Psalm 130: 1-4
Palveteekonna laul.
Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand!
Issand, kuule mu häält, sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält!
Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod,
kes siis, Issand, püsiks?
Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.
MÕTISKLUS
Psalm 130 on suurepärane näide psalmist, mis viib meid Jumalaga osaduse privaatsesse sisemisse pühamusse. Siin on langenud mehe portree – mees põlvili oma Tegija, igavese ees. Kuulge teda nüüd, kui ta palvetades piinleb: „Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand! Issand, kuule mu häält, sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält!”
Selle psalmi ava read ei jäta suurt kahtlust selles, mis on toimunud. Laulukirjutaja on ebaõnnestunud; ta on märgi vahele jätnud. Ta on jälle üle astunud. Nendes sõnades peegeldub tohutu vaimuvaesus – vaesus, mis paneb meid peaaegu kripeldama.
Me ei tea, milline patt või pattude loetelu on laulukirjutaja sellesse armetusse olukorda viinud. Üleastumine jäetakse märkimata. Kas see oli viha, pahatahtlikkus või ohjeldamatu iha? Kas see oli uhkus, ahnus või tahtlik ebaausus? Kas see oli mõistuse, keele, tegevuse või tegevusetuse üleastumine? Jumal teab.
Olen alati mõnevõrra skeptiline nende suhtes, kes väidavad, et nad ei saaks kunagi seda või teist pattu teha. Ma arvan, et mõistame harva omaenda südame rikutust. Kes saab valedesse oludesse, valesse keskkonda, vale eakaaslaste rühmaga, kes suudab torgata sügavused, kuhu mees või naine võib vajuda? Saan samastuda laulukirjutajaga. Olen selle maailma moraalse räpasuse hulka lisanud omaenda sõnnikuhunniku. Ka mina olen leidnud ennast laulukirjutaja positsioonis, nuttes välja need sõnad: „Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand! Issand, kuule mu häält, sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält!”
Kuid vaatamata minu läbikukkumistele, vaatamata minu moraalsele vaesusele, on see suur Jumal – see pühaduse Jumal – ligipääsetav. Ta on halastuse Jumal. Laulukirjutaja tuletab endale ja ISSANDALE meelde tema halastavat olemust järgmiste sõnadega: Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks? Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.
Vajan igapäevaseid meeldetuletusi Jumala andestuse ja halastuse kohta. Jumal, moraalne raamatupidaja, on ka andeksandmise ISSAND. Keegi ei andesta paremini kui Jumal. Kui me oma patte tunnistame, hävitab ta kirjed. Mis raamatupidaja seda teeb?
Vastus: Isa Jumal, tänan Sind andestuse eest. Ma olen Sinust mitu korda läbi kukkunud, kuid sa oled rikas halastuses. Sa oled kannatlik Jumal. Aitäh, et hävitasid minu pattude dokumendid. Tänan vere eest, mille Jeesus valas, et saaksin puhtaks pesta. Aamen.
Sinu kord: kas oled olnud süüdi oma pattude – andeks antud pattude – üleskaevamises? Mida saaksid teha, et lõpetaksid oma vanade pattude leierdamise?
