ „Et ta minusse on kiindunud,
siis ma päästan tema;
ma ülendan tema,
sest ta tunneb minu nime.
¹⁵ Ta hüüab mind appi
ja ma vastan temale;
mina olen ta juures,
kui ta on kitsikuses,
ma vabastan tema
ning teen ta auliseks.
¹⁶ Pika eaga ma täidan tema
ja annan temale näha oma päästet.”

Mõtisklus

Olgem ausad. Me kõik tahame seda. Me kõik tahame rahulolu. Meie seksivaimustatud ühiskonna jaoks võib see tähendada ainult üht, kuid tegelikkuses hõlmab isiklik rahulolu nii paljusid elu aspekte. Ma tahan täna õhtul õhtusöögile istudes maitsvat einet. Soovin rahuldavat teenindust restoranis, autoremonditöökojas ja lennukis kuhu homme lähen. Eelkõige tahan ma rahuldustpakkuvat elu.

See võib tulla paljudele inimestele üllatusena kuid lihtne tõde on see, et Jumal tahab sulle pakkuda rahuldustpakkuvat elu. Siin on pikk nimekiri lubadustest, mida ISSAND lubab sinu nimel täita. „Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime. Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks. Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet.”

Kokkuvõttes oleme kaitstud ja päästetud. Meie palvetele vastatakse. Me tunneme Jumala ligiolu raskuste ajal. Ja kujutage ette seda; Issand austab meid. Mõelge hetkeks selle tagajärgedele. Lisaks lubatakse meile igavest päästet ning siin ja praegu on meil pikk ja rahuldust pakkuv elu.

See kõlab hämmastava pakkumisena ja see on tõesti nii. Kuid sellega on seotud kaks tingimust. Peame ütlema: ”ISSAND on minu varjupaik”. Teisisõnu, me peame tunnistama oma sõltuvust Jumalast ja siis peame tegema Kõigekõrgema oma eluasemeks. Me peame elama Jumalas, mitte oma väikeses maailmas, vaid pigem Tema maailmas, oma mõistuse ja südamega Tema poole. Sellega võetakse vastu otsus, mida uuendatakse iga päev. Kas oled selliseks kohustuseks valmis? Kas oled selliseks rahulduseks valmis?

Minu vastus:

ISSAND, sa oled nii hea jumal. Ma ei vääri sinu headust ja armastust, kuid ometi valad Sa pidevalt oma õnnistusi. Ma armastan sind, ISSAND. Ma tahan sinus elada nüüd ja alati. Aamen.

Sinu kord:

Mida tähendab sinu arvates elada Jumalas? Kas see on midagi enamat kui turvaline koht?

Autor: David Kitz

Loe Psalm 91:1-8

1 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
2 see ütleb Issandale: “Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”
3 Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
4 Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.
5 Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
6 ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.
7 Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.
8 Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele.

MÕTISKLUS

Selle Psalmi sissejuhatuses teen üldise avalduse: “Ükskõik, millises seisundis sa oled, on selle jaoks psalm – psalm iga olukorra ja inimvajaduse jaoks.”

See hõlmab ülemaailmset pandeemiat – milletaolist me pole kunagi näinud – pandeemiat, mis paneb majanduse seisma ja jätab meid oma kodudesse kinni.

Psalm 91 käsitleb otseselt pandeemiate teemat. “Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab, ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõuna ajal. Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.” (s. 5-7)

Erinevad epideemiad on inimkonda laastanud tuhandeid aastaid, sealhulgas piibliajal. Kuid viimase 150 aasta jooksul on vaktsiinide väljatöötamine ja paranenud hügieenitavad muutnud epideemiad harvaks. 

Mida teeb psalmist sellistel ohtlikel aegadel? Ta käsitleb hirmu tegurit. Me elame maailmas, kus hirm on nakkav. Kas tuleb veel üks ülemaailmne pandeemia, terrorirünnak, aktsiaturu kokkuvarisemine või majanduslangus? Kas mu abielu jääb püsima? Kas mu lastel läheb kõik hästi? 

Jah, palun järgige tervishoiutöötajate nõuandeid. Aga kas sa usaldad Kõigevägevamat? Eelkõige kutsub see psalm meid üles usaldama armastavat taevast Isa. Tema tiibade alla sattudes me leiame turvalisuse.

VASTUS

ISSAND jumal, sa oled mu varjupaik tormises maailmas. Mul on sinuga koos olles nii turvaline – nii väga turvaline. Ma tahan elada iga päev kindlustundes, et sa hoolid minust nii, nagu armastav Isa hoolitseb oma kalli lapse eest. Aamen.

SINU KORD

Kui tunned tõeliselt Jumala armastavat olemust, peaks usaldus kergesti tekkima. Kas see on nii? Kuidas sa kinnitad oma usku rasketel aegadel?

Autor: David Kitz