Loe: Psalm 69:30-37
30 Aga mina olen vilets ja täis valu.
Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
31 Ma kiidan lauluga Jumala nime
ja tänulauluga ma ülistan teda.
32 See on Issandale meeldivam kui härg,
kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
33 Viletsad näevad seda ja rõõmustavad;
teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
34 Sest Issand kuuleb vaeseid
ega pea halvaks oma vange.
35 Kiitku teda taevas ja maa,
meri ja kõik, mis seal liigub!
36 Sest Jumal tahab päästa Siioni
ja uuesti ehitada Juuda linnad,
et nad asuksid sinna elamaja päriksid selle.
37 Ja tema sulaste järeltulev sugu
peab selle saama pärandiks,
ja need, kes armastavad tema nime,
asuvad sinna elama.
Mõtisklus
Sõna “vaatamata” ei esine selles Psalmi 69 viimase poole lugemises, kuid vaatamata selle puudumisele on see siinkohal Taaveti räägitava keskmes.
Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind! Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.
Vaatamata kannatustele ja valule otsustab Taavet Jumalat kiita ja teda tänada. Taavet otsustab oma oludest kõrgemale tõusta. Ta ei anna oma muredele ja kannatustele järele. Ta ei allu oma keha kaebustele. Mitte lihas, vaid Vaimus tõuseb ta oma kannatustest kõrgemale.
Tihti tahaksin pigem oma raskustes püherdada ja ebamugavustunnet nunnutada. Kuid ISSAND kutsub meid elama kõrgemal tasandil. See nõuab kiitust, tänu ja laulu meie südames, et tõsta meid sellele kõrgemale tasemele. Kuid enne, kui laul tuleb ja kiitus hakkab voolama, määrame oma vastuse. Peame otsustama. Meil on “aga-nagu-minu jaoks” hetk.
Vaatamata meie liha vastuseisule, vaatamata kaaslaste kahtlustele ja kahtlustele otsustame, et Jumal on meie kiitust väärt. Ta on kannatanute Jumal – mitte ainult hea enesetunde Jumal –, nii et tänamine algab ja kiitus puhkeb.
Sageli näeb Jumal meie südant ja Ta sekkub ning meie olukord muutub. Aga kui mitte, siis on Ta ikkagi kogu südamest kiitust väärt. Võtke nüüd aega Tema kiitmiseks ja tänamiseks.
Minu vastus:
Issand Jumal, ma kiidan Sind oma raskustes. See valutundlik inimliha kiidab Sind. Tänan Sind selle elu eest, mille oled mulle andnud. Sinu headus ja halastus ei lõppe kunagi. Aamen.
Sinu kord:
kas elad hooajal, mil kiitus tuleb kergesti? Kas kiitmine on sinu jaoks mõnikord raske?
Autor: David Kitz
