Psalmid

  • Issand, tule alla

    Loe Psalm 144
    (salmid 5-10)

    5 Issand, kalluta oma taevaid
    ja tule alla,
    puuduta mägesid,
    et need suitseksid!
    6 Löö välku ja pilluta nad laiali,
    läkita oma nooled ja peleta neid!
    7 Siruta oma käed ülalt,
    päästa ja tõmba mind välja
    suurest veest, võõramaa laste käest,
    8 kelle suu räägib tühja
    ja kelle parem käsi on valetaja käsi!
    9 Jumal, ma laulan sulle uue laulu!
    Ma mängin kümnekeelsel naablil sinule,
    10 kes annad abi kuningaile,
    kes päästsid oma sulase Taaveti
    kurja mõõga eest.

    MÕTISKLUS

    “Issand, miks sa ei tule seda jama parandama?” Kas sul on seda mõtet olnud või oled väljendanud seda palves?

    Kui me vaatame ümbritsevat maailma, siis tundub, et siin on väga palju asju, mis on rööbastelt väljas. Ülemöödunud nädalal leiti Edmontoni kiriku parklast väikelapse hüljatud laip. Kus on vanemad? Nad pole välja tulnud. Kes kahjustaks sellist last? Kahjuks võid vaadata uudiseid ja näha, et selliseid juhtumeid on kogu maailmas liiga sageli. Tundub, et paljude armastus on külmaks muutunud. Vaata 2 Timoteose 3:1-5. 

    See on hirmutav statistika. Ameerikas lastakse maha keskmiselt iga kuu viiskümmend naist oma meespartnerite poolt. Samal ajal nõuavad relvakaitsjad jätkuvalt, et rohkem relvi hoiab Ameerika turvalisena- kelle eest turvalisena? Tundub, et tapjad on hästi relvastatud ja sageli heatahtlikud mehed meie keskel.

    Rahvusvahelisel areenil tekitavad sõjad, vägivald ja massiline ränne Ameerika lõunapiiril, Euroopas, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas kaost ja ebastabiilsust. Terroristid ja diktaatorid suurendavad pidevalt oma ohte. Kas maailm on hulluks läinud?

    Selles kontekstis on Taaveti palve Psalmi 144 osas väga mõistlik. Issand, kalluta oma taevaid ja tule alla, puuduta mägesid, et need suitseksid! Löö välku ja pilluta nad laiali, läkita oma nooled ja peleta neid!

    Taavet palub, et ISSAND tuleks alla ja parandaks selle segaduse. Läbi aegade on usklikud palvetanud sarnaseid palveid. Jeesus tuli tõesti seda segadust parandama ja tema loodud maailm pöördus tema poole ning lasi ta risti lüüa. Kuid me võime olla kindlad, et saabumas on viimane päev, kui Jeesus naaseb taas võidukalt.

    VASTUS

    ISSAND, ma ootan Jeesuse tagasitulekut. Ainult tema suudab selle segaduse parandada. Issand, aita mul teha kõik, mis võimalik, et sinu tagasitulekut kiirendada. Las Sinu evangeelium saab kuulutatud kogu maal. Aamen.

    SINU KORD

    Kas usud, et ISSAND parandab selle segaduse? Kas meil on oma roll Kristuse tagasitulekul? Vaata Kristuse sõnu Matteuse 24:12–14.

    Autor: David Kitz

  • Treenitud lahinguks

    Loe Psalm 144
    (salmid 1-4)

    1 Taaveti laul. Tänatud olgu Issand, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks,
    2 tema, kes on mu heldus ja mu mäelinnus, mu kindel varjupaik ja mu päästja, minu kilp ja see, kelle juures ma pelgupaika otsin; ta alistab minule mu rahva.
    3 Oh Issand! Mis on inimene, et sa tahad teda tunda? Mis on inimlaps, et sa paned teda tähele?
    4 Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari.

    MÕTISKLUS

    Paljudel rahvastel on määratlevad lahingud, mis kinnitavad nende rahvuslikkust. Kanada jaoks algas määrav lahing 4. aprillil 1917. Järgmise kolme päeva jooksul vallutasid Kanada väed Saksa armee käest Põhja-Prantsusmaal asuva Vimy Ridge’i. Varem olid Prantsuse ja Suurbritannia väed üritanud Ridge’i võtta, kuid nad tõrjuti.

