Loe: Psalm 10-15
10 Jah, sina oled see,
kes tõi mind välja üsast,
kes kaitses mind mu ema rinnal.
11 Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast,
mu ema üsast alates oled sina minu Jumal.
12 Ära ole minust kaugel,
sest kitsikus on ligi,
sest abimeest ei ole!
13 Palju härjavärsse ümbritseb mind,
Baasani sõnnid piiravad mind.
14 Nad ajavad oma lõuad ammuli mu vastu
nagu lõvi, kes murrab ja möirgab.
15 Ma olen välja valatud otsekui vesi
ja kõik mu luud-liikmed on koost ära.
Mu süda on nagu vaha,
ta on sulanud mu sisikonnas.
16 Mu neel on kuiv nagu potitükk
ja mu keel on kinni suulae küljes,
surmapõrmu paigutad sa minu.
Mõtisklus
Kui jätkame psalmi 22 üle mõtisklemist, on oluline meeles pidada, et prohvetlikult on see ristilöömise psalm. Nagu mu eelmises pühendumuses ütlesin, kujutatakse ristilöömist ohvri vaatenurgast – Jeesuse vaatenurgast. Selle psalmi poeetilise meediumi kaudu kõneleb Jeesus. Ta kirjeldab oma mõtteid keset oma piinava kannatuse õudust.
Lugesin hiljuti lugu 1942. aasta katastroofilisest Dieppe’i rünnakust. Normandia ranna tapatalgu ühes stseenis on kohutavalt räsitud, surmavalt haavatud noormees žiletitraadi mähises lõksus. Mida ta teeb oma viimaste meeleheitlike hingetõmmetega? Ta karjub oma ema järele. Surmavalus pöörduvad täiskasvanud meeste mõtted sageli emaarmastuse rahustavale meenutamisele. Meie Päästja jaoks ei olnud see teisiti. Kuid Jeesus pani oma usalduse sünnist saati Jumalale. Jah, sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal. Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled sina minu Jumal.
Kui Jeesus ripub risti küljes, ümbritsevad teda tema süüdistajad –Baasani sõnnid –, kes loobivad teda solvangutega. Ta kurdab oma räsitud ja veritsevat keha, Ma olen välja valatud otsekui vesi ja kõik mu luud-liikmed on koost ära. Mu süda on nagu vaha, ta on sulanud mu sisikonnas.
Päeva kuumuse kasvades vere nirisemine jätkub ja tekib tõsine dehüdratsioon. Ta hüüab: “Mul on janu!” (Johannese 19:28). See on meie Päästja ülestunnistus – tema karm reaalsus – reaalsus, mille ta kannatas meie lunastuse nimel. Mu neel on kuiv nagu potitükk ja mu keel on kinni suulae küljes, surmapõrmu paigutad sa minu.
Minu vastus
Isa Jumal, tänan sind, et saatsid oma poja Jeesuse siia julmasse maailma minu eest kannatama. Sinu tingimusteta armastus minu vastu oli ristil kõigile nähtav. Ma tänan sind. Aamen.
Sinu kord
Mida Jeesuse kannatused sinu jaoks tähendavad? Miks võib olla kasulik mõelda tema kannatuste üle?
Autor: David Kitz
