Psalm 33: 10-15
Issand ajab nurja paganate nõu,
Ta teeb tühjaks rahvaste mõtted.
Issanda nõu püsib igavesti,
Tema südame mõtted põlvest põlve.
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,
rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.
Issand vaatab taevast, ta näeb kõiki inimlapsi.
Oma elamu paigast ta vaatleb kõiki ilmamaa elanikke,
tema, kes valmistab nende südamed,
paneb tähele kõiki nende tegusid.
MÕTISKLUS
Tunnistan, et olen natuke ajaloohuviline. Loen praegu Margaret MacMillani raamatut „The War that Ended Peace“. Alapealkiri on Teekond aastasse 1914. Nagu arvata võis, toob see esile I maailmasõja põhjused. Autor juhib läbivalt tähelepanu sellele, et sõda ei olnud vältimatu. Kurimuutus mõne võtmeisiku poolt aastatel 1914 võis seda monumentaalset katastroofi ära hoida. Igal rahval olid plaanid ja eesmärgid, mida nad pidasid oma huvides. Üsna loomulikult viis nende plaanide järgimine konflikti vastandlike eesmärkidega naaberriikidega.
Mida ütleb laulukirjutaja rahvuslike eesmärkide kohta? ISSAND ajab nurja paganate nõu, ta teeb tühjaks rahvaste mõtted. ISSANDA nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.
Rahvad järgivad oma tajutud rahvuslikke huve. Vaatamata retoorikale, mida mõnikord kuuleme, ei järgi nad ISSANDA plaane ja eesmärke. Poliitiliste juhtide jaoks ületab rahvuslik omakasu Jumala eesmärgid. Tegelikult mõeldakse Jumala eesmärkidele harva. Aga ISSANDA nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.
Kas see oli Jumala plaan ja eesmärk panna miljonid kristlikud usklikud I maailmasõja ajal tapma? Paljud ateistid väidavad, et see on see, mida me usume. Miski ei saa olla tõest kaugemal. Vastutame oma tegude eest ise. Jumal ei põhjusta sõda. Inimesed põhjustavad sõda ja viivad selle läbi. Miks peaksime järsku süüdistama Jumalat selles, mida oleme oma visa rumaluse läbi loonud? Jumala süüdistamine enda üleolevas idiootsuses on vastutustundetuse tipp, ometi teeme seda kogu aeg nii riiklikul kui ka isiklikul tasandil. Enamasti oleme oma katastroofi autorid. Me ei suuda tagasi tõmmata ja kurssi muuta, enne kui on liiga hilja.
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.
Vastus: ISSAND Jumal, tänan sind, et valisid mind oma rahva hulka kuuluma. Aita mul elada elu, mis sulle meeldib, mu Isa. Sa valvad mind. Sina, Issand, oled mu pärand. Aamen.
Sinu kord: kuidas isiklikud konfliktid eskaleeruvad? Kas sa süüdistad pigem Jumalat kui iseennast?