    I Maailmasõja suured lahingud olid ummikus. Läänerindel pole liialdus öelda, et miljonid noored mehed kaotasid elu, sest mitte ühtegi meetrit territooriumist ei võidetud. Kuidas siis õnnestus Kanada vägedel vallutada nii märkimisväärne tugipunkt, kannatades samal ajal alla 3500 mehe kaotust? Hea osa vastusest peitub treeningus. 

    Kindral Arthur Currie oli geniaalne taktik. Ta pani tähele, et lahinguvälja liikumine peatus, kui rühmaülemad tapeti või invaliidistati. Prognoositava tulemuse ületamiseks ja eesmärgi saavutamiseks nõudis Currie kõigi oma vägede väljaõpetamist. Iga mees kandis kaarti ja teadis päevaplaani eesmärgi saavutamiseks. Pealetungi alustamise päevaks tegi põhjaliku väljaõppe viimane, kui üks mees. Sakslased ei suutnud peatada Kanada ühtlast ülesmäge minekut. 

    Sõjakuningas Taavet alustab Psalm 144 avaldusega: Tänatud olgu Issand, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks…

    Jeesuse Kristuse kogudus on vaimses lahingus. See on aegade suurim sõda. Kas sind on lahinguks koolitatud? Kas sa üldse tead, et möllab sõda? See on sõda meeste, naiste ja laste hingede eest. ISSAND on varustanud meid kogu vajamineva varustusega. Vaata Efesose 6:10-20. Kas sind on treenitud kasutama oma sõjavarustust? Kas oled Jumala sõnast teadlik? Kas oled tuttav oma aukartust äratava ohvitseri häälega? Kas sul on oma eesmärgi saavutamiseks kaart? Vimy Ridge’i ei võidetud juhuslikult. See nõudis hoolikat planeerimist. Territooriumi võtmine selle maailma printsilt nõuab sama.

    VASTUS

    ISSAND Jumal, ma vajan sinu väljaõpet lahinguks. Aita mul näha ja saavutada minu jaoks seatud eesmärke. Ma tahan kuulda sinu häält ja järgida sinu käske. Jeesus, juhata mind võiduni! Aamen!

    SINU KORD

    Kas sul on olemas kindluseid,mida Jumal palub sul rünnata? Kas sul on strateegia?

    Autor: David Kitz

  • Kalluta skaala minu kasuks

    Loe: Psalm 142
    (salmid 6-8)

    6 Ma kisendan sinu poole, Issand! Ma ütlen: Sina oled mu pelgupaik, mu osa elavate maal!
    7 Pane tähele mu halisemist, sest ma olen väga nõder! Vabasta mind mu tagaajajate käest, sest nad on minust tugevamad!
    8 Vii välja mu hing vangist tänama sinu nime! Õiged käivad mu ümber, kui sina mulle head teed.

    MÕTISKLUS

    Kuigi olen vangide juures käinud, pole mind kunagi vangistatud, vähemalt mitte vangistuse klassikalises tähenduses. Kuid selle sõna laiemas tähenduses oleme kõik aheldatud vanglatega – mõistuse vanglatega. Mõned meist on kahjulike harjumuste vangid või vangid sandistavate suhete sees, mis takistavad isiklikku kasvu ja eneseteostust. Vanglaid on mitmel kujul. Mõned neist on varjatud isikliku vabaduse kohtadena, kuid liiga sageli võib meie enda vabalt valitud asjast saada julm orjapidaja. 

    Kui Taavet selle Psalmi sõnu palvetas, polnud ta vanglas. Ta oli piiratud koopaga või vahetu piirkonnaga koopa ümbruses, sest ta põgenes kuningas Sauli käest, kes üritas teda tappa. Ta ütleb selle palve: Pane tähele mu halisemist, sest ma olen väga nõder! Vabasta mind mu tagaajajate käest, sest nad on minust tugevamad! Vii välja mu hing vangist tänama sinu nime!

    Kas sa oled vanglas? Kas hirm avastamise ees lukustab sind? Kas oled lõksus harjumuste, sõltuvuste või sinu jaoks liiga tugevate mõttemustrite lõksus? Taavet oli nõrgas ja haavatavas olukorras. Tema isikliku vaenlase Sauli kõrval oli terve armee. Teist korda elus oli Taavet olukorras, mida me nimetame klassikaliseks Taaveti ja Koljati olukorraks. Ta oli ületatud ja igal viisil kuulus edu tema vastasele. Sellistes ebasoodsates olukordades vajame Jumalat enda kõrvale. Skaala enda kasuks kallutamiseks vajame taeva ressursse. Just täpselt see juhtus Taaveti puhul. ISSAND korraldas olukordi, mis andsid Taavetile kogu eelise. Taavet säästis Sauli elu kahel korral. Täpse kirjelduse saad lugeda 1.Saamueli 24 ja 26. 

    Taavet lõpetab selle psalmi kinnitusega oma usust Jumalasse. Vii välja mu hing vangist tänama sinu nime! Õiged käivad mu ümber, kui sina mulle head teed.Täpselt nii juhtuski. Kui ISSAND lasi Taaveti vanglast vabastada, panid õiglased mehed seda tähele ja nad kogunesid Taaveti, kui oma juhi ümber, sest nad nägid, et Issand oli temaga. 

    VASTUS

    ISSAND Jumal, vabasta mind negatiivsetest harjumustest ja mõttemustritest, mis mind vangistavad. Aita mul tuvastada neid ükshaaval ja aita saavutada võit nende üle Jeesuse nimel. Aamen.

    SINU KORD

    Kas suudad tuvastada harjumusi või mõttemalle, mis kahjustavad sinu suhteid teistega? Mida saaksid nende olukordade muutmiseks teha?

    Autor: David Kitz

  • Halastust, Palun

    Loe: Psalm 143:1-6

    Patukahetsuse palve
    1 Taaveti laul.
    Issand, kuule mu palvet,
    pane tähele mu anumist!
    Oma ustavuses vasta mulle,
    oma õiguses!
    2 Ja ära mine kohtusse
    oma sulasega,
    sest ükski elav inimene
    ei ole õige sinu palge ees!
    3 Sest vaenlane jälitab mu hinge,
    ta rõhub maha mu elu,
    ta paneb mind istuma pimedusse
    nagu need, kes on ammugi surnud.
    4 Mu vaim nõrkeb mu sees
    ja mu süda tunneb jubedust mu rinnus.
    5 Ma meenutan muistseid päevi,
    ma mõtisklen kõigist su tegudest,
    ma mõlgutan meeles su kätetöid.
    6 Ma laotan oma käed laiali sinu poole,
    mu hing himustab su järele nagu janunev maa.
    Sela.

    Mõtisklus

    Oma parimal päeval vajan Jumala halastust. Oma halvimal päeval on minu vajadus kõrvalise abi ja halastuse järele kõigile nähtav. Tegelikult pole minu vajadus ISSANDA halastuse järele kunagi lõppev. Liiga sageli kutsume Jumalat vaid vajaduste või tajutud raskuste ajal. Tegelikult on meie vajadus Jumala abi ja halastuse järele pidev.

    Siin psalmis 143, nagu ta seda nii sageli teeb, hüüab Taavet Jumala halastuse järgi. Paljudes aspektides on Taaveti palve halastuse järele psalmides üsna korduv. Miks see nii on? Kas võib-olla, et ta vajab pidevalt Jumala tuge ja halastust? Järgmisest taotlusest näeme, miks Taavet palub korduvalt Jumala halastust: Ja ära mine kohtusse oma sulasega, sest ükski elav inimene ei ole õige sinu palge ees!

    Taavet mõistis, et temas endas pole mingit õilgust. Tegelikkuses on see elu lähtepunkt, mis muudab suhet Jumalaga. Vastupidiselt paljudele kaasaegsetele psühholoogiale ja religioonifilosoofiale pole meil kõik korras. Meil on väärastunud olemus, mis kaldub pattu tegema. See rõõmustab Jumala vastu mässamisest. Püha Paulus kirjeldab seda inimlikku seisundit nende sõnadega. Ma tean ju, et minus – see tähendab minu loomuses – ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda. (Roomlastele 7:18).

    Prohvet Jesaja kirjeldas seda universaalset inimolukorda nii. Ei ole ühtegi, kes hüüaks appi sinu nime, kes ennast õhutaks sinust kinni haarama; sest sina oled peitnud oma palge meie eest ja oled lasknud meid hääbuda meie süütegude tõttu. (Jesaja 64: 6).

    Kas mul on vaja Jumala halastust? Jah, tuhat korda jah!

    Minu vastus:

    ISSAND Jumal, mul on vaja sinu õilgust. Minu enda õilgus on määrdunud uhkusega. Tunnistan vabalt oma vajadust Päästja järele. Sa oled minu pidev abi. Mu hing himustab su järele nagu janunev maa. Aamen.

    Sinu kord:

    Kas oled teadlik oma pidevast vajadusest Jumala halastuse järele? Kas sa hüüad teda?

    Autor: David Kitz

  • Kuulav kõrv

    Loe: Psalm 142:1-5

    1 Taaveti õpetuslaul; palve, kui ta oli koopas.
    2 Oma häält tõstes
    ma kisendan Issanda poole,
    oma häält tõstes
    ma anun Issandat.
    3 Ma valan välja oma kaebuse
    tema ette,
    ma annan temale teada
    oma ahastuse.
    4 Kui minu vaim nõrkeb mu sees,
    siis sina tunned mu teerada.
    Teele, mida ma käin,
    on minu jaoks peidetud püünised.
    5 Vaata paremale poole ja näe,
    et mul ei ole, kes mind tunneks.
    Pelgupaik on mu eest hävinud,
    ükski ei hooli mu hingest.

    Mõtisklus

    Kas olete koopas olnud? Hoolimata sellest, mida koopameeste kohta loeme ja teame, pole koopad suurepärased elamispinnad. Nad on tumedad ja tühjad. Need võivad küll olla head kohad, kuhu sureliku ohu korral taanduda kuid nad jätavad püsiva elukohana palju soovida.

    Meeleheite aegadel varjuvad inimesed koobastesse. Sealt leidis Taavet end kadeda isanda kuninga Sauli eest varjununa. Ehkki ta oli süütu, ründas Saul armukadeduse raevus Taavetit ja üritas teda korduvalt tappa. Vt 1. Saamueli 19: 9–24. Lõpuks põgenes Taavet koopasse En Gedi kõrbes. See psalm, Psalm 142, sündis kõledas kohas – koopas En Gedi kõrbes. Vt 1. Saamueli 24.

    Siin tabas Taavet põhja. Sellest elu madalseisust hüüdis ta Issandat nende sõnadega: Oma häält tõstes ma kisendan Issanda poole, oma häält tõstes ma anun Issandat. Ma valan välja oma kaebuse tema ette, ma annan temale teada oma ahastuse.

    Psalmid on Piibli palveraamat. Selle psalmiga annab Taavet meile suurepärase näite palvest – palve madalamaist positsioonist – nõrkuse ja haavatavuse positsioonist. Tulevik tundus Taaveti jaoks sünge. Ta elas põgeniku ebakindlat elu. Igal ajal võidi teda avastada või reeta. Kas täna oleks tema viimane päev?

    Kuhu Taavet oma hädad viis? Ta viis nad Issanda juurde.

    Kuhu sa oma hädadega lähed? Kuhu te kaebused viite? ISSANDA kaebuste osakond on äritegevuseks avatud. Sealt leiad kuulava kõrva.

    Selles elus on hulk asju, mis on ebaõiglased – mõnikord jõhkralt ebaõiglased. Kas peaksime oma nördimust maha suruma? Kas peaksime varjama oma haiget saamist ja teesklema, et kõik on hästi, samal ajal kui põhi sisimast langeb meie elust välja? Ei. Tuhat korda, ei! Viige see palvega ISSANDA juurde. Seda tegi Taavet. Ta hüüdis oma Jumala poole ja tema Jumal vastas.

    Minu vastus:

    ISSAND Jumal, kui ma jõuan madalseisu, oled Sina seal. Kuule mind, kui ma olen maas. Ma toon Sulle oma raskused ja mured. Neid on rohkem, kui ma jaksan. Jeesus, ole mu koormakandja. Aamen.

    Sinu kord:

    Kas oled koopas või kõrbes? Võta aega Jumala kutsumiseks.

    Autor: David Kitz

  • Ilus, imedega täidetud maailm.

    Loe: Psalm 136
    (salmid 1-9)

    1 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
    2 Tänage jumalate Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti!
    3 Tänage isandate Isandat, sest tema heldus kestab igavesti;
    4 teda, kes üksi teeb suuri imetegusid, sest tema heldus kestab igavesti;
    5 teda, kes arukusega on teinud taeva, sest tema heldus kestab igavesti;
    6 teda, kes on laotanud maa üle vee, sest tema heldus kestab igavesti;
    7 teda, kes on teinud suured valgused, sest tema heldus kestab igavesti;
    8 päikese pannud valitsema päevaajal, sest tema heldus kestab igavesti;
    9 kuu ja tähed valitsema öösel, sest tema heldus kestab igavesti;

    MÕTISKLUS

    Siin on mõned otsesed faktid minu kohta. Ma armastan loodust. Ma naudin kõiki nelja aastaaega. Mulle meeldib majast välja saada ja läbi metsa matkata või jalgrattaga mööda loodusradasid sõita. Mind köidab elusloodus, mida nendel ekskursioonidel kohtan. Mulle meeldib kevadel koduaeda istutada ja sellest saaki koristada läbi suve ja sügise. Tunnen end maaga ja selle aastaaegadega kootud. 

    Armastus Jumala loomingu vastu on minu armastus Jumala vastu. 

    Jumal, kes lõi nii ilusa, imedest tulvil maailma, peab olema tõeliselt vinge – üle mõistuse vinge – kuna tema loodud universum on üle mõistuse vinge.

    Psalm 136 ülistab aukartust äratava piiritu Jumala voorusi. Tema heldus kestab igavesti! Läbi kahekümne kuue salmi vältel selgitab psalmist ISSANDA headust. Tema rahvas vastab,” Tema heldus kestab igavesti!”

    Tänane lugemine paneb aluse meie jumalateenistusele. See alus toetub Jumala loomise imele. Me peame tänama Jumalat, sest ainult Tema teeb suuri imesid. Oma arusaamise järgi lõi ta taeva ja laotas maa üle vee. 

    Kas leiad oma päeva läbides hetki, kus tänad Jumalat Tema loomise imede eest? Linnalikus, inimese loodud keskkonnas võime kaotada sideme looduse ja oma Loojaga. Kui see juhtub, kaotame midagi väärtuslikku – midagi meie heaolu jaoks fundamentaalset. 

    VASTUS

    ISSAND Jumal, aita mul iga päev hinnata sinu loomingu imet. Anna mulle võimalusi selles näha ilu, sest see peegeldab sinu suurepärast iseloomu. Aamen.

    SINU KORD

    Kas sulle meeldib loodus? Kas selline looduse väärtustamine tähendab armastust Jumala vastu?

    Autor: David Kitz

  • Kõigeväeline dollar

    Loe: Psalm 135
    (salmid 15-21)

    15 Paganate ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö.
    16 Suu neil on, aga nad ei räägi; silmad neil on, aga nad ei näe.
    17 Kõrvad neil on, aga nad ei pane tähele; ei ole ka hingeõhku nende suus.
    18 Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad.
    19 Iisraeli sugu, tänage Issandat! Aaroni sugu, tänage Issandat!
    20 Leevi sugu, tänage Issandat! Teie, kes kardate Issandat, tänage Issandat!
    21 Olgu tänatud Issand Siionist, tema, kes elab Jeruusalemmas! Halleluuja!

    MÕTISKLUS

    Ehkki see ei pruugi olla ilmne, on tänase lugemise esimeses lauses midagi ajatut: Paganate ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö. 

    Tänapäeva maailmas võib hõbeda või kulla ebajumalaks kujundamine olla ebatavaline, kuid seda juhtub ikka. Indias ja Kagu-Aasia riikides on palju kuldseid ja hõbedasi ebajumalaid. See pole surev jumalateenistuse vorm. Viimastel aastatel on neid valatud palju. 

    Läänemaailmas kortsutame kulmu sellistele avalikele ebajumalakummardamiste ja rikkuste näitamise peale. Või mis? Kuld ja hõbe esindavad rikkust. Tegelikkuses oleme lihtsalt rikkuse kummardamise muutnud suuremahulistest toorainetest nagu hõbe ja kuld ülekantavateks varadeks, näiteks väärtpaberid ja paberraha. Oleme endiselt süüdi kummardudes hõbeda ja kulla ees, kuid sellel on teine ​​nimi. Nüüd nimetame seda kõikvõimsaks dollariks. 

    Kõigeväeline dollar või laiemalt öeldes turg, määrab kaubanduse mõõnad ja sujuvuse ning mõjutab ka meie igapäevaelu kõiki aspekte. Pole liialdus öelda, et oleme sattunud finantssüsteemi, mis on sügavalt ebajumalateenistus. 

    Meie ühiskond on rikkuse kummardamise (mammon) viinud uutesse kõrgustesse. Me ei vali poliitilisi liidreid mitte moraali ega isikliku puutumatuse alusel, vaid pigem selle alusel, et nad suudavad saavutada SKP kõrgema taseme – panna rohkem raha taskusse. 

    Selles rikutud maailmas räägib püha Peetrus neid sõnu, neile, kes on kutsutud Kristust järgima: teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega. (1 Peetruse 1: 18-19)

    VASTUS

    Isa Jumal, mul on vaja õiget perspektiivi rikkuse ja rahanduse osas. Sinu kallis veri on väärt rohkem kui kogu hõbe ja kuld, mida see maailm pakub. Ma kummardan sinu kui minu Kõigeväelise Päästja ees. Aamen.

    SINU KORD

    Kas Jeesus on teie rahanduse isand? Kas teie Lunastaja on tähtsam kui rikkus?

    Autor: David Kitz

  • Meelte ja südamete otsimine

    Loe: Psalm 139:1-6


    Laulujuhatajale: Taaveti laul.
    1 Issand, sa uurid mind läbi
    ja tunned mind.
    2 Sina tead, millal ma maha istun
    ja millal ma tõusen;
    sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
    3 Sa mõõdad ära mu käimise
    ja mu pikali-olemise,
    ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
    4 Sõna ei ole veel mu keelel,
    kui ennäe – sina, Issand, tead selle kõik ära.
    5 Tagant ja eest sa ümbritsed mind
    ja paned oma pihu mu peale.
    6 See tundmine on minule imeline,
    see on liiga kõrge,
    et saaksin sellest jagu.

    Mõtisklus

    Eile õhtul sain pojalt telefonikõne. Pikk otsing oli lõpuks läbi. Kingitus oli leitud. Täna hommikul kohtusin temaga kirikus ja ta andis mulle selle poolvääriskingituse.

    Mis see on sa küsid? See on kaelakee, mille ostsin oma naisele suurejoonelises, kogu mandrit hõlmavas armastuse vandenõus. Eelmise aasta juunis tegi mu naine sooloreisi Edmontoni, et külastada oma isa. Seal olles käis ta koos ühe sõbraga poes ja armus sellesse kaelakeesse. See sõber saatis mulle salaja sõnumi ja küsis, kas maksan talle selle haruldase leiu ostmise eest. Kõhklemata olin nõus. Mul on alati raske oma naisele ehteid osta. Ma ei tea kunagi, mis talle võib meeldida. Pealegi oli detsembris tulemas meie 40. aastapäev. Mis veetlev üllatus see kingitus oleks!

    Mõni nädal hiljem läksid mu poeg ja tema naine komandeeringusse Edmontoni ja nad tõid kaelakee endaga tagasi ning ma postitasin salaja raha meie sõbrale. Kõik see õnnestus nii hästi – liiga hästi! Ainult isa ja poja meeskond, punnitavaid isaseid, suudavad selle nässu ajada. Ja nad tegidki seda.

    Juunist detsembrini on pikk aeg – piisavalt pikk, et see kaelakee täielikult unustada. Meil oli tore juubelipidu kuid kogu aeg oli mul selline näriv tunne, et olin midagi unustanud. Kaks nädalat hiljem sain Edmontonist meie ühiselt sõbralt tekstsõnumi, milles uuriti, kuidas Karenile tema kaelakee meeldis. Oih! See viis mind mu meeletult kalli kingituse otsimisele. Pidin selle kindlasti salajasse kohta peitma. Meeleheites helistasin pojale. Ta otsis ka – kõik tulutult. Jõudsime järeldusele, et Jumal teadis täpselt, kus kaelakee asub, ja see leitakse õigel hetkel. Noh, eile see hetk saabuski. Jumala täiuslikul ajal saab Karen endale kaelakee.

    Tänane psalmi lugemine räägib sellest, et Jumal otsib meie südant. Kas Jumal peab seda tõesti tegema? Ma kahtlesin selles. Jeesus teab täpselt, mis seal sees on. Vt Johannese 2: 23–25. Meie peame oma südant otsima. Me ei tea, mis on meie sees peidus. Kas see on mädanev prügi või midagi kallist?

    Minu vastus:

    ISSAND Jumal, lülita oma valgus minu sees sisse. Sa tead mu sügavaid valusi ja sisemisi võitlusi. Kõik mu teed on sulle tuttavad. Puhasta mind seestpoolt. Armu ja usu läbi olen ma sinu laps. Aamen.

    Sinu kord:

    Kas oled asju Jumala eest varjanud? Kui rumal see on? Kas sul on valu, mille pead Jeesuse juurde tooma?

    Autor: David Kitz

  • Ärge loobuge oma kätetööst

    Loe: Psalm 138:6-8

    6 Sest Issand on kõrge ja näeb madalat,
    aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära.
    7 Kuigi ma käin keset kitsikust,
    elustad sina mind;
    mu vaenlaste viha vastu
    sa sirutad oma käe
    ja su parem käsi aitab mind.
    8 Issand viib mu asja lõpule.
    Issand, sinu heldus kestab igavesti!
    Ära jäta maha oma kätetööd!

    Mõtisklus

    Mahajäetud maja on midagi traagilist. Tühjal majal on hing puudu. See oli üles ehitatud nii, et selles oleksid hinged – inimesed -, nii et elu puudumine kutsub minus esile kurbustunde. Ühel hetkel olid selles majas elus lootused ja unistused. See oli mugavuse ja armastuse koht – varjupaik looduse elementide eest. Võib-olla kajas see mängivate laste häältest kuid nüüd istub see tühjana ja unustatuna.

    Minu jaoks on üllatav, kui kiiresti kodu või kogukond pärast hülgamist halveneb. Kas olete vaadanud videoid või kummitavaid pilte mahajäetud kogukondadest Tšernobõli ja Fukushima tuumajaamade ümbruses? Mõne lühikese aasta jooksul on kõik inimeste ehitised täielikult ülekasvanud ning see hakkab lagunema ja lagunema.

    Pöördudes tänase lugemise juurde, näeme, et Taavet lõpetab selle psalmi nii usutunnistuse kui ka palvega: Issand viib mu asja lõpule.Issand, sinu heldus kestab igavesti!Ära jäta maha oma kätetööd!

    Taavet elab enesekindlalt, et ISSAND on temaga koos ja kinnitab teda – astub temaga elu lahingutesse. Kuid ta lisab selle avalduse – ära jäta maha oma kätetööd!

    Mis juhtub, kui Jumal meid hülgab? Ma kardan seda mõtet. Kui ISSAND enam meie keskel ei ela, hakkab meie elu – meie vaimne elu – halvenema nagu mahajäetud maja tuumaenergiapiirkonnas. Fukushima ümbruses on metssead kõik üle võtnud. Kuna keegi pole neile vastu, on nad maapiirkonda laastanud ja kolinud mahajäetud linnadesse.

    Kas ISSAND jätab meid maha? Selle juhtumiseks on vähe võimalusi. Palju suurem mure on see, et me hülgame ISSANDA. Olen omal käel olnud tunnistajaks hävingule, mis juhtub siis, kui see on juhtunud. Kui inimesed, kes evangeeliumile reageerivad, pöörduvad oma Päästjale selja, sarnaneb tulemus aja jooksul mahajäetud kodu looduse poolt laastamisega.

    Peame need sõnad meelde tuletama: Kuigi ma käin keset kitsikust,elustad sina mind;mu vaenlaste viha vastusa sirutad oma käeja su parem käsi aitab mind.

    Minu vastus:

    ISSAND Jumal, ma tahan, et sa oleksid mu südames ja mõtetes täielikult kodus. Näita mulle oma lahkust. Minu keha on Sinu Püha Vaimu tempel. Ela minus ja minu kaudu, Issand Jeesus. Aamen.

    Sinu kord:

    Kuidas suhtute mahajäetud majadesse? Kas sinu sisemine mees (naine) on Jumala poolt hõivatud?

    Autor: David Kitz

  • Jumala kallihinnaline valdus

    Loe: Psalm 135:8-14

    8 Ta lõi maha egiptlaste esmasündinud,
    nii inimeste kui loomade omad.
    9 Ta saatis tunnustähti ja imesid
    sinu sekka, Egiptus,
    vaarao peale ja kõigi ta sulaste peale.
    10 Ta lõi maha palju paganarahvaid
    ja tappis ära vägevad kuningad,
    11 Siihoni, emorlaste kuninga,
    Oogi, Baasani kuninga,
    ja kõik Kaanani kuningriigid,
    12 ja andis nende maa pärisosaks,
    pärisosaks oma rahvale Iisraelile.
    13 Issand, su nimi püsib igavesti,
    Issand, su mälestus põlvest põlve!
    14 Sest Issand mõistab kohut oma rahvale
    ja halastab oma sulaste peale.

    Mõtisklus

    Psalm 135 algas kutsega, et ISSANDA rahvas teda ülistaks. Sest Issand on valinud enesele Jaakobi, omandiks võtnud Iisraeli. (Ps 135:4)

    Tänases lugemises jätkab psalmikirjutaja jutustamist, kuidas Iisrael sai Jumala kalliks valduseks. See juhtus suure kosmilise võitluse tagajärjel. Iisraeli patriarhi (teda kutsuti ka Jaakobiks) järglased orjastati Egiptuses. Seal rügasid nad julmade töölesundijate käe all, kuni Issand Moosese käe läbi nende keskele saatis tunnustähti ja imesid. Pärast kümmet kohutavat nuhtlust andis vaarao lõpuks järele ja lasi Jumala rahva vabaks. Sellest hoolimata muutis vaarao meelt ja saatis oma armee Iisraeli jälitama. Taas Punase mere ääres ISSAND sekkus. Ta lõhestas mere oma valitud rahva heaks kuid tõi selle tagas kukkudes kokku Egiptuse armee peale.

    Ära tee viga; ka sina oled osa suurest kosmilisest võitlusest. Sa sündisid maailma, mis on Saatana kontrolli all. Jeesus kutsus meie vastast selle maailma valitsejaks või vürstiks (Johannese 16:11). Oleme sündinud Saatana meelevalda ja tema valdusesse just nii nagu heebrea lapsed sündisid Egiptuse maale riigiorjusesse. Kui me suureks kasvame, on saatanal oma ülesannete juhatajad, kes panevad meid tööle tehes tema käske. See algab siis, kui me kummardame eakaaslaste survele ning peagi hakkavad need asjad, mida me valime, kontrolli võtma. Peagi võime sattuda allakäiguspiraali, olles vangistatud patuste harjumuste poolt.

    Ainult Jeesus võib meid sellest orjusest vabastada. Ristil maksis ta meie lunastuse eest täishinna. Punase mere ületamine näeb ette Uue Testamendi ristimissakramenti. See annab märku meie lõhestumisest vanast elust – vanast orjusest. Vt 1.Korintlastele 10:1-4. Nüüd on meil uus Isand. Tema nimi on Jeesus. Ta on suur vabastaja. Ta vabastab meid patu orjusest ja süüdistaja mõnitustest, kes sisendab, et me ei saa kunagi piisavalt heaks. Kuid Jeesus on meie piisavus. Tema armu läbi oleme päästetud.

    Minu vastus:

    Isa Jumal, ma tänan sind vabastamise eest. Jeesuse kaudu vabastasid mind patu orjusest. Olen igavesti tänulik. Täida mind oma päästmise rõõmuga. Sa päästsid mu. Halleluuja! Aamen.

    Sinu kord:

    Kas oled vabanenud patu orjusest? Mis tunne see oli?

    Autor: David Kitz